Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Mikrokontroller algajale

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Mikrokontroller algajale

    millist soovitate algajale kes ei ole veel sihukese asjaga kokku puutunud
    millele oleks lihtsam teha programmaatorit atmel-ile või pic-ile
    vaja oleks teha kontrollerit mis juhiks mootoreid puldist saaks käivitada ja seisma panna

    #2
    AVR-i kõike lihtsam programmer koosnes minumeelest ainult kolmest 220R takistist

    http://www.serasidis.gr/circuits/avrprog/avrprog.htm


    Siin nati parem ja keerukam prorammer (In-system programeerimiseks)

    http://www.serasidis.gr/circuits/avr_isp/avr_isp.htm

    Comment


      #3
      Mõlema kiviga saab sama ülesannet täita. Maitse asi rohkem. PICi progemiseks on natuke vähem pinne vaja - 3tk.
      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

      Comment


        #4
        PICi kasutajana tundub AVR olevat mõistusepärasem. asm kood AVR ile on igati mugavam kasutada ja aru saadavam.PICi õnge läksin rohelisena arvates et PICi jaoks on rohkem raamatuid ja näiteid õppimiseks.Samas AVR kood on inimlikum ja vähem on "solgutamist".
        AVR:
        1. AVR kontrollerid on odavamad.
        2. On olemas vabavaraline C kompilaator Winavr. Keerulisemaid projekte on kindlasti mugavam "lajatada" C keeles,kui assembleris nikerdada. Winavr paketis on tohutul hulgal näidiseid ja valmis mooduleid. Ise küll C keeltei oska .Aga kaugemale jõudmiseks võiks uurida...
        3. AVR programmaator ei nõua 13V toitepinget.
        4. Programmaator STK Dongle on mõne tunni jooksul ehitatav.Töötab AVRstudio ja Ponyprogiga näiteks.LPT porti mõne takistiga varianti ei soovita LPT pordi ohustamise tõttu algaja programmeerija poolt.
        5. AVR on kiirem sama taktsageduse juures.
        6. Basicus programmeerimiseks võimaldab Bascomavr 2K koodi programmi ostmatta.Sellega on algajal imelihtne teha esimesi programmijuppe.Toetab elementaarseid progejaid.

        PIC:
        1. On saadaval rohkem õpetusi ja näiteid.
        2. MPLab nõuab firma programmeerijat.Kui 2T maksvat progejat ei taha osta pead ise solgutama hex faili ühest programmist teise.
        Ise olen küll sellest probleemist vabanenud ja ka sellest kirjutanud varajasemas teemas.
        3. Programmaator nõuab 13V toidet!
        4.Lihtsad COMi käivad JDM tüüpi programmaatorid ei tööta enamuse uuemate arvutitega ja läpakatega.
        Olen sama teemat lahanud ka kunagi varem siin foorumis.

        Comment


          #5
          algajale PICi küll ei soovitaks, selle arhitektuur ja käsustik on tublisti erinev teistest mikrokontrolleritest. suurimaks puuduseks piiratud riistvaraline pinumälu ja registripangandus. kokkuvöttes ebasobiv körgkeelte jaoks. asmiga kaugele ei söida.
          AVR seevastu on klassikaline Harvardi arvuti, teiste ( ka 16 ja 32 bitiste) kontrollerite omandamine käib AVRi baasilt lihtsalt.

          Comment


            #6
            See kõik on jumala õige aga:
            - PICile on tohutult koodinäiteid...kuni videosignaali tekitavate seadmete ja LANi kontrolleriteni välja
            - PICid on hea "rauasisaldusega": palju taimereid, EEPROM, A/D, komparaatorid, PWM, raadiosaatja/vastuvõtja jne
            - PICide programmatoreid on 1000-deid. Vast tuntuim soft - ICprog. Progeja raud: PPwin (LPT+toiteblokk). Muide, kui toiteblokki nagunii vaja läheb, pole ju vahet kas 13V või vähem?

            PIC-ile on olemas C-kompilaatoreid, millede evaluation-versiooniga saab lõputult koodi väänata. Samas jah, Linuxi all on asi nutusem. C on, assembler ka kuid korralikku simulaatorit nagu ei leia. AVRistid, kuidas Linux teile tundub?

            PIC sobib rohkem asmis kodeerimiseks (ja seda tasub õppida, sest siis saab prosega teha kõike, mida vaja) kuid on isegi Basic-keel (PICBasic Pro, MeLabs'i Basic jne).

            Üldiselt on vist nii, et nagu ühes tuntud teoses öeldakse, "kord on Vesipruul peal ..." ehk siis mõlemad prosed on ligilähedaselt võrdsed. Mõlemate arendajad nuhivad konkurendi uuenduste järele ja kui 1 midagi head kasutusele võtab, on varsti teisel sama asi olemas (PIC-i 18 seeria). Arvutusvõimsuse poolest ei jõua kumbki korralikule prosele lähedale aga normaalsetel von Neumani arhitektuuri prosedel pole jälle rauda pea üldse, isegi taimeri pead väljast külge pookima...it saks
            Algajale sobivad ilmselt mõlemad, hinnad on ka võrdsed (PIC12629= 35.- PIC16F88= ca 70.-) aga advanceeritumad kasutajad võiksid pigem 51-coret sisaldava Cygnali kivi peale mõelda. Vat seal on alles rauda koos. Lisaks von Neumann ja C.
            Mina jätkan asmis, öelge mida tahate...

