Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

COM programmaatorile suurem pinge

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Ostsin siis MAX232 ning koostasin samasuguse skeemi nagu juhendis on lk 17. Andsin TTL inputti 5 V, aga RS-232 outputist tuli välja ainult 8,5 V. Kas see peabki nii olema või tegin midagi valesti? Oleks tarvis ikkagi vähemalt 10 V kätte saada...

    Comment


      #17
      Äkki koormasid väljundid üle? Kontrolli veelkord skeemi ka, tavaliselt tuleb sealt ikka miski 10V välja.
      Koormusekindlust võiks parandada kondede mahtuvuse suurendamine (10uF).
      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

      Comment


        #18
        Max tõstab pinget 2 korda, miinus kaod. 10 volti on tal maksimum, koormusega ikka langeb, nii et kõik peabgi nii olema. Ma küsiks nüüd sellelt vennalt, kes sulle max-i soovitas, kas ta lambist arvas, et sobib või on tal ka praktilisi kogemusi? Aga noh, mis parata. Skeemi valik on ju Sinu.

        Comment


          #19
          Mõõtsin üle, max232 annabki tavaliselt 8,5 volti umbes, mitte rohkem.

          Comment


            #20
            Kas on mõtet nende suuremate kondekatega proovida või aetakse siin lollkasutajale jällegi kärbseid pähe?
            Veel üks idee: kuna datasheedi järgi kannatab MAX232 toitepinget kuni 6 V, kas siis sellega annab ta TEOREETILISELT välja 12 V? (Nagu 5 V toite korral andis 10 V)

            Comment


              #21
              Kõik oleneb voolutarbest. Üle 10mA ei kannata! Kirjeldatud viisil suutsin kunagi tööle saada ühe programmaatori (Miski Tivald interfaces, müüdi vahepal Tevalos...) ja isegi PIC12F629-t progema panna. Lauaarvutil ta ei tahtnud vedu võtta. Samas...ega ta just väga stabiilselt töötanud küll (olen süüdi, ärge näkku lööge... ) kuid kivid said kirjutatud.
              Viimasel ajal pruugin pidevalt progejat saidilt www.kitsrus.com ja sealt KIT128. Töötab USB-st ja on eriti stabiilne. Saidil on saadval skeem, montaazijoonis ja plaadil oleva PIC16F628 kood. Ainult monteeri kokku! Odavama kangiga pesa leiab Oomi poest (ca. 380 raha, ELFA oma maksab 2* rohkem).
              Et kallis nagu või nii? On aga ma tõepoolest ei tahnud enam 2 takiga progejatega jamada. Tahaks koodi ilma mureta kivisse raiuda...
              - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
              - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

              Comment


                #22
                Kasutan samuti USB porti kasutavat Batronix progejat millel veel kuni 27V lisapinge võimalus.Sai see ostetud eBay-st ja maksis koos postitusega ca 1500EEK.Asi väga stabiilne.Ja progenud ka väga arhailisi EPROM-e. B-)
                Kõik meeldiv tuleb lambist...

                Comment


                  #23
                  tee lpt porti käiv, vajab 13 volti toidet, ühte loogikakivi ja 4 trantsi, kunagi pole probleeme olnud. Usb varjant muidugi veel parem, kuid ka keerulisem.

                  Comment


                    #24
                    Originally posted by urmas78@Nov 1 2005, 10:54
                    tee lpt porti käiv, vajab 13 volti toidet, ühte loogikakivi ja 4 trantsi, kunagi pole probleeme olnud. Usb varjant muidugi veel parem, kuid ka keerulisem.
                    üks lihtsamaid lpt progeja skeeme on P16pro
                    Kas seal mitte 2 transi ja 2 transistotiga sarnases korpuses pingeregulaatorit ei olnud ?
                    olid mõningad probleemid kuid aitas skeemi takisti ja kondeka lisamine.
                    MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
                    KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

                    Comment


                      #25
                      Kas tõesti ei hakka veel aeg sinnamaale jõudma, et ISP liideseid kasutama hakatakse? AVR klotsidel on pikemat aega olnud enamlevinud just ISP liides ja pole mingit erilist programmaatorit vaja.
                      Neile, kes ei tea: ISP = in-system-programming. Programmeerimiseks ei ole vaja kontrollerit süsteemist välja tõsta, lihtsalt lastakse plaadile pandud pesa kaudu uus kood sisse. Väga mugav ja pole mingit jama vaja. Piisavalt hea skeemilahenduse korral saab isegi neid ISP jalgasid normaalse töö ajal tavaliste portidena kasutada, ISP'na toimib ta alles siis, kui reset peale tõmmatakse arvutist.
                      Mina kasutan ponyprog'i ja selle default lahendust LPT pordist ühe puhverkiviga. Siiani pole veel hätta jätnud. Ei mingeid kõrgemaid pinged jne. Skeem saab toidet sealt, kust ta tavaliseltki saab (patareilt toites muidugi võib jamaks minna, sest low-voltage kontrollerid töötavad väga madalatel pingetel aga ei programmeeri nii madalatel pingetel.

                      Siinkohal toodu ei ole mõeldud fleimi PIC vs ACR välja kutsumiseks. Maitse asi.

                      Comment


                        #26
                        Uurisin seda asja korra teise kandi pealt. Mõõtsin COM pordi pingete asemel hoopis programmaatori pesast PICile tulevaid pingeid (ICprogi Hardware Checki kasutades). Tulemused siis järgmised:
                        Lauaarvutil: Data 4,68 V, Clock 5,85 V, MCLR 13,19 V, Vcc 5,21 V
                        Sülearvutil: Data 4,46 V, Clock 5,50 V, MCLR 12,79 V, Vcc 5,04 V
                        ICprogi seaded on mõlemal täpselt samad, aga lauaarvutiga saab PICi programmeeritud. Kas MCLR peab tingimata olema vähemalt 13 V? 12, 79 on ju sellele väga lähedal...

                        Comment


                          #27
                          staatiline olukord võib ju selline olla aga kui nüüd seda kiiresti edasi- tagasi lülitada, siis tekkib hoopis teine pilt.

                          Comment


                            #28
                            Ei hakka uut teemat tegema, aga huvi pärast küsin veel üht asja: kui näiteks panna sülearvuti ja programmaatori vahele USB-COM konverterjuhe või mis ta nimi nüüd ongi, siis mis pinged sealt välja tulevad? Kas nendest piisaks PICi programmeerimiseks?

                            Comment


                              #29
                              sõltub realisatsioonist. Kuna USB on 5V, siis kõige lihtsamal lahendusel on ka mingi max232 tüüpi lahendusega see pinge tõstmine tehtud, lülitatava kondekaga saab aga kuni 2 korda kõrgemat pinget ja seega on see lahendus suht küsitav (max232 siis ühe lülitatava kondekaga tehakse 2x kõrgemat pinget ja teisega inverteeritakse selle polaarsust neg. poole jaoks). Kui aga muundamine teha mingil korralikul lülitatava induktoriga muundil, siis on võimalik suht kenasti saada ka suuremate vooludega kõrgemaid pingeid.

                              Comment

                              Working...
                              X