Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

ATtiny programmaator

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    ATtiny programmaator

    Tere.

    Ei suutnud netist leida sellise AVR programmaatori skeemi mis suudab ka ATtiny seeria kive progeda (täpsemalt on vaja ATtiny 26 kivi ära programmeerida). Võibolla lihtsalt ei osanud, ei saanud aru.

    Leidsin skeemi, millega saab AT90Sxxxx seeria kive progeda aga, sellega vist ATtiny seeria kive ei saa.

    Kodanik digital on foorumise üles riputanud sellise skeemi:


    Kas sellega saaks ATtiny seeria kive progeda. Nagu aru sain siis on tal küljes piigirida mis läheb kivi külge. Kui võtta see sama skeem, kas siis sedasi saaks et ühendan ATtiny 26 kivi 1. jala piigirea 1. piigi külge, kivi 10. jala 5. piigi külge, kivi 3. jala 7. piigi külge, kivi 2. jala 9. piigi külge, kivi 5. jala 2. piigi külge ja kivi 16. jala 4.;6;8;10 piigi külge. Sellest ei saanud ma aru milline kivi jalg käib 3. piigi külge...

    Ilmselt see viimane varjant vett ei pea.

    Kivi jalgade "nimetused" on siin näha
    Kevad- Till tõuseb ja hernes tahab keppi

    #2
    progeb ka väga kenasti attiny'sid ja atmega'sid. (pildil sul vist attiny26? seda alles üleeile progesin antud kaabliga).
    programmaatoril on küljes juhe pesaga. Trükkplaadil, kus on kivi, on piigirida, sinna pistad siis selle programmaatori juhtme.
    Led-ots on mittevajalik. Sinna võid riputada led'i koos eeltakiga, et näha millal asi progeb (see ots lükatakse enne programmeerimise algust sisse ja pärast välja). Või siis paned led'i programmaatori pistiku peale näiteks. Mina ise pole seda led'i kordagi pannud.

    Comment


      #3
      Tänud siitpoolt. Tekkis veel küsimus et, kas see eelpool kirjutatud piigirea ja kivi jalgade ühendus on õige? Siis veel teine küsimus et kui nüüd sinna led ühendada, siis kuhu ma ledi teise otsa ühendan ja kui suur peaks eeltakk olema?
      Kevad- Till tõuseb ja hernes tahab keppi

      Comment


        #4
        Kõik on õige.

        Toidet pead ka peale andma - 5V.

        Eeltakisti paneksin 1kOhm, siis ei pimesta keskmine LED silma. Peast ei tea, kuhu teine ots läheb, aga proovi.

        Ilmselt pead ATtiny GND jalad omavahel ühendama.

        Võimalik, et ka AVCC tuleb ära ühendada - vanasti oli mul üks AT90S8535, mis seda liigutust tegemata ei programmeerunud.
        If you think education is expensive, try ignorance.

        Comment


          #5
          Et siis AVCC jalg läheb ka 2. piigi otsa?

          Kui -5 toidet vaja, kuhu see siis ühendada?
          Kevad- Till tõuseb ja hernes tahab keppi

          Comment


            #6
            mitte -5... lihtsalt 5, see oli seal mõttekriips.
            Idee siis selline - kontroller saab toidet kuskilt skeemist, kus ta on. Skeemist antakse ka programmaatorile toidet läbi selle toite otsa. See toidab seal liideses seda kivi.
            Teine led'i ots loomulikult maha! Eeltakk 270 oomi või suurem.
            ATTiny GND jalad olid minu mäletamist mööda juba kivi sees paralleelis, seepärast pole väga vaja neid väliselt kokku ühendada. Küll aga VCC ja AVCC tuleb kokku ühendada; kui ad-muundurit kasutad, siis võib vaja minna ka AVCC jalale mingi häirefilter vahele panna, sest sellest saab PORTA ja AD-muundur toidet. Minu rakenduses aitas väga kivi lähedal AVCC ja tema kõrval oleva GND jala vahele kondest. Ilma AVCC'ta programmeerib küll, katsetatud. Tundub, et tal vist on sees mõlemat pidi dioodid nende toiteotste vahel; vähemalt datasheet väidab, et nende otste vahel ei tohi liiga suurt pingete erinevust tulla ja kui üks neist ühendamata jätta, siis sinna tekib umbes dioodi pingelangu suurusjärgus madalam pinge. Kuid AD-muundur valetab ropult, kui AVCC ühendamata jätta. Kui AD-muundurit kasutad, siis võimaluse korral ära PORTA poolega eriti midagi tee peale ad-muunduri sisenditeks kasutamise. Muidugi võib sealt madalama koormusega asju ka juhtida (minul näiteks 2 led'i seal) kui need on piisavalt lähedal, et AVCC-sse müra sisse ei ajaks. Igasugu skeemist kaugele minevad asjad, kiiresti lülituvad jms potentsiaalse häireallikad tuleks PORTB poolele panna.

            Comment


              #7
              Mis soft sellel Atmega8 progremiseks vaja on. Kas Win XP-l ka võimalik?

              Comment


                #8
                softiks ponyprog, töötab igasuguse windowsi all. programmeerid isp liidesega, st kontroller on juba valmis süsteemis sees ja lihtsalt torkad sinna jäetud isp pesasse kaabli külge. ISP adapter ja kontroller peavad toidet sealt süsteemist saama, clock peab ka kuskilt tulema (kas siis väline taktgene, väline kvarts, väline rc-ahel või siis mõnel on ka sisemine gene olemas). Kusjuures seda genet saab valida tarkvaraliselt ja kui see paigast ära keerata, siis võib jamaks minna, sest tulebki selline gene talle külge ehitada, et tagasi progeda saaks.

                Comment


                  #9
                  Põhimõtteliselt tuleb siis Atmegale need vastavad jalad külge panna(miso, mosi, sck, rst), lisada xtal 2 kondekaga, AVCC ja VCC toitesse, kõikvõimalikud GND-d omavahel ühendada ja maandusesse ning kivi ongi valmis programmeerimiseks, st et enam mingeid STK200/300 'development boarde' pole vaja?

                  Comment


                    #10
                    Jah. Lisaks:
                    * ATmega8 käib ka ilma välise kvartsita. Sisemise taktgeneraatori sagedus on vaikimisi 1 MHz.
                    * Antu programmaatorit saab ja tihtipeale kasutataksegi uC otse skeemis ringiprogemiseks. Sellest ka nimi ISP, mis on lühend sõnadest In-system Programmer.
                    If you think education is expensive, try ignorance.

                    Comment


                      #11
                      Minu arust on sp12 programmaator ja sellega olev soft väga lihtne ehitada ja kasutada.

                      Comment


                        #12
                        Kui ma teen sellele programmatorile pesa atmega jaoks kuhu atmega saab sisse torgata ning atmega ja 74hc244 saavad sama 7805 pealt toidet , kas siis on veel seda 1N4148 dioodi sinna vaja?

                        Comment


                          #13
                          Ei, siis ei ole.

                          Soovitan siiski teha ISP programmaatori - siis ei pea mikrokontrollerit oma projekti ja programmaatori vahel kogu aeg ringi tõstma...
                          If you think education is expensive, try ignorance.

                          Comment


                            #14
                            Tahan teha sellise, mis mõlemaga hakkama saab, pesa juba valma, ehitan sinna veel sellise pistiku, mis pesasse pannes annab ISP kaabli.

                            Comment


                              #15
                              Ehitasin asja valmis, aga pole veel katsetanud. Tekkisid 2 küsimust:
                              1. Panin programmaatorisse 16MHz kristalli(max lubatud taktsagedus) ning kondekat 15 ja 18 pF, ega nende kondekate mahtuvuste erinevused ei mõjuta kristalli tööd?
                              2. Jootsin skeemi valmis maketeerimisplaadil, kasutades radadeks peeni juhtmeid. Juhtmed jooksevad üksteisest üle mitmetes kohtades, kas need üksteist häirima ei hakka?

                              Comment

                              Working...
                              X