Arvuti "Juku"

[pehka1985]

Tere!
Olen arvuti Juku E5101 omanik, soov oleks selle imelooma kohta võimalikult palju infot saada. Huvitavad just kõiksugu kirjandus ja manuaalid, samuti mängud ja programmid. Googeldades ei leia internetist peaaegu et mitte midagi. Soov oleks teha kõikidest manuaalidest ja kõikvõimalikest programmidest/mängudest digitaalsel kujul kõiglile kättesaadav kogu. Tegemist ju ikka kodumaal kokkupandud toodanguga, kel midagi jagada (kasvõi teadmised ja mälestused), siis oleksin ülimalt tänulik

[martinj]

Vs: Arvuti "Juku"

Jagame siis mälestusi ja nõuan karmi karistust nooruspõlve lolluste eest.

1994ndal aastal kui pc-de võidukäik hakkas peale jäid "jukud" Jõhvi koolis üle.Noh ja sain siis ühe endale 500 krooni eest (mis on tänapäeva vääringus 500 euri).
Softi oli kah. OPsüsteem CP/M (vist kirjutasib õigesti), microsofti omaaegne piraatsoft ( basic, mingi exceli eelkäia jne). ja "lemmik" Wordstar . Suht hea tekstiredaktor.

Kuna omal kogemus venelaste "RK-86"ga olemas, siis oli arhutektuuri selgekssaamine käkitegu. Ja mõne kuu pärast progesin juba asm-is graafilisi mänge.
Aga - andke mulle peksa ! . 1996-l aastal sattusin PC maailma ja "tehnikahuviline" martinj lammutas juku laiali.......
Oh , mis tträni kõike mul oleks praegu...

[Shele]

Vs: Arvuti "Juku"

Tartus on arvutimuuseum, ja seal on JUKU täies hiilhuses olemas. Meelis Roos peab seda karja, aga kui on soovi: kirjutage joel@eenet.ee. Loodan, et ta ei ärritu. Ma hoiatan teda ka ette.

[pehka1985]

Vs: Arvuti "Juku"

Ohjaa... ma parem ei hakka meenutamagi mida kõike kunagi sai laiali kistud ja praegu kirud et miks!
Roosi käest jah täitsa võib saada palju abi, enda arvutile "Iskra 1080 Tartu" sain postiga temalt muuseumist softi kassettid ja manuaalid, mille digitaliseerisin ja tagasi saatsin

Ahjaa... kui kellegi oleks floppyseadet jukule pakkuda, siis oleks huvitatud... Monitori ka võib pakkuda, hetkel läheb videosignaal otse telekasse, asi toimetab ka nii, aga ei ole ikka see õige

[dieter]

Vs: Arvuti "Juku"

mul seliine raamat

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?68449

kui väga suur huvi, võin mingi aeg skännida (ei müü, ei laena, ei vaheta).

[pehka1985]

Vs: Arvuti "Juku"

Ohoo, nägin ka kois seda raamatud, aga nagu ikka head asjad... siis ka see müüdud. Huvi on väga suur dieter Skänn aitaks hädast välja. Ehk veab kunagi minulgi ja saan endale selle ka paberkujul

[prelude]

Vs: Arvuti "Juku"

Isegi nii mõnegi Juku laiali arutanud, seal oli toites hea lapik toroid trafo ja korpusesse sai kah midagi ehitada.

[Scott]

Vs: Arvuti "Juku"

mul seliine raamat

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?68449

kui väga suur huvi, võin mingi aeg skännida (ei müü, ei laena, ei vaheta).

Ühe Juku omanikuna oleks ka hea meel selle raamatu skänni üle.

Oma vanast koolist sai üks komplekt ära räägitud (hinnaks mingi tumedam kraadiga pudel (sorry, ei jaga seda värki)), ülejäänud 20+ läksid vist sinna, kuhu mittevajalik kraam ikka läheb.

Mingi kõvakaantega paksem programmeerimisõpik oli ka monitore püstisemas asendis hoidmas, aga nende lehitsemiseni me ei jõudnudki.

Juku progede neti teel vahetamine on üpris problemaatiline, kuna nende kopeerimiseks on vaja jälle igivana 5,25" kettaseadmega PC-d, ka ei ühildu CP/M (EkDOS) ja MS-DOS.

[mikumaku]

Vs: Arvuti "Juku"

PC- st võibolla ei piisa. IBM kasutas viietollistel kettaseadmetel 360 KB ja 1,2 MB formaate, Jukul ja kõigil teistel tolle põlvkonna aretistel kasutati 720 KB seadmeid. Raud on erinev. Tegelikult enam hästi ei mäleta, vist sai PC kettaseadet ka kuidagi softiga neid kettaid lugema sundida. Parandage mind kes mäletab.

[spirit]

Vs: Arvuti "Juku"

Oli meil koolis paar jukut ja üks 286 millel oli nii 5.25, kui 3.5 kettaseade. Ning selle 286 peal mingi proge, mis suutis kenasti neid kettaid kopeerida (ei olnud lihtsalt diskcopy vaid sai ka CP/M failisüsteemist aru). Arvatavasti on see proge mul veel alles, kui kettad vanadussurma pole surnud, ning jukule asju kah (ka viirus olemas).
Sai omal ajal kõik biosi call'id sisse toksitud manualist ja ka need mida manualis polnud. Juku skeem õnnestus kah kätte saada ning proovisin sinna mälu juurde tinutada, aga tööle ei saanud, kogemusi oli veel liiga vähe

PS. Kui kusagil mõni juku komplekt ripakil, siis oleks ka huvitatud.

[redart]

Vs: Arvuti "Juku"

Kettaseadmeid oli 1 ja 2 poolseid ja 40 ning 80 träkiga. Maksimummaht 5,25 tolli puhul 1,2 mega. 360 kilo oleks siis 40 träkiga ja ühepoolne. Juku oli vist kahepoolne 40 träkki, täpselt ei mäleta. Neid cp/m-i derivaatidega arvuteid oli igasuguseid, igaüks kasutas oma, natuke erinevat kettaformaati. Lisaks füüsilistele erinevustele oli erinevus sektori suuruses, kataloogiträki struktuuris.
Üldjuhul suuremate võimetega seade suutis madalamaid lugeda, kui sobivalt tüüriti.
MSDOS-i jaoks oli hulk softi, mis üritas neid tuntumaid cp-m/i maailma kettaid formaatida ja ka lugeda.

Valdav mälestus jukust on, et eks ta paras säästupill oli, kuna normaalseid kive nõukogude viljastavates tingimustes saada pold, siis tehti parim mittemillestki. Tegijate ees müts maha selles osas. Aga paarimegane 8080 prose, mis veel omakorda ekraanipildi genereerimise ajaks regulaarselt magama saadetakse, et mällupöördumise konflikte poleks (graafika oli tehtud valdavalt lihtloogikal, kui ma õigesti mäletan!), ei saa eriline püss olla. Erinevalt algupärastest cp/m masinatest, mis olid tärkkuvaga, oli juku täisgraafiline ja tekstirezhiimi emuleeriti softis. Kuna resolutsioon oli tolle aja kohta väga viisakas, siis me olime esialgu päris optimistlikud, aga olles nädal aega kambakesi assembleris joone joonistamise algoritmi optimeerinud oli tulemus ikka selline, et..mänge sinna peale ei kirjuta. Niisiis pöördus meie tähelepanu kah koolis leidunud applelt ühtteist laenanud AGAT-i peale, mis oli selles vallas natuke suutlikum oma motorola 6502 prosega.

Teine mälestus on see, et arvutiruumis olnud vaiba ja juku disaini koostööna kustusid koguaeg floppide directory trackid ära. Terve flopi formattimine ja kopimine võttis terve igaviku. Sellepärast me hoidsime directory tracki koopiat alati ketta viimasel träkil ja vajadusel taastasime, õnneks sai jukul trackhaaval formattida.

[A.R.]

Vs: Arvuti "Juku"

PC- st võibolla ei piisa. IBM kasutas viietollistel kettaseadmetel 360 KB ja 1,2 MB formaate, Jukul ja kõigil teistel tolle põlvkonna aretistel kasutati 720 KB seadmeid. Raud on erinev.

1985. aastast on alles üks Sharp arvuti. Seal OLI peal DOS ja CP-M. Ja 720 kB ketas ja 5+5 MB HD.
Kasutusel oli meil põhiliselt DOS. Flopisid sai kasutada, kui neid kuskilt õnnestus osta, aga formatiga ei saanud see masin hakkama. Formattida sai Robotroni peal.
Aga kas ei olnud nii et 1,2MB ketas formatis ka seda 720-list?
Tollest ajast peaks olema alles paar kastitäit flopisid, ca pool meetrit. Mitmesuguste asjadega.

Paar kuud tagasi proovisin meenutuseks DOSi osa ja täitsa töötas.
Meil on seal 1985. aasta Ülikooli teadmiku tekst, nii 200 lk.
Basicus kirjutatud kujundusprogrammiga tehtud.

Üks mäng on ka, omakirjutatud.
Kahepoolsete trükkplaatide freesimise-puurimise süsteem.
Täitsa huvitav mäng, ainult freeside teritamise teemantketas on nüüd komplektist puudu.
Peab Puiestee tn. apteegist läbi minema, seal on saada.

[spirit]

Vs: Arvuti "Juku"

Meil koolis olnud AGAT'idel olid väga kehvad kettaseadmed, rikkus kettaid füüsiliselt. Ei tahtnud oma kettaid sinna sisse pannagi, olid teised ikka suht kallid ju
Juku resolutsioon oli peris hea jah ning seda sai softis isegi suuremaks venitada, kui ettenähtud, nii et videomälu läks veel jupp maad üle 0xFFFF. Proge tuli siis tavaliselt alustuseks kusagile mälu keskele tõsta ja siis pilt suureks. Biosi funktsioone kasutada ei saanud, kõik tuli ise teha.

[redart]

Vs: Arvuti "Juku"

Aga kas ei olnud nii et 1,2MB ketas formatis ka seda 720-list?

Ideaalis peaks olema. Ainuke trikk oli minu mäletamist mööda see, et pea liigutamise stepperil tuli käskida ühe sammu asemel 2 teha. Muidugi on HD draivi kirjutamispea rada kitsam ja see võib mõne madalama draiviga lugemisel natuke problemaatiline olla.

[A.R.]

Vs: Arvuti "Juku"

Ideaalis peaks olema. Ainuke trikk oli minu mäletamist mööda see, et pea liigutamise stepperil tuli käskida ühe sammu asemel 2 teha. Muidugi on HD draivi kirjutamispea rada kitsam ja see võib mõne madalama draiviga lugemisel natuke problemaatiline olla.

Mingeid kettaid sai püsimagnetiga kustutatud. Samas olid 1,2 MB kettad nii "tugevad" et sinna ei saanud kirjutada.
Esimeste IBM PC-de kettad olid jälle nii pehmed et poole aastaga kustus HD kirje ära.
Just need osad, mida süsteem kogu aeg üle ei kirjutanud.

Kas Jukul RS232 oli?
See oli see auk, mille kaudu sai täiesti erinevad arvutid kokku pandud ja infot vahetatud.