Kindel backup ca 100 G failide jaoks

[sebastian]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Säilitamisele olen ka ise mõelnud. Küll videofailid, aga data seegi. Plaadid annavad otsad, omakõrvetatud kettaid mikroskoobi all vaadates paneb imestama, et lugeja seal üldse midagi suudab välja võluda. Missugused "punktid ja kriipsud" sealt kümne aasta pärast vastu vaatavad, ei taha mõeldagi.
Soovin näiteks mingeid faile säilitada 50 aastat. Tulevastele põlvedele vaatamiseks, kui neil mahti. Idee tundub kuidagi ulmeline aga samas näiteks 50-aastane foto kõlbab vaadata küll. Hakkan mingit vana-vanaisa pruunikat fotot skännima ja samas mõtlen, et no arhiveerimiseks pole ju üldse mõtet...niikuinii kestab foto ise kauem ja pealegi veel originaal. Teine samasugune kellegi sugulase käes.

Kas väline kõvaketas? Kopeerin failid ja peidan kõvaketta paremaid aegu ootama? Läheb ta aastakümnete pärast üldse enam tööle? Kas SATA2 on aastal 2060 ka mujal olemas, kui muuseumis tolmusel emaplaadil? IDE kusjuures on juba suht hääbuv asi uuematel emmedel.
Või pean ühe vana arvutirondi kah säilitama tulevastele põlvedele, et need saaksid videosid näha...kuna MPEG2 on ehk juba tundmatu lühend
Küsimusi palju...

[Eggy]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Ilmselgelt tuleb vahepeal siis lihtsalt andmekandat vahetada, ega 60aastat hästi sama tüki peal olla saa. Jah, võib ju lugeda 60a vana filmilinte, aga tehakse ikkagi digitaalseks ümber, sest siis kergem, kiirem ning odavam varukoopiaid teha. Lisaks paarikümne aasta pärast on arvatavasti mälupulk jubapiisav, ei pea olema kõvaketas. Mahud lihtsalt nii palju kasvanud.

[sebastian]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

See ongi asja nutune pool, et andmekandjat tuleb pidevalt vahetada. Vana foto seisab ka 100 aastat "ühe tüki peal" ja paistab välja ikka ühtmoodi. Kas ta on analoogis pildina või digitaalis failina, pole vaataja seisukohalt suurt vahet. Lihtsalt jagamine on lihtsam.
Näiteks teemaalgataja 100GB faile võiksid vabalt olla 10 a jooksul tehtud digipildid. Istuvad nad nähtamatult arvuti korpuses nullide ja ühtedena ja kuna need on silme alt peidus pisikese 3,5-tollise ketta sees, siis ununebki üsna lihtsalt, et see ketas võib ühel päeval igaveseks vaikida.
Kui nüüd lisada olukorrale planned obsolesence, ehk tehnikavidinate planeeritud pe..eminek, mis üsna kindlalt uute asjade puhul veelgi süveneb siis läheb asi kuidagi väga käest ära..
SSD-d on ebakindlad ja nagu juba eelpool mainiti, on kontrolleritega pidevalt üks jama. Ise just võitlen ühe sellisega. Kord buudib kord mitte, sest bios-i jaoks teda vahest lihtsalt ei eksisteeri. Firmware-de vahetused jm. jama, et asi natukenegi stabiilne oleks. Firma, kes ketta kokku pani süüdistab hoopis kontrolleri valmistajat jne. Seda enam äratab umbusaldust mingi 64GB-ne USB pulk kuhu oma fotod panna. Rääkimata siis tulevikumuusikast, ehk mingist 1TB-st pulgast.

Näiteks kümneid tunde koduvideosid VHS-lt digiteeritud ja samas ei ole julgust kasette ära visata, sest mingi sisemine tunne ütleb, et varsti on need uuesti vaja arvutisse (või kuhuiganes) tõmmata. Koopiaid muidugi mitu, aga ikka kuidagi loll tunne. Parem juba kehv pilt, kui üldse ilma pildita...

Pikk ja ilmselt mõttetu halamine, aga jätkuvalt tahaks teada, missugune meetod failide kestvamaks hoidmiseks parim...

[OSX]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

WDC ma ei ostaks, kõik kokkupuuted selle firma ketastega on kuidagi nutused, koolevad kergesti. Läbi kogetud on kõik firmade crashi HDD-dega, kuid WDC on/oli suurimaga kahjususega. Väideti, et serveritele toodetud kettad on parema vastupidavusega ja/või pead hoolsasti jälgima WDC tootjamaad.

Umbes sama tunne, kuid praegu olen rahul Hitachi 3,5" ketastega, neid tuleb suht tikutulega otsida aga vahel veel liigub. Nende hulgas on samuti vaja vaadata kus tehtud, näiteks 5k1000 seeria on tehtud hiinas, neid ei soovita. Ka üks kiirem mudel on hiinast, 7k1000.D, millest loobuks. Aga 7k1000.C ja 7k3000 seeria on head ja kiired, 7A3000 seeria on serveritesse mõeldud kuid näiteks 2TB korral pole hind oluliselt kallim kui tavalistel.
Kuna WDC on lõpetamas HitachiGST ülevõtmist, siis soovitan veel viimaseid Hitachisid otsida, kuna uute peremeeste kavad pole 100% kindlad kas võtavad Hitachi tehnoloogiad üle või huvitab neid vaid turuosa hõivamine.

[Scott]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Pikk ja ilmselt mõttetu halamine, aga jätkuvalt tahaks teada, missugune meetod failide kestvamaks hoidmiseks parim...

Tuleb kasutada Toobalile saatuslikuks saanud meetodit ja Väga Tähtsad Failid hex-editorist läbi lasta ning maatriksprinteriga paberirullile trükkida. 100 GB jaoks on paberikulu üüratu ja hoiuruumigi peab hoolega varuma... Mikrofilm on ka säilivust tõestanud, võtab vähem ruumi.
Nii nagu ajakirjas "Radio" kivide sisu edastatakse.

Magnetlint on järgmine kandidaat, aga sellele pole levinud kodukasutajale igapäevast sisseseadet.

[marley]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

ise kasutan kuskil kolmandat-neljandat aastat drobo kasti.
ostes tundus kallis, hetkeks on hinnad poole odavamaks läinud.
mugav on, et kettaid saab lihtsalt vahetada, seda isegi töötava seadmega
ja mahu suurendamine vajadusel pole samuti probleem. vigase ketta näitab ka kohe ära.
samas tavakasutajale piisaks raid1 kastist, kus backupi ajal mõlemad kettad sees,
muul ajal üks riiulis. paraku pole sellist näinud.

http://www.drobo.com/products/index.php

[kalvis]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Digis, kui just ei ole filmilint siis tehakse arhiveeritavast soovitavalt 2 koopiat. Ühte on soovitav kasutada nii maksimaalselt kui saad. Juhul kui data hakkab arhiveeritaval riknema, saab teisest teha uue koopia, seejuures läheb teine pärast seda esimese riknenud dataseadme asemele.

[elukaz]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Kahest on siiski vähe, pole mingit kindlust selles et just 24/7 stabiilset töötav asi esimesena otsad annab. Sel juhul peaks mõlemad pidevalt töös olema, aga mitte samas masinas. Kui asjad riiulis seisavad siis peaks vähemalt kolm olema. Ei ole ju see ka kindel et kui kaks koopiat on riiulis siis esimesena avastatud riknenud koopia on see mis ka tegelikult esimesena rikki läks. Ja seda enam ei tohiks kasutada identseid kandjaid.
Kuskilt jäi kõrva et filmide puhul on digikoopia säilitamine oluliselt kallim kui lindi oma. Seda siis 50+ aasta perspektiivis.

[ahtoo]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Huvitav ,mismoodi see "keeruline" probleem,arhiivides lahendatud on?

[Scott]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Vaatleme veelkord CD/DVD/BluRay plaate.

Kui CD kirjutada DVD-kirjutajas, mille kiir on punane ja peenem, kas siis saadav tulemus kvaliteetsem ja seega ehk pikemalt säiliv võrreldes CD-plaadiga, mis on küpsetatud IR-laseriga CD-kirjutajas? Või lastakse DVD-kirjutajas CD kirjutamisel kiir "lõdvemaks"?
Kui nii, siis kas sama põhimõte kehtib ka DVD kirjutamisel BluRay kirjutajas?

Uurisin BluRay kirjutajaid, mida saab arvutisse lisada. IDE-ühendusega polnud, ainult SATA. Teoorias hakkaks vist USB-juhtmega ka tööle. BluRay-kettale mahub 25 või 50 GB andmeid, 100 või 200 giga mahutamine oleks lihtsam kui DVD-le.

[OSX]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Scott - oled natuke eksiteel.

Tegelikult on DVD kirjutajas kaks komplekti lasereid, CD ja DVD meediumi jaoks. BR kirjutajas siis vastavalt kolm komplekti...

SATA liidesega BR kirjutaja hakkab ka praktikas USB2.0/3.0 küljes tööle, nagu ka Firewire küljes. eSata on ka valik.

[Scott]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Scott - oled natuke eksiteel.

Tegelikult on DVD kirjutajas kaks komplekti lasereid.

Seda ei teadnud. Algne mõte tuli sellest, et üks kirjutaja, mis laual kaaneta töötas, kasutas nii DVD kui CD kallal toimetamiseks punast laserit. CD-lugejate-kirjutajate IR-aserite töökorda olen kaameraga kontrollinud.

[linni]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Hiljuti tuli mingi vene kanali pealt dokfilm andmekandjatest ning seal käidi välja veksel, et blu-ray plaat on igavene. Ise küll nii optimistlik ei oleks. Blu-ray kirjutaja on küll olemas, aga eelistan arhiivi hoida dubleerituna eraldi 3,5" ketastel. Maht on ka suurem, ligi 1TB, ketastel hoidmine tuleb odavam kui blu-raysid kirjutada.

[OSX]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

üks kirjutaja, mis laual kaaneta töötas, kasutas nii DVD kui CD kallal toimetamiseks punast laserit.

Sedasi saab tunduda küll, sest dvd-seade kontrollib kõigepealt sisestatud meediat dvd layeri järgi, punase kiirega. Kui siis vastuseks tuleb et "no media" siis lülitatakse aga CD IR laser sisse ja korratakse selle järgi meedia olemasolu testi. See on see nn Backwards Compatibility

DVD-seade sisaldab küll kaht laserit, kuid nende optiline süsteem on ühine. BluRay aga seevastu on juba nii peenike et tema jaoks on tavaliselt ikka omaette optika pandud. Visuaalselt siis nagu kaks silma.

Kes soovivad optilise meediaga paremini läbi saada, peavad tegema selgeks mõned momendid. Esmalt: MID ehk Media Identfication Code. See on unikaalne märgis mis aitab eristada millise toorikuga on üldse tegu.
Teiseks: milliseid MID definitsioone kellegi konkreetne kirjutaja firmware üldse sisaldab. MID tabel muuseas sisaldab ka antud meediale teadaolevalt sobivamaid kiirusi.
Võib näiteks vabalt olla et need kes kiruvad siin Verbatimi meediat, nende kirjutajad ei oma optimaalseid strateegiaid konkreetse tooriku kvaliteetseks kirjutamiseks, samuti võib vabalt olla et teie ost on küll Verbatimi kirjadega aga fake. MID on siinkohal see asi mis aitab terad sõkaldest eraldada.
Tõsi Verbatimiga seose on veel üks võimalik tõrvatilk meepotis - Moser Baer India.
See tehas osteti Mitsubishi poolt üles seepärast et saaks vabaneda kehvalt järeletehtud toorikutest. Tootmist kaasajastati kuid sellegipoolest on enamik Moser Baeri toodangust alla keskmise tasemega, võrreldes Malaisia või Jaapani tehastega.
Üks vähestest "Made In India" Verbatimidest on DVD+R DL 8x mille MID=MKM003, on piisavalt hästi välja tulnud, erinevalt MKM001/002 toorikutest.

Aga miks Platinumid on välja tulnud? Esiteks, paremad Platinumid kasutavad tegelikult Ricoh tehaste toorikuid. Teiseks, kui kasutatakse rohkem mainstream kirjutajaid nagu näitesk Samsung, siis võib Ricoh'i MID olla firmwares olemas kohe poest. Mida ei saa alati väita Verbatimi või Tayo Yudeni kohta.

Säilivus sõltub ka sellest kui sobiva strateegiaga plaat sai kirjutatud. Kui jälg on n.ö. õrnem siis ka kaob salvestis plaadilt varem. Kõik toorikud aja jooksul kaotavad oma kvaliteeti isegi ideaalhoiustamise juures. Jälg peab olema tugev et kaua säilida.

Tornides võib plaate säilitada küll. Kes kardavad kriipimist siis tegelikult tornis seda eriti juhtuda ei saa, mitte rohkem kui karbis.
Miks? Plaadi ketta profiil sisaldab keskel nn distantsrõngast, mille roll on just tornis säilitamisel hoida plaatidel väike vahe sees. Olete te näinud poest ostes tornis kriibitud plaate? Ometi on need reisinud meieni pika tee, seejärel ladudes seisnud ja veel omakorda poodides rännanud. ...Järelikult juhtuvad kriimud kasutaja valedest võtetest mitte tornis hoidmisest.

Kriipimine on nuhtlus jah.
CD toorikus on reaalset salvestist sisaldav kiht 1,2mm kaugusel alumisest küljest. St et tegelikult üsna peal on õrn kiht. Peale kantud värv toimib peeglina laseri jaoks. Kui me sinna nüüd kirjutame kuulpliiatsi või mõne happelise pliiatsiga... on kahju permanentne.
DVD toorikul on salvestis 0,6mm sügavusel, blurayl aga vaid 0,1mm sügavusel. Ma järeldaks et CD kannatab kõige rohkem alumisi kriime, BR aga kõige vähem.

[kalvis]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

OSX jutuga igati nõus. Lisaks jurde, et optilist meedia oma olemuselt on üsna pikaealine - korralik alustoorik ja õiged hoiutingimused ning teoreetiliselt on võimalik saavutada 100 aastat arhiveerimise osas säilivust. CD algusaegadel oli lausa olemas pikad õpetused, milliste CD toorikute aluspõhjad on hästi stabiilsed ja millised mitte. Kuid siis saabus CD toorikute tootjatel hirmus salastamise himu ja aluspõhja materjalide kohta ei antud välja enam mitte ühtegi infot. Seda infot teavad vaid tootmislaborid ja kõik. OSX juttu järgides on võimalik optilisel meedial tagada tema maksimaalne säilivus, kuid kui pikk see on, ma ei tea.