kuidas

[alvin18]

räägite kivide progemisest jne jne. otsisin netist ja siit kuid ei saand vastust küsimusele: kui mul on nt PIC16F84, kuidas ma ta arvutiga ühendan, mis pinnid kuhu otsa. ja kuhu ma selle proge kirjutan, notepadi ju mitte!!!nii, mul on nt mingi proge tekst netist otsitud, ostsin poest kivi? mis saab edasi, võlun ta sinna sisse või kuidas? ootaks sis konstruktiivseid vastuseid)

[felch]

Sul on vaja programmaatorit. Nendest on piisavalt juttu olnud. Märksõnad: ic-prog, pppwin jne.
Kood kivisse raiumiseks peab olema .hex (või .bin) laiendiga. Lähtetekst on kõrgkeeles nagu C või otse assembleris. Koodi võid kirjutada kasvõi Notepadiga aga tekstist teeb masinkoodi kompilaatori nimeline jupp. See on C arenduskeskkonnal sees olemas. Assembleri huvi korral tõmba microchipi lehelt MPLAB IDE arenduskeskkond. Sisaldab redaktorit ja kompilaatorit. Väljundis .hex fail mis läheb otse programmaatori softi.

Loe netist algajatele mõeldud õpetusi, siin läheb vastamine pikaks.

[alvin18]

tänus

[alvin18]

Originally posted by felch@Oct 1 2004, 11:13
Sul on vaja programmaatorit. Nendest on piisavalt juttu olnud. Märksõnad: ic-prog, pppwin jne.
Kood kivisse raiumiseks peab olema .hex (või .bin) laiendiga. Lähtetekst on kõrgkeeles nagu C või otse assembleris. Koodi võid kirjutada kasvõi Notepadiga aga tekstist teeb masinkoodi kompilaatori nimeline jupp. See on C arenduskeskkonnal sees olemas. Assembleri huvi korral tõmba microchipi lehelt MPLAB IDE arenduskeskkond. Sisaldab redaktorit ja kompilaatorit. Väljundis .hex fail mis läheb otse programmaatori softi.

Loe netist algajatele mõeldud õpetusi, siin läheb vastamine pikaks.

aga kas pascali või qbasicu keskkond sobiks? seal ju ka assembler olemas? ja kuidas ma ta sealt kaudu kivisse laadin?

[eq]

www.microchip.com otsi kõige pealt F84 datasheet ja uuri seda natuke
sealt ka soft(MPLAB) saadaval.
www.picallw.com ja otsi hardware alt P16PRO Programmer. ehita valmis ja oledki valmis

kui palju raha, siis osta C komplier. Hitech C(olevat parem) või Css C (odavam).
samas, assembleris tasuta.

Uuri:
http://www.mstracey.btinternet.co.uk...al/picmain.htm
http://www.mikroelektronika.co.yu/english/...book/0_Uvod.htm

soovitan 16F628 (A). rohkem raudvaralisi asju sees ja rohkem mälu + on odavam :lol:

[Elektrik]

to alvin18, pascali assembleri ei saa sa kivi progremise jaoks kasutada, qbasicust ma ei räägigi, ise tegin ajakirjast «Радио» JDM (COM pordi) programmaatori , softina kasutan viimast ICProg-i ning kõik funkab ideaalselt. samas on ka LPT programmaator valmis tehtud, tänu foorumirahva suurtele soovitustele
kasuta googlit seal neid skeeme küllaga, alates paari takiga progejast kuni päri universaalseteni, aga neid vaevalt Sul veel vaja läheb

[felch]

Originally posted by alvin18@Oct 1 2004, 11:24
aga kas pascali või qbasicu keskkond sobiks? seal ju ka assembler olemas? ja kuidas ma ta sealt kaudu kivisse laadin?

Vaata, prose töötab ainult nn. masinkoodis käskudega. Samad numbrid, mida võid näha mõne proge listingut vaadates. Inimesel on numbreid tüütu meeles pidada. Tehti abivahend - assembler. See on keel mis koosneb rohkem arusaadavatest inglise keelsestest spets sõnadest. Näiteks movwf temp. Move work file (to register) "temp" ahk prose registri W (nagu work file) sisu kopeeritakse registrisse temp. Viimase nime annad ise, kompilaator asendab sõna temp proge alguses sinu poolt määratud aadressiga. Masinkoodis näeb rida välja nii: 2E 08 (numbrid ei ole õiged, ainult näitlikustamiseks).
1. seos: sinu kood assembler keeles -> kompileeritakse -> masinkood -> põletame prosesse.

On selge, et selline keel on tüütu. Ei ole võimalik teha tsüklit if a>1 then...else. Tähendab, on võimalik aga keeruline. Selleks mõeldi välja hulk nn. kõrgkeeli nagu C, Pascal, Basic. Igaühel on omad kiiksud. Enim hinnatakse C-d (ta on ka enim assembleri sarnane). Suur eelis asmiga võrreldes on inimkeelele lähedane ülesehitus ja muidugi see, et saad kirjutada stiilis a=1 if a>= ....then...
Asmis peab andma "a" asemele konkreetse aadressi ja hoolitsema et teine koodijupp su "a" väärtust ära ei solgiks. Tüütu rehkendamine ag...kiirus on maksimaalne, tekitatava koodi maht minimaalne. Kui prosel mälu vähe ja mingi koodijupi täitsmise kiirus kriitiline, tuleb kasutada asssemblerit.
Osad kõrgkeeled (või äkki kõik?) lubavad kirjutada segamini - asmis kriitilised kohad ja keele enda vahenditega tüütud kohad (nt. proovi asmis kirjutada a= e astmes ln(x) ).

Kõikide keelte tekst kompileeritakse lõpuks mainitud masinkoodi. Tulemuseks võib olla otse masinkoodi fail (tavaliselt laiendiga bin) või veidi keerukam kontrollsummadega iga rea lõpus ja vaid ASCII-sümboleid kasutav "hex" fail. Progejad söövad mõlemaid.
Programmaator on eraldi proge (nt. ic-prog) mis sööb lähtefaili sisse ja kirjutab enamasti hästi lihtsa raua abil sinu prosesse. MPLAB sisaldab ka progemise softi aga raud on neil oma isiklik. Mina pole veel skeemi näinud.

Umbes nii peaks asi käima.

[Elektrik]

uuri ka seda, palju asju paistab

[kpihus]

Originally posted by alvin18@Oct 1 2004, 08:49
ja kuhu ma selle proge kirjutan, notepadi ju mitte!!!

mina olen kyll notepadi kirjutanud, hea lihtne. ja sealt edasi kompilaatorisse.

[alvin18]

nii, tänud teile, peaks nüüd siis asja süvenema hakkama <_<

[brand11]

algajale soovitan basicut kun lihtne arusaadav asi...progeja www.picallw.com
assembler ja "keskkond" http://www.mikroelektronika.co.yu
minu arvates sobilik algajale...