16-bitist mikrokontrollerit vaja

[eintsius]

Oleks vaja 16-bitist mikrokontrollerit. Millist valida, kust saada programmaatori skeem? Vaatasin netist MSP430 tüüpi mcu-si(osad neist suhteliselt odavad). Msp430 skeemid köik lehel www.olimex.com saadaval, aga seal kasutusel sellised jupid, mida pole Eestist vöimalik osta. Ntx mcp601, tsp77030 jne . Köik arvamused/ettepanekud teretulnud.

[raivo]

viitsimata otsitavate ICde datasheete avada, kas yks OPvöim ja teine ultra-low-power stabi ? mingeid sarnaseid leiab ka eestist.
kas MSP430 kasutamise pöhjuseks on voolutarve?

[R.I.P]

Miks just 16-bitist? Kirjelda veidi täpsemalt, mida soovid antud seadmega juhtida. Kui lihtsalt 6ppimiseks, siis soovitaks firma Microchip PIC mikrokontrollereid. 16F628 oleks hea (sobib ka algajatele ning ei ammenda end liiga kiiresti). Samas v6iksid anda lingi sind huvitavale skeemile sellel olimexi lehel, ehk oskab soovitada asendusjuppe, mida ka Eestis müüakse.

[eintsius]

Selline JTAG-nimeline vahekaabel oleks vaja ehitada- http://www.olimex.com/dev/index.html -, et msp430 tööle saada. Ei MSP430 ei eelista seoses voolutarbega, kuigi kasuks ta tuleb. MSP430 hakkas netis silma lihtsalt. Plaanis panna roboti külge. Tahaks just 16-bitist, kuna tuleb palju senoreid külge. 16-bitise külge ühendub veel vähemalt üks pic16f870. See juba olemas ja programmaator ka töötav.

[andreie]

Andurite arv ei määra kuidagi mikrokontrollori sõna suurust

Sõna suurus tuleb valida vastavalt töödeldavate arvude vahemikule.

8-bitised uC-d töötavad kõige kiiremini arvudega vahemikus 0 ... 255 või -128 .. 127.
16-bitiste jaoks on efektiivsed vahemikud 0 ... 65535 ja -32768 ... 32767.
32-bitiste jaoks on efektiivsed vahemikud 0 ... 4294967295 ja -2147483648 ... 2147483647.

8-bitine uC liidab ka 16-bitiseid arve, aga mitu korda aeglasemalt.

uC kiiruse valikul tuleb arvestada, et ta jõuaks vajaliku keerukusega arvutused etteantud reaktsiooniaja sees ära teha.

Enda projektides on reaktsiooniajad olnud millisekundites ja tehted võrdlemisi lihtsad. 8-bitise ATmega8 olen koodi kirjutanud C-s ja pole veel hätta jäänud.

[R.I.P]

Kahjuks pole MSP-dega mingit kogemust. Ent PIC mikrokontrollerite kohapealt suudan n6u anda küll (ma usun et PIC'e tundvaid inimesi on siin foorumis üksjagu). PIC mikrokontrollerid on 12, 14 ja 16 bitised.
NB! bittide arv ei tähendab mikrokontrolleri protsessori käsusiini suurust (vähemalt PIC'idel)(st käske saab edastada 16 bitistena; teeb kontrolleri sama takti juures veidi kiiremaks), andmed on ikka 8-bitistes registrites, ning pici ALU m6istab ikka liita ja lahutada 8-bitiseid arve (18F seerial on ka korrutamine rauas lahendatud).
Antud ülesandeks julgen soovitada näiteks PIC16F876, PIC16F876A, PIC16F877 kui 28 koivaga isend ei k6lba on olemas eelpoolmainitud mudelitest ka 40-jalgsed versioonid. Need mikrokontrollerid on küll 14-bitised, ent tunduvalt k6rgema taktsageduse t6ttu on PIC-i ja MSP tsükliaegade erinevused alla 60ns.
Madala voolutarbega on MSP t6esti picist üle, ent on olemas ka Microchipilt Nanowatt tehnoloogiaga mikrokontrollereid.
PIC-il on rohkem perifeeriaseadmeid ja veidi rohkem mälu.
18F..... seeria PICid on 16-bitised ja v6imaldavad taktsagedust kuni 40MHz koos tsükliaegadega 50ns kanti (1 käsk v6tab 1 tsükli välja arvatud call ja goto). Veel v6iksin öelda et PIC kontrollerid on odavamad ja neid on suure t6enäosusega Tevalos koha peal olemas (vähemalt Paldiski mntl). MSP miinustena v6iks nimetada ka asjaolu, et nood paistavad olevat peaasjalikult pindmontaazi jaoks m6eldud korpustes, mida on kehv ise joota (muidugi on adaptereid jne). Kui sa soovid ikkagi jääda MSP juurde ehita hoopis selline progemisadapter (ainult toite pead ise orgunnima kivile mingi adapteri, pingeregulaatori ja paari kondega).
http://www.mikrocontroller.net/wikifiles/c...-programmer.pdf
kivi 74244 saad näiteks tellida Farnellist Timorek RS kataloogist v6id kah (A-Kaabel). Suure t6enäosusega on nendes kataloogides olemas vidinad ka selle olimaxi programmaatori jaoks.

[raivo]

MCP601 asemele peaks Tevalost sobima LMC6041 :
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...112-10&lng=est#
TSP77030 asemele : LE30 ( ehkki tarbib voolu rohkem).
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...-054-69&lng=est
või mõni teine 3,0V stablisaator.
pindliidesjuppidega on tegelikult palju mõnusam ringi käia kui läbi-augu asjadega.
korra proovid, siis tagasi enam ei lähe.
MSP430 ja AVR on enam-vähem võrdsed, sest AVR 2* kiirem. PIC jääb 2-3 korda maha kuna arhitektuur väärakas ja klokki jagatakse 4ga. kõvad tegijad 16bitiste seas on jaapanlased MB90Fxxx Fujitsult, H8S Hitachilt ja M16 Mitsubishilt, lihtsalt programmeeritavad ( otse COM pordist , proses on oma bootloader) ja kuni 512 kBaiti mäludega. japsid on ka muutmas oma müügitaktikat, mis varem oli suunatud vaid kõva volüümi tarbijaile.

[eintsius]

Neid Hitachi H8(H8S eelkäijad) olen uurinud, aga neid ei leia kusagilt mujalt kui vanadest Nokia 1610 ja 1210 mobladest ning programmaatori skeeme ple suutnud ühtki leida.

[TaaviX]

Esiteks bittide arv mikrokontroller juures näitab ikka mis bitiste registritega ALU tehteid teeb. Ehk siis näiteks PIC16f870 ja ATmega128 -> 8bit, MSP430 -> 16bit ja ARM7 -> 32bit.

Nüüd siis tagasi MSP430 juurde. Esmalt küsimus, et miks Sa Olimexist valmis asja ei osata, too MSP430 JTAG jubin oli üsna odav. Kui soov muidugi ise ehitada, siis on arusaadav.
MSP430 juures tuleks arvestada, et tegemist low power asjaga ja sellest tulenevalt ka loogika pinge nivood madalad. Tavalise TTL-ga suhtlemiseks peab nivoosid konverteerima.
Suur pluss on see, et normaalsed arendusvahendid(gcc) on tasuta saadaval.

Ise soovitaksin sul kasutada hoopis ATmega8 mikrokontrollerit. Seda on võimalik saada 28pin DIP korpuses ja areduseks on gcc+avrlib. Jõudlus peaks olema 16MHz peal umbes sama. Tavalise versiooni puhul ei ole pinge nivoodega ka probleemi.

[eintsius]

Tglt tahtsin selle andurite arvu asemel väljendada, et tahan proovida linear CCD elementi tööle saada ja lisaks veel teisi sensoreid ning vähemalt 1-2 mcud(pic16f870 ja pic16F84) sinna vöimsama MCU külge panna .Olen teadlik, mida tähendab sönapikkus protsessoris ja kuidas töötab arvuti ning digitaalelektroonika üldiselt. Kas ATmega 8 programaatorit on lihtne ise ehitada?Ei viitsi praegu skeemi otsima hakata, peaks analoogne olema nende AT90... programaatoritega? Selle MSP430 headerboard+ MSP430 ise lähevad kokku liiga paljuks hobi korras tegelemiseks. Mida see ARM7 tehnoloogia endast kujutab?

[andreie]

ATmega8 ja AT90S seeriale käib täpselt sama ISP-programmaator. Kasuta julgelt.

KaruTEC hõikas mõni aeg tagasi välja, et müüb ATmega8-sid, 60 krooni tükk, miinimumkogus kolm.

Soovitan teha tabel, kus esimene tulp on projekti vajadused, teine tulp põhjendus vajadusele, kolmas tulp sinu valitud jupp, kolmas tulp põhjendus, miks just antud jupp. Annab hea ülevaate. Ja kui näiteks poole projekti pealt leiad, et uus kuum mikrokontroller on palju ägedam kui sinu vana, siis on sealt hea vaadata, kas see uus värk ikka sobib sinu projekti.

[raivo]

ARM7 on 32bitti IP ( intellektuaalne omand ? ) kontroller, täpsemalt peaksid lugema www.arm.com , ehk siis ARMi nimeline firma ei tooda kiipe, vaid töötab nende tuumasid välja ja myyb litsentse. et olla öiglane siis selliseid firmasid on päris palju, MIPS, ARC, Microblaze , Nios on teised tuntumad nimed& kaubamärgid.
mikrokontrolleritena toodetakse hetkel enamasti ARM7TDMI tuumaga kontrollereid,
Philips (LPC2xxx),Atmel (At91xxxxx) , ST ( STR7xxx) , TI ( TMS470 ), Freescale ( end. Motorola MAC71xx ) ,OKI (ML67xxxx),Sharp (LH745xx) on enimlevinud.
töökiirus on kuni 60MHz , mälumahud piisavad ( sain hiljuti Atmelilt AT91SAM7S256 näidised, milles 256 KB Flashi ja 64KB RAMi ) ja möistlik hind, seesama AT91... hakkab maxma ca 7-15$.
kuna olen näppinud vaid seda atmelit ja OKI ML67Q4002 , siis:
OKI plussiks on SDRAM kontroller- toetab kuni 4*64MB mälu.
Atmeli SAM7 ei oma välist mälusiini , kuid sisaldab USBi slave ja DMA kontrollereid serial liidestele, see viimane on erakordselt töhus asi, näiteks saad teha SPI pordile bufri, mida see ise riistvaras prose sekkumiseta laiali jagab kuni 16-le välisele SPI seadmele. kyljes on ka IIS port, mis yhildub audiokoodekitega ja telekomis tuntud PCM tehnikaga.
ARMil on ka erinevusi teistest kontrolleritest, mis algul harjumatu :
- 2 erinevat käsusysteemi, 32 ja 16 bitine, softis vöimalik jooksvalt ymber lylitada
- vöimalus on remappida mäluvälju
- IO registrid on tehtud SET-RESET pöhimöttel, tahad porti kirjutada "1", pead vastava biti kirjutama SET registrisse, tahad "0"-da , siis kirjutad RESET registrisse. olekut aga loed STATUS registrist.
Softi on nii vabavara kui piiratud mälukasutusega "profivara".
sisemise flashi programmeerimine on tootjati erinev- enamasti igayhel neist oma bootloaderi systeem. ehkki JTAGi port enamikul olemas, on vöimalused kasutamiseks ( programmeerimiseks, boundary scan'ks, ja debug'ks) erinevad,
kuna Atmeli ARMi JTAGi ei ole ihnanud osta ja Wiggler miskipärast normaalselt SAM7ga ei toimi ( ehk asi vaid "engineering sample"'tes) , siis kogemus puudub.

[KaruTEC]

atmegasid saab jah, paras hunnik veel alles.

[eintsius]

KaruTEC, millise mudeliga täpselt on tegemist selle ATmegaga?

[mtiit]

To KaruTEC.Millise korpuse ja atmega tüübiga on tegemist.Kust nad pärit on ?

Selles mõttes et olen kuulnud, et on olemas mingi mittelegaalne kaubandus,kus müüakse kive mis on peaaegu seest tühjad kuigi peal on laitmatud kirjad.No näiteks atmega sees paikneb parimal juhul 90S1200 jne.

Samas olen kõik Atmelid ja PICid ostnud ühe vene "agendi" käest. Kõik kaup on olnud laitmatu.