Teade

**felch** · 22 m 2005, 23:23

Ma prooviks kasutada manchesteri koodi mis baseerub frontidel, mitte nivool. Selline signaal moonutub vähem.
Hammingu kodeeringut kasutatakse teletekstis, lubab ka signaali parandada kuid paketi maht suureneb 2* ja annab kõvasti vigu (nagu näha).
Paketi ette võiks saata mingi ühtlase signaaliga moduleeritud preambula (0x55 ?), siis tekib vastuvõetavasse sodisse selge paus ja saab hakata signaali ootama. Nii teevad Nordic LSiI skeeme kasutavad raadioklaverid ja -hiired.

**totenhose** · 22 m 2005, 23:40

Need kivid on Carrier-Present-Carrier-Absent meetodiga. Kui carrier on peal, siis vast loogilist 0 ei anna kui mingi ilgem inteferents just ei teki (see on ka küsimus - saab carrieri ajal 0 tekkida ?), aga loogilise nulli ajal võib võlts carrier tulla küll.... ühesõnaga minu arusaamist mööda mancester jookseks väga lombakalt.

Hammingu kohta ma midagi suurt ei leidnud, aga niipalju kui ma aru sain siis on ta suht lihtne aga parandab ka vähe. Reed-solomon peaks parem olema.

Pakett algab 1110. Vastuvõtja taktid on 8 korda suuremad kui saatja omad ja frondi muutuse katkestus on ka peal. Ootab 20 (4 jääb varuks) järjestikust ühte ilma frondimuutusteta... kuid võltsi tuleb ikka sisse.

Huvitav kui saata kaasa miski ajastamp. Ja siis vaadata kas see klapib paketi saabumise ajaga...

**felch** · 23 m 2005, 11:24

Kõik pulsi ajalisele kestusele baseeruvad saatmisviisid on selles mõttes väheusaldatavad et vastuvõtja võib pulsi pikkust moonutada. Ise tegelen ka sarnase probleemiga, saata TX433, vastuvõtja RX433 ja täpselt nii juhtub ka - vastuvõtjas olevale komparaatorile tuleva signaali nivoo ujub (paketi vältel&#33

ja väljundpulsside kestus ka. Asendades 0 forndiga 0->1 ja 1 frondiga 1->0 läks asi paremaks. Noh, Rx433 on selline odav värk ka...
Turvakeskused saadavad muide samuti paketti mitu korda, minu uuritu kordas sodi 8 korda. Kasutati ilmselt Keeloq krüpteerimist, selle kohta on Microchipi lehel koodinäide.

Vastuvõetud signaali annab vajadusel mingi teise kivi jaoks talle vajalikku formaati konvertida. Mis kive sa kasutad? Niisama juhtkäskude edastamiseks on olemas Holtechi HT-xx koodrid/dekoodrid (Keeloq&#33

. Daata jaoks nad ei kõlba küll.

**raivo** · 23 m 2005, 14:06

reed-solomoni kasutatakse seal kus yhe takti aegu mitu bitti infot vaja edastada ( modemid ja raadiolevi). AMi puhul häirete probleem oli, on ja jääb. ehk aitaks kandevsageduse kasutuselevött nagu aeglastes modemites (1:2 > 1200/2400 Hz vöi 2:3 > 1200/1800 Hz ) , sel juhul saaks suht hästi välja filtreerida ka muud asjasse mittepuutuvad sagedused.

**felch** · 24 m 2005, 11:35

Seee kandesageduse jutt viis mõttele kasutada DTMF-koodrit ja dekoodrit. Saad edastada 16 erinevat sümbolit ehk siis peaaegu saab daata otse peale panna. Koode tuleb natuke konvertida sest nad pole järjest 0..9 ja A..F aga see on juba pisiasi.

**fre** · 24 m 2005, 16:30

DTMF loetakse üsnagi häirekindlaks, siiski ei oska seda teistega võrrelda, pole nendega nii tuttav...

DTMF-generaatori leiab paljudest lauatelefonidest, otse maatriksklaviatuuriga juhitavatel on tavaliselt ainult 12 erinevat koodi (0...9, * ja #, puuduvad koodid A...D). Paremini võiks sobida 16 erinevat koodi genereeriv TP5088 (sellist võib näiteks kohata mitmetes mikrokontrolleriga lauatelefonides) või muu 4 bitiga (mitte maatriksklaviatuuriga) juhitav DTMF generaator.

DTMF dekoodrid on levinud KT3170, KT9170, KT9270, ...8870 ja vene KP1008BЖ18 (analoogid). Andmed 8870 kohta on näiteks
http://www.elfa.se/pdf/73/730/07303621.pdf
Skeem näiteks näha ka
http://radiotech.by.ru/Shematic_PCB/PIC-co...aller_DTMF1.gif
Seal DTMF signaal saabub C1 kaudu. Väljunditelt D0...D3 saab vastavuse kahendkoodis (16 erinevat kombinatsiooni), neile jääb kestma ka viimasena tulnud kood. Väljundil DV on loog. "1" ainult kehtiva toonikombinatsiooni tuleku ajal, selle abil saab näiteks järgnevat deshifraatorit blokeerida (kui "0"). Kui lisaks DTMF koodidele 0...9,* ja # on veel kasutusel A...D, saab kõik 16 erinevat "käsku" deshifreerida kasvõi nii nagu on tehtud:
http://rf.atnn.ru/s6/dtmf-200.html

**raivo** · 24 m 2005, 17:25

mu arusaama järgi neil moodulitel vaid on/off reziim, st analoogmodulatsioon läbi ei lähe. seega igasugune dtmf-i jutt möttetu. RC5 sarnane ja kodukootud modulatsioonid aga peaksid toimima.

**felch** · 24 m 2005, 23:40

RC5 töötas tõesti päris hästi. Paketikadu ka silma järgi üsna väike.
Miks ei saa ON/OFF reziimis kandevsagedust edasi kanda?

**35AC-021** · 25 m 2005, 21:50

Hammingu koodi kontrollbitid ei suurenda andmesõna 2 korda, see oleneb, kui suuri andmesõnu kasutatakse. Hammingi meetod võimaldab väära biti avastamise korral määrata selle asukoha andmesõnas ja bitt parandada. Selleks tuleb andmesõnale lisada mitu kontrollbitti vastavalt kriteeriumile, et info vastuvõtul kontrollbittidest koostatud kümnekohaline number oleks väära biti järjekorranumber andmesõnas. Seega m arvu andmebittide järjekorra esitamiseks vajatakse n arv kontrollbitte nii, et 2^^n nullist erinevast kümnendlugemist piisaks andmebittide arvu esitamiseks. Siit saame lihtsa kriteeriumi kontrollbittide vajaliku arvu jaoks 2^^n ≥ m + n + 1 . Vea puudumisel on kontrollbittide lugem null. Kolm kontrollbitti võimaldavad testida 4-bitise andmesõna viga, neli kontrollbitti – 11-bitist andmesõna.
Üsna häirekindel viis andmeid edastada liini pidi on bipolaarne kood.
Bipolaarses koodis vastavad bittidele 0 ja 1 erineva polaarsusega pinged, nulline pinge liinil tähendab andmete puudumist. Näiteks bitijadale 010011 ja järgnevale pausile vastaksid liini pinged -5,+5,-5,-5,+5,+5,0,0,0,0…

**klm** · 29 m 2005, 21:38

Mina soovitaks vaadata helveskoodide veaparandus algorütme.
(helveskood - vööt e. ribakoodi edasiarendus)
Need sunnikud on päris häirekindlad ja kood peaks olema asm-i pandav.

Teade

Foorumi reeglid.

veaparandus algortimid

veaparandus algortimid

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment