Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

dsPIC ja spektri mõõtmine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

    Felch'i seade on portatiivne, kobakate lisakivide mahutamine ja voolutarve võivad üle jõu käia.

    MapWindow'iga tuleb kood kaasa (http://svn.mapwindow.org/svnroot/Map...ev/Shapefile.h, http://svn.mapwindow.org/svnroot/MapWinGIS4Dev/Shapefile.cpp), usun, et vajaduse korral loeb lahti. Tuleb kopsaka FLASH'iga uC võtta -- see moodul kompileerub ka PC peal üsna mitmekümneks kilobaidiks kindlasti.
    If you think education is expensive, try ignorance.

    Comment


      #17
      Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

      Esmalt postitatud andreie poolt
      Felch'i seade on portatiivne, kobakate lisakivide mahutamine ja voolutarve võivad üle jõu käia.
      kui voolutarve probleem, siis seda enam tasub dsp-l takt maha tömmata ja välisel loogikal esmaanalüüsi teha. Coolrunner II ja muud zero_power_cpld vötab väga vähe voolu.
      ma küll ei tea ülesannet täpselt, aga ehk tasub ka analoogis teha impulsi integraator ja tippdetektor.

      Comment


        #18
        Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

        Piikdetektor ongi praegu analoogis, opakatega. Just sellest lahti saamise ja muidu paremate omaduste saamise nimel tahangi DSP.d skemi toppida.
        - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
        - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

        Comment


          #19
          Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

          Tee või tina, kuid sisendfiltrist sa lahti ei saa - ülemine piirsagedus tuleb ära piirata muidu saad ADCst rämpsu. Aliasing on probleemi nimeks.

          Comment


            #20
            Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

            Esmalt postitatud murphy poolt
            Digital millega sa seda alterat proged, või lihtsalt pakud. Kas on ka mingi vabavara olemas, mingi eri keel või standard, või skeemitasandil. Või ajad datasheedi järgi bitte kokku. Kas seal vaja eri tööriistu et soft sisse saada või saab ka mõne 74 seerja kiviga PC vahelise kabla teha nagu xilinxil. Mis selle cyclone II maxsimum sagedused on.
            Ei paku midagi niisama, praegu üks vanem Cyclone EP1C6 seeriast laua peal. Progemiseks on altera lehel Quartus'e nimeline soft; sünteesib kas skeemist, VHDL'ist, Verilog'ist või veel mõnest võimalikust(ja kusjuures märksa kiirem kui Xilinxi ISE). Programmaatoriks on mul Altera originaal ByteBlaster II, netis on ka skeemid suht analoogsetele kaablitele nagu Xilinxil.
            Maksimaalsed parameetrid sõltuvad speed grade'st, vaata täpsemalt datasheedist. Minu käes olev jookseb praegu 66MHz clocki pealt näiteks. Progetaval loogikal sõltub see piirsagedus väga palju ikkagi sinu skeemist - kahe sama clockiga takteeritava registri vahele jäävast loogika viitest jne

            Comment


              #21
              Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

              Oki siis see tunduvalt madalama clkiga, mul ka neid altera kive a seni pole osanud midagi peale hakata. mu hetkel spartan 2 seerja xilinx on max200Mhz ja viimane edukas katse oli 150Mhz peal. Eelmised lõppesid sutisuga oma vea tõttu (vähe kondesid, nyyd iga toite otsa juures ja peoga lisa kh). Nyyd plaanis proovida sama asi tööle saada spartan 3 seerjaga 260Mhz juures millel peaksid ka mälud originaalis jooksma. Xilinxi soft on jh uimane seda märkasin tööjuureski, mul seal cellu 2,6Ghz ja 512 Mb mälu, kuni kodus nyyd 1,8Ghz athlon 2Gb ja jookseb väga ok, aga röövib mälust yle giga. Pealegi soovitus kes XILINX ISE tööle ei saa pange windowsile classic skin, ma ei tea mix a muidu läheb skeemi editor lolliks. aga nu mis tahta - vabavara. A ja viite kohta niipalju et XILINXIL on DLL (mitte PLL) sellega saab genereerida kõik viited mida vaja max nelja CLK signaali kohta.
              Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
              1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
              2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

              Comment


                #22
                Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

                Kas kellegi on kogemusi impulss-signaali digitaliseerimisega ja lennult töötlemisega? A/D peab ilmselt pidevalt käima ja peab olema miski mehhanism, mis tabab ära signaali muutused et analüüs käivitada (pinge kõigub vast ka nulli läheduses). Mismoodi saada aru, et viimased mällu loetud väärtused sisaldasid impulssi (üle mingi läve?) ?
                Sisendaste peab kindlasti olema aga kas peaks veel millelegi tähelepanu pöörama?
                - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                Comment


                  #23
                  Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

                  Sämpli signaali pidevalt ja võta jooksev keskmine (õigupoolest jooksev summa). Kui nüüd signaal on sellest keskmisest mingi tresholdi võrra suurem (või korda suurem) siis ongi impulss.
                  Tõsisemate probleemide korral pead siiski signaalide digitöötlusteooriaga tutvuma.
                  Jooksev keskmine on aga lihtne:

                  1) sum+=input
                  2) sum-=inpubuffer[last]
                  3) last++
                  4) inputbuffer[current]=input

                  ehk siis otsast liidad ja sabast lahutad. Kui vaja summa asemel keskmist, jagad puhvri pikkusega.

                  Comment


                    #24
                    Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

                    Mõni kiire komparaator irku kylge.Sisuliselt sa ehitad digiossi.
                    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                    Comment


                      #25
                      Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

                      ma küll dspic-i ei tunne aga üldiselt:
                      1. ADC löpp tekitab suurima prioriteediga katkestuse , siis analüüsid lugemit.
                      kui prosel prioriteetidega INT süsteemi pole, läheb asi hapuks.
                      2. ADClöpp käivitab DMA tsükli, mis viib viimase ADC lugemi puhvrisse.
                      puhvri analüüsi läheb prose kas puhvri täitumise signaali järgi , taimeri alusel x sagedusega vöi mingil muul moel. kui DMA sellist reziimi ei paku, on asi taas hapu.
                      tean vaid et Renesasi prosedel toimib kumbki variant.

                      Comment


                        #26
                        Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

                        dsPICil on prioriteediga katkestused, ja DMA võimaldab sul teha just seda mida kirjeldasid. Ma kujutan veel ette et kui see comparaator loeb üle teatud piiri signaali tekib katkestis ja DMA kopeerib andmeid senikaua mällu kui pingenivoo langeb alla antud väärtuse. Tean jh et renesans (HITACHI) prosedel on kõik see nänn olemas ja palju muud, soft on tasuta, AINULT programaator ja kivi hind on kirves. Ma nägin kuidas töökaaslane eelmine aasta enne roboteksi jantis, ega mulle senini see progemine sel kivil ei meeldi sest kasutada oli ainult 100 progemiskorraga kivisid. Hitachi kõlbab ainult tööstusesse mitte aga katsetajale.
                        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                        Comment


                          #27
                          Vs: dsPIC ja spektri mõõtmine

                          ringleb jah müüt et jaapani asjad ja soft kallid , docid halvasti kirjutatud jne. osalt on siin ka töde, aga enamsti mitte. tegelikkuses on peaaegu 100% jaapani prosedel (va SH ) sisemine bootloader nii et mingit programmaatorit polegi vaja, piisab COM >to UART nivoomuundist.
                          Hind on kallimapoolne, kuid siiski konkurentsis, muidu neid ei tarvitataks.
                          üldiselt on neil ka paremini arenenud perifeeria. näiteks vördlus SH ja ARMi vahel on selgelt SH kasuks, eriti katkestuste osas ( parimad isendid 30nS latentsusega !).
                          100 ja 1000 korda ümberprogemise piirang on jah probleem, kuigi olen üht 100 x isendit vähemalt 500x üle kirjutanud ja hädasid pole. muidugi ei jöua see jupp enam kunagi mu lauast-kapist kaugemale.

                          Comment

                          Working...
                          X