Vs: Arvuti "Juku"
Siin vist ei ole sellest laiemalt juttu olnud, aga tõepoolest enamus Juku kraami oli tegelikult CP/M programmid, vähesed Jukule otse mõeldud. CP/M oli põhimõtteliselt 8-bitiste opsüsteem, mis oli kõige laiemalt levinud. Üpris sarnane varasele MS-DOS-ile. Leidus kümneid arvuteid eri tootjatelt, mis seda toetasid. Meil oli robotron kõige enam levinud. Kuid ka Leningradis arendatud ZX-Spectrumi klooni üks variant oli "dual-boot" - ta suutis ennast kävitada nii CP/M-i kui ZX-i enda basic-usse. CP/Mi piiranguks oli 25x80 tekstiekraan, tollal arvutajakirjad propageerisid terminit tärk (tähemärk), ehk siis tärkekraan. Graafika polnud standardiseeritud. Nii et juku peal mängitud Ladderid ja muu kraam oli CP/M programm ja seega tekstiline.
Jukul aga oli tolle aja kohta üsna viisaka resolutsiooniga, kuigi monokroomne graafika. Nii et juku enda vähesed programmid, nt Format, olid kenasti graafilised. Püüdsime omal ajal jukule ka mänge arendada, aga põrkasime ühe olulise probleemi otsa - tema aeglus. Prosa oli mäletamist mööda midagi alla 2 MHz ning õnnetul kombel sotsialismi viljastavates tingmustes ei olnud ka väljamaa graafikachippe saada, nliidus neid aga ei toodetud. Seetõttu, erinevalt paljudest kaasaegsetest, oli videopildi genereerimine teostatud suht koht lihtloogika abil ning kuna videopuhver jagas sedasama protsessori poolt adresseeritavat mäluruumi, pidi mällu pöördumise konfliktide vältimiseks teatud, üsna pikkadeks hetkedeks sellegi kasina prosa kinni panema. Seega efektiivset kiirust jäi näpuotsaga ning optimeerisime mis me optimeerisime lihtsaid graafika kuvamise algoritme, ei olnud kiirus piisav mingikski arvestatavaks animatsiooniks.
Siin vist ei ole sellest laiemalt juttu olnud, aga tõepoolest enamus Juku kraami oli tegelikult CP/M programmid, vähesed Jukule otse mõeldud. CP/M oli põhimõtteliselt 8-bitiste opsüsteem, mis oli kõige laiemalt levinud. Üpris sarnane varasele MS-DOS-ile. Leidus kümneid arvuteid eri tootjatelt, mis seda toetasid. Meil oli robotron kõige enam levinud. Kuid ka Leningradis arendatud ZX-Spectrumi klooni üks variant oli "dual-boot" - ta suutis ennast kävitada nii CP/M-i kui ZX-i enda basic-usse. CP/Mi piiranguks oli 25x80 tekstiekraan, tollal arvutajakirjad propageerisid terminit tärk (tähemärk), ehk siis tärkekraan. Graafika polnud standardiseeritud. Nii et juku peal mängitud Ladderid ja muu kraam oli CP/M programm ja seega tekstiline.
Jukul aga oli tolle aja kohta üsna viisaka resolutsiooniga, kuigi monokroomne graafika. Nii et juku enda vähesed programmid, nt Format, olid kenasti graafilised. Püüdsime omal ajal jukule ka mänge arendada, aga põrkasime ühe olulise probleemi otsa - tema aeglus. Prosa oli mäletamist mööda midagi alla 2 MHz ning õnnetul kombel sotsialismi viljastavates tingmustes ei olnud ka väljamaa graafikachippe saada, nliidus neid aga ei toodetud. Seetõttu, erinevalt paljudest kaasaegsetest, oli videopildi genereerimine teostatud suht koht lihtloogika abil ning kuna videopuhver jagas sedasama protsessori poolt adresseeritavat mäluruumi, pidi mällu pöördumise konfliktide vältimiseks teatud, üsna pikkadeks hetkedeks sellegi kasina prosa kinni panema. Seega efektiivset kiirust jäi näpuotsaga ning optimeerisime mis me optimeerisime lihtsaid graafika kuvamise algoritme, ei olnud kiirus piisav mingikski arvestatavaks animatsiooniks.
Resulutsioon isegi, mis on ette kirjutatud arv punkte horisontaalselt ja vertikaalselt, pidi olema muudetav zx spectrumiga sobivaks.
:
Vastuvõtt toimub jah kahe 3Л307Б, mis jooksevad loogikakivisse. Ise ka ei tahaks uskuda, et midagi asendada poleks võimalik, aga ilmselt peab ka need 3Л307Б asendama siis? Proovisin asendada АЛ108А dioodiga, Need "põlesid" kenasti, kuid kursor ei liigu... äkki loogikakiviga midagi? samas vahepeal nagu mingite lääne IR dioodidega nagu natuke liikus kursor..
Comment