            PS. C-keele kasutajatele: Z-worldi Rabbitil (tegelikult Z80 edasiarendus) on Dynamic C ja vinge prose. DS1820 jaoks paarikümne u-sekundise ajavahemiku tekitamine osutus võimatuks - C pani omad katkestused vahele ja...tegin asja PICi peal ära.
            - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
            - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

            Comment


              #7
              Enamus AVR'le mõeldud vabatarkvarast ongi algselt linuxile ja selle laadsetele mõeldud(avr-gcc ja sellega kaasas käiv).

              Comment


                #8
                Kuna kontrollerid on suhteliselt odavad siis algaja võiks hankida nii avr kui pic-i.

                Saad katsetada teiste tehtud koodi näidiseid ja ise proovida koodi kirjutada. Atmega8 peaks olema selline kivi, mille võimalustega tutvumisel algajal vähemalt mõned kuud huvitav on. Pic poolepealt 16f877 katsetamiseks näiteks. Avr-i programmaatori võib vabalt teha mainitud 3 takistiga - ise ei tohi lihtsalt ühendamisel eksida siis jäävad kõik seadmed ellu.
                "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

                Comment


                  #9
                  mul töökaaslane on 16 seeria picidele hullemat softi selga istutanud. Aga enam ei taha pici nähagi, ütleb et AVR arhitektuur on palju mõnusam. PICil on jah mõned probleemid, mis ei lase näiteks korralikku C koodi mõistlikult selga ajada (stack ja muu jura).
                  AVR on odavam ja kiirem kah.
                  Küllap picil on ka eeliseid, mina eelistan viimasel ajal lihtsalt AVRi.

                  Comment


                    #10
                    aga advanceeritumad kasutajad võiksid pigem 51-coret sisaldava Cygnali kivi peale mõelda. Vat seal on alles rauda koos. Lisaks von Neumann ja C.
                    Mina jätkan asmis, öelge mida tahate...

                    PS. C-keele kasutajatele: Z-worldi Rabbitil (tegelikult Z80 edasiarendus) on Dynamic C ja vinge prose. DS1820 jaoks paarikümne u-sekundise ajavahemiku tekitamine osutus võimatuks - C pani omad katkestused vahele ja...tegin asja PICi peal ära.
                    51 tuum ei ole Neumann.
                    Cygnali puuduseks on hind, yhe selle äri high-end 51 eest saab 2 tk ARM7-d.
                    Rabbiti prosel pole vigagi aga see "Dynamic C " on mittestandartne, ANSI C-ga yhilduvus problemaatiline.

                    pordin yht C-s kirjutet projekti atmega128 pealt ARMile yle ( mälu ja kiirust tuli puudu) ja läheb ysna libedalt. ei kujuta ette PICi asmi konvertimist ARMile.
                    PICil on vaid 1 trump, uued nanowatt kontrollerid tarbivad töesti ylivähe voolu.
                    netis levivad kuuldused et Microchipi äri ei lähe kuigi hästi, kunagine nr2 kontrolleritootja on kohta kövasti loovutanud. kes teab, ehk astub ka Microchip ntx ARM7 kontrollerite tootjate seltsi ( ARMi + on kompaktne tuum, 0,18um tehnoloogias vist 0,5 mm2 ).

                    Comment


                      #11
                      Päris algajatale on Legod, BasicX'id jms.
                      If you think education is expensive, try ignorance.

                      Comment


                        #12
                        Olen ainult AVRi kasutanud. Nii puhast asmi, GNU C'd ja ka sellega koos olevat asmi. Kõike seda Linuxi all.

                        Igaüks teab, et asmis saab teha kõike ja täpselt nii nagu soovid. Suuremate projektide jaoks muutub samas aga ebamugavaks. Alustasin puhtast assemblerist kuid kaua sellega nikerdada ei viitsinud. No ja ega algul eriti ei osanudki.

                        Keerulisemaid tsükleid, funktsioone ja muid struktuure tehes hakkad kiiresti C järgi igatsema. gcc on täiesti talutav asi. Seda tasub ka kasutada neil, kes C'd oskavad kuid ei oma veel AVRi assembleri kirjutamise "kogemust". Sealt välja tulev masinkood (assembleri kujul ka olemas) tasub täiesti uurimist, et asjade toimimisest aru saada. Sama kehtib ka muide C kohta sest kontrollerispetsiifilisi asju niisama C'd teades välja ei mõtle ning vahest on vaja katsetada ja vaadata, kas assembleris tuli soovitud tulemus.

                        Natukene C'd kirjutades aga tekib tihti tahtmine (vajadus) ikkagi osa (näiteks ajakriitilist koodi) otse assembleris kirjutada. C juurest aga puhta assembleri juurde tagasi enam minna ei taha. gcc puhul saab ka asmi kirjutada ning vajalikud funktsioonid C koodiga hiljem kokku linkida. Tasub natuke uurida C'st tulevat assemblerit ning selle põhjal kirjutada. Selline assembler on küll veidi teistsugune kuid mitte midagi ülemõistuse keerulist.

                        Mitte et ma väga palju oleks AVRi kasutanud (pole aega lihtsalt olnud ja enamus asju koguvad hetkel tolmu) aga soovitan soojalt kõik need etapid ikkagi läbi käia. C kasutamine aitab suuremate programmide puhul ikka kõvasti aega kokku hoida (kui just pole omal olemas mingit suurt kogu universaalseid protseduure ning makrosid assembleri jaoks). Lihtsa valgusdioodi vilgutamise joaks pole vaja C'd muidugi õppima hakata :-)

                        Comment


                          #13
                          tänud heade soovitusteeest ostsin ATTINY26-e ja hakkan katsetama
                          kaeme kas midagi välja ka tuleb veelkord SUURED TÄNUD

                          Comment

                          Working...
                          X