Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

    Tere!
    Tahan alustada mikrokontrollerite programmeerimist, kuid ei tea, kuidas peale hakata. Järsku oskate soovitada programmaatorit, mikrokontrollerit ning keelt.

    #2
    Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

    Sa pole esimene ega viimane selle teemaga. Vastuse leiad ainult otsides ja foorumit lapates.

    edu.ee
    Erilahendused.
    PS või mail.

    Comment


      #3
      Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

      Eks igaüks soovitab oma lemmikut. Nii minagi - PIC protsessor firmalt Microchip. Nende veebiküljel on hulka koodinäiteid, võrgust leiab neid veel tonnide kaupa. Natuke olen ka oma kodukale üles riputanud. http://parsek.yf.ttu.ee/~felc
      PIC-i kohta on vist üldse kõige rohkem materjali veebis. Keeled? Mina kirjutan assembleris sest nii saab kõige kiirema ja kompaktsema koodi. Kõrgkeeled lubavad jälle mugavamalt ära elada. Microchipil on tasuta arenduskeskkond MPLAB IDE. C-keele kompilaator on tudengiversioonina ka tasuta saadav. On olemas pascali ja basicu kompilaatorid. Mõni ehk ka vabavarana.
      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

      Comment


        #4
        Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

        abiks ka www.mikroe.com PIC-i jaoks compierid on neil head. dsPIC vajab kõvasti arenemist. Progeja on ka taskukohane. Aga valikuid palju, lugemