Arduino jahedas ruumis töötamas?

[Elektrik]

On kellegil kogemust Arduinoga tehtud seadmest, mis töötab jahedas?
Jahedaga pean silmas näiteks +5 kuni +10 kraadi.

Tahaks garaaži panna natuke elektroonikat monitoorima erinevaid asju.
Seade tuleks Arduino baasil.

Aga kuidas käitub see jahedas?
Hakkab segast panema vms?
Kuidas teda külma eest kaitsta?
Panna mingisse kummiga tihendatud ja soojustatud karpi?

Garaaz ennast ise ei küta. Suht stabiilselt on sees +5 kraadi, kui ei küta.
Küttekoldega tegelen hiljem.

Aga elektroonika tahaks tööle panna kohe.

Ideid? Kogemusi?
Tänan

[tcumen]

Ei juhtu taga seal jahedas midagi. Kui temp suurtes piirides kõigub, siis pead muretsema kondensaadi tekkimise ohu pärast. Niiskuskindel karp, lakkimine jms.
Kui on miinuskraadide oht, peab tähelepanu pöörama toitelahendusele (elektrolüütide külmataluvus).

[vanemleitnant]

Suht stabiilselt on sees +5 kraadi, kui ei küta ... elektroonika tahaks tööle panna koheTänan

Huvitav kuidas autode elektroonika, juhtarvuti, GPS jm siis toimivad -20 kraadga?

[Svago]

Töötemperatuuri vahemik on temperatuurid, mille juures mikroprotsessor (plaadi kõige haavatavam komponent) võib töötada. Neid väärtusi mainitakse alati mikroprotsessorite andmelehtedel ja need on kõigi tüüpide puhul samad (AVR, megaAVR, nRF52840 ja SAMD).

Töötemperatuuri vahemik: -40°C kuni 85°C.

https://docs.arduino.cc/static/9d6ed...-datasheet.pdf

Arduino plaat ja/või muud teie vooluringi osad ei pruugi töötemperatuuri vahemiku ületamisel korralikult töötada ja plaat võib pöördumatult kahjustuda. Selle vahemiku ületamisel ei kehti garantii.

Soovitatav temperatuurivahemik
Muud välistegurid, nagu toiteallikad, akud, andurid jne, võivad isegi töötemperatuurivahemikus töötades põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Sel põhjusel soovitatakse Arduino plaatidega ohutuks toimimiseks soovitatavat temperatuurivahemikku:

Soovitatav temperatuurivahemik: -25°C kuni +70°C.

Autoelektroonikas on rangemad nõudmised:

For a component to be automotive qualified, manufacturers have to meet specific industry standards throughout the manufacturing and testing process. Three key standards are IATF 16949, AEC-Q100 and AEC-Q200:

[OSX]

Ma olen lähes 20 aastat tegelenud raadiolinkidega, milles on olnud ja on ka mõnes praegu tegelikult rakendatud "indoor" seadmeid, neis jookseb reeglina Linux, st neis on järelikult ka protsessor mängus . No ei ole mitte ükski ilmastikust maha surnud, kuigi ka -36C on mõnest üle käinud. Hetkel eesolev tekst saab teieni läbi seadme millel kirjas alumine temp +5C ja ta on õues linki teinud 2021 aasta septembrist saadik. Ainult et nii ei tasu teha nagu KF tcumen soovitas, karp peab olema siiski ventileeriv ja lakk, noh nii ja naa, mina teen keemilise niiskusetõrje sest kontakte ju ei lakiks vast...

[Svago]

Eks üks asi ole komponentide lubatud töötemperatuur ja teine asi on parameetrite muutumine temperatuuris ning selle mõju konkreetse skeemi töötamisele.

[moi]

Selliste 24/7 töötavate seadmete juures ei teki üldiselt kondensaati, sest nende temperatuur on alati kõrgem kui temperatuur väljaspool korpust, kuna nad ise tekitavad soojust.

[OSX]

Tekib ikka kondesaati, see tuleb lihtsalt välja ventileerida. Kui jätta ventavad tegemata, siis korraliku talvega võib seadme lugeda uppunuks jää sisse. On sedagi nähtud ja sellest õpitud. Kahjuks on sellest pilt veel vaid silme ees, mitte kõvakettalt võtta. Olukord on järgmine: kuna välisõhu külmus hoiab kesta külmana, siis soojem siseõhk kondenseerub kesta sisepindadel. Kui seade on sõrmedele monteeritud, nii et ta ei puutu kesta ühegi pinnaga kokku, siis teda see ei sega et sisepinnad on niisked. Enesesoojendamine on kasuks, kuna nii on seadme plaat reeglina ise kuiv, kuna ta on kütteradika rollis. Olen Mikrotikidega vaadanud (neil on endal sensor peal), et kui väljas on -20C, siis seadme enda temp on 4-5C plussis. Praegused ARM prosedega asjad on kuumemad ka, nii et neil pole meie tavatalves probleeme. Garazeeritud Arduinol ei tule järelikult temperatuurist mingeid vaevusi .

[tcumen]

Tegelikult sobib siiski ka niiskuskindel karp, aga see peab olema tõesti kindel, nii kindel, et niiskust karpi juurde ei lisandu. Selle saavutamine pole väga lihtne, aga ka mitte võimatu.

[moi]

Niiskus- ja veekindlusega on see probleem, et niiskus ja vesi lähevad ikka sisse aga välja enam ei tule.

[Starfish]

Võiks siis selle karbi sulgeda soojendatult ja kuivas ruumis ja karbi sisemusse pisike niiskuse koguja...sedasi on suurema kondensaadi tekke võimalus minimaalne.
Sisemine töösoojus aitab kaasa,
kui ikka karbi välispind on ümbritsevast soojem ei teki sinna mingit kondentsi. sisse ega välja.

[erku]

Mingi huumori keskkond siin?
Elektrik: Nagu OSX ütles.
Omalt poolt võin lisada: Kui garaazis on temp seal 3 ja 7 kraadi vahel ja ajad auto välja, on põrand tihti märg selle koha peal kus auto seisis (järeldused teed ise).
Igasse karpi lähevad kaablid ja kaablid on nagu kapillaarid mis veavad vett/niiskust kümneid meetreid edasi (nagu botaanikatunnis kunagi räägiti ja nüüd õpetatakse seda ka kaabelduskursustel).
Paremate firmade niiskuskindlatel lülititel, pesadel, kastidel jne on märge "TOP" ja all vee väljatilkumise ava (järeldused teed ise).
Autode elektri-/servoroolide kilpidel ja elektri-käsipidurikastide külgedel on filtriga varustatud koht/ventava.
Õue/väliskaameratel on kohe klaasi taga all kütte element ja automaatikakilpidesse õue müüjakse lahvelt igasugu seliseid elemente.
Geelmuhvi saad panna aga soojusvahetus on väga halb/sobimatu; seda enam et RZ kile on vajalik mähitult asja ümber (geel hakkab aja jooksul alalist juhtima).

Kui mõtled välja midagi uut ja ägedat: anna teada

[Svago]

Mul on 3 elektroonikaseadet, millised töötavad karmimates tingimustes.
Esimene on antennivõimendi, milline on masti otsas. Trükkplaat on lakitud, karbis all on 3 ava, millest üks on kaablile. Kaabli ühenduskoht on trükkplaadi keskosast veidi allpool. Antud võimendit olen kastanud alates soome MTV katsetustest (vist 1990.a.) Olen ka karpi lahti võtnud seoses vene militaarse kaabli vahetamisega SAT omaga ja ka kolimistega. Seest on väga ilus ja töötab laitmatult.
Pole ka temperatuuriprobleeme, kuna 2T3132A-2 lubatud ümbritseva keskkonna temperatuurid on -60C...+ 125C.

Teine seade on kütmata hoones asuv ca 0,8m3 soojustatud pumbaruumi temperatuuriregulaator, milline välistab vee külmumise ja hoiab temperatuuri +2C.
Antud seade on 80-date vene temperatuuriregulaator, milline on hermeetilises kummitihenditega plastkarbis. Antud seade on nii vana, et olen lüüte vahetanud 2X. Seest on väga ilus ja töötab hästi.

Kolmas seade on isetehtud temperatuuriregulaator, milline hoiab niiskes keldris temperatuuri +3C...+4C. Lakkimata plaat on tagant lahtises elektrikarbis. Lahtine pool on tööasendis allpool. Pole ka sellega midagi juhtunud 19 aasta jooksul.
Ta tööaeg on muidugi vaid talvel ja 3 aastaega puhkab siseruumides.
Regulaator kasutab lennunduse hermeetilist TKD101 kontaktorit, milline on ette nähtud kuni 30V ja 10A alalisvoolu lülitamiseks. Sama kontaktor töötab hästi ka teistes 230VAC seadmetes

[RaunoK]

Seisvate autode jms tehnika puhul, mis enamus ajast aastas ainult seisavad, soovitatakse paagid täis hoida, et poleks pinda kondensaadi tekkimiseks. Seega elektroonika puhul mis on hermeetilises karbis, peaks täissünt õli olemasolu seda kondenseerumie riski vähendama aga juhtme läbiviigud võiksid siis olla üleval.

[Svago]

Kõige kindlam on hermeetiline karp. Soovi korral võib ju põhja panna silikageeli kotikese. Selliselt säilitatakse pikaajaliselt ka kallimaid elektroonikakomponente.

Ka plaatide lakkimine on hea variant kaitseks– autoelektroonika tootmisel lakiti plaadid kas lainemasinas spetsiaalse räbustiga või eraldi protsessina.

Suuremates kilpides võib lisaks hermeetilisusele kasutada termostaadiga kütet ja passiivset või sundventilatsiooni.