Kindel backup ca 100 G failide jaoks

[sebastian]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Tänud, OSX, kasuliku info eest.
Kunagi sai meediakoode üles märgitud, mingi tabelgi tehtud, et missugused toorikud vähemalt salvestavad korralikult.
Peab ilmselt uuesti loomkatseid hakkama tegema..

[Scott]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Sedasi saab tunduda küll, sest dvd-seade kontrollib kõigepealt sisestatud meediat dvd layeri järgi, punase kiirega. Kui siis vastuseks tuleb et "no media" siis lülitatakse aga CD IR laser sisse ja korratakse selle järgi meedia olemasolu testi. See on see nn Backwards Compatibility

Huvitav, see kettaboks mängis CD-muusikaplaati ja punane täpp oli läbi plaadi näha. Pole praegu käepärast, et üle kontrollida.

[tartu pets]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

kas CD-DVD-Bluray plaatidel on erinevad sulamid kasutusel, et tuleb erinevaid lasereid kasutada? Sarnaselt scottile arvan, et andmemahud on saavutatud kasutatavast laserkiirest, mitte plaatide erinevast "konstruktsioonist". Uurides CD, DVD ja Bluray plaatide ülesehitust, on nad põhimõtteliselt samad. mikro-nanoskaalal "vinüülplaadid". andmed "põletatakse" nendele radadele. "Lugemisnõel" on küll erinev, kuid mehhanism ju sama. Bluray laseriga peaks ka tavalist cd plaati saama lugeda, ilma modifikatsioonideta, kuna rada on laiem niikuinii.

Backwards compatible ei pruugi alati tähendada, et kasutusel on 3 erinevat laserit, vaid olemasolevale laserile antakse "laiema" vaoga plaadi lugemiseks vastav lugejapea liikumise profiil...vms

[OSX]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Jah, plaatidel on tõesti erinevad "sulamid" kasutusel, ühel meediatüübil võib neid ka erinevaid olla.
Kalvis neid põgusalt nimetas.

Ja andmemahud on ka tõesti laseriga määratud, kuid laseri kiire füüsiline mõõde on tema ehitusega fikseeritud. Usun et lugeda saab küll peenema kiirega jämedamat vagu kuid kirjutada nii ei saa - ja alguses oli Scottil ju just kirjutaja jutuks, mitte CD box... Kui aga on vaid CD box (=suvaline CD lugeja) siis tekib tahtmatult küsimus - mida hekki teeb seal siis punane (650nm) laser?? CD on jätkuvalt ju standardiga 780nm.

CD boxi puhul pole üldse põhjust muretseda "allapoole kompatiibluse" pärast, sest vinüüle ju sinna ei ole mõistlik toppida. Laserite arvu see tõesti ei määra, lihtsalt kvaliteetsed seadmed on kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks nii tehtud. http://upload.wikimedia.org/wikipedi...luRayLaser.JPG

[kein]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Soovitan kasutada CD/DVD plaate, mille üks poole on peale printimiseks mingi kihiga kaetud.
Vanimad ja endal ainukesed säilinud (9 aasta tagused) ise kirjutatud CD plaadid.
Teised auklikud või mõni muu jama (ühe ringreisi pildid läksid selle nahka).

Nüüd endal pildid ja dokumendid kõvaketastele jaotatud. Mingi aja tagant teen update ja kontrollin kettaid.
Mingitest programmidest (va driverid ja spetsiifilised proged), filmidest (va eesti filmid), muusikast (MP3) ja muust sarnasest ise koopiaid ei tee.
Tööjuures vahetatakse iga teatud aja tagant kõik kõvakettad välja.

Teemast väljas:
Kuid meenub, et kunagi sai isegi CD plaate "Hackitud" musta markeriga, kus sisemisele kodeeritud rajale sai CD kaitsele "piirangud" peale märkida.

[tartu pets]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

kõige kindlam backup viis: välisele kettale ja farady puuri

[Scott]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

... ja alguses oli Scottil ju just kirjutaja jutuks, mitte CD box... Kui aga on vaid CD box (=suvaline CD lugeja) siis tekib tahtmatult küsimus - mida hekki teeb seal siis punane (650nm) laser?? CD on jätkuvalt ju standardiga 780nm.

Rääkisin kettaboksist, mõeldes selle all varemmainitud DVD-kirjutajat.
Peale läätse puhastamist panin tookord sinna DVD-plaadi, et seadme korrasolekus veenduda, kui kõik OK, siis kuulasin veel CD-plaadilt musa. Mõlema meediumiga oli punane täpp plaadi pinnal läbi kumamas.
Jätan teema meelde ja huvi pärast proovin CD-kirjutamist ilma kaaneta, kui see kirjutaja jälle käeulatuses on.

E: OSX-i jutu kinnituseks http://danyk.wz.cz/laser3_en.html. Võib-olla point selles, et CD-d loetakse punasega, kirjutatakse IR-ga.

[OSX]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Usun et lugeda saab küll peenema kiirega jämedamat vagu kuid kirjutada nii ei saa

Kindlasti on siin erisusi selles mõttes et leidub seadmeid mis vaid õige laseriga loevad, ja kindlasti on ka neid mis kasutavad peenemat kiirt. Teoreetiliselt väidaksin et ainult lugeda suutvad masinad on õige laseriga kuid tegelikult ei välista et odavuse huvides võidakse mõnel juhul isegi lugemine teha peenema laseriga.

[Mees Metsast]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Kui võrrelda CD/DVD/BR plaate, siis kas mitte ei ole DVD kõige kindlam seetõttu, et andmekiht asub täpselt kahe kaitsva läbipaistva plaadi vahepeal (et kui ka on pinnad kahjustatud, siis andmekiht ise on ikka terve ja on võimalik plaati nt poleerida ja andmed kätte saada)? CD plaatidel. nagu teada, on andmekiht üleval plastikust plaadi peal ja healjuhul mingi värvikiht kaitseks ja nagu nüüd välja tuleb, siis BR plaatidel on andmekiht jälle kohe plaadi all, mistõttu ka oht seda füüsiliselt kahjustada palju suurem.

[sebastian]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Kui võrrelda CD/DVD/BR plaate, siis kas mitte ei ole DVD kõige kindlam seetõttu, et andmekiht asub täpselt kahe kaitsva läbipaistva plaadi vahepeal (et kui ka on pinnad kahjustatud, siis andmekiht ise on ikka terve ja on võimalik plaati nt poleerida ja andmed kätte saada)?

Nii see on, aga DVD kihtide vahele võib õhk sattuda, mingis osas isegi pooled lahti tulla, kui on ebakvaliteetselt tehtud. CD pealmine pind suhteliselt õrn. Viga, mis tehakse, üritatakse pastakaga midagi peale kirjutada...

[Mees Metsast]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Oskab keegi ka öelda, mis põhjusel BR plaatidel see andmekiht plaadi alla pandi nüüd? Sellel asi veel peenem/tihedam, ehk siis õrnem ju, kui loogiliselt võtta.

[linni]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Originaal BR plaatidel peaks rajad üle lakitud olema, sisuliselt on andmekiht ikka keskel. Isekõrvetatutega on asi muidugi nutusem.

[OSX]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Eks see mingi termo-optiline põhjus on miks just nii alumise ääre lähedal peab olema. Lainepikkus on vähenenud, laseri võimsused suurenenud, lisaks materjali optilised näitajad mis seoses lainepikkusega imselt mõjutavad kiire kontrollitud läbitungimist. Võibolla on kuskil ka kirjutatud miks just nii, paraku pole sattunud lugema.

[Scott]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Hiljuti tuli mingi vene kanali pealt dokfilm andmekandjatest ning seal käidi välja veksel, et blu-ray plaat on igavene. Ise küll nii optimistlik ei oleks. Blu-ray kirjutaja on küll olemas, aga eelistan arhiivi hoida dubleerituna eraldi 3,5" ketastel.

Selle valguses uurin, kas LG BLURAY 12X BD-R BLACK RETAIL BH12LSRB BR-kirjutajaga on kellelgi kogemusi?

Kasutaks andmete jaoks, mis väga tähtsad pole (telesaadete failid, mida kustutada ei raatsi, aga HDD-ruumi ka raiskama pole mõtet jätta), USB-SATA adapteriga.

[arx33]

Vs: Kindel backup ca 100 G failide jaoks

Endal kahes videomasinas kasutusel LG BD-RE BH10LS30 kirjutajad ja julgen neid soovitada küll. Viimased 6-7 aastat olen LG kirjutajaid kasutanud ja no problem (teiste mudelitega on küll probleeme olnud). Tarkvaraks Nero.

BD plaatidele olulisi arhiive kirjutada ei soovita, sest isekirjutatud toorikutele täna pikka iga ei lubata (võrreldes DVD-ga). Kui arhiiv vaja siiski plaadile panna, siis soovitan DVD-d. Ise olen olulisi asju kirjutanud kullatud Kodak või EMTEC DVD plaatidele ning neile lubatakse täna mõistlike hoiutingimuste korral kuni 100 aastane säilivus. Suuremahuliste failide jaoks kasutan eraldi boksis RAID1 lahendust, mille kirjutamise ajaks tõstan śeifist välja ja pärast sinna tagasi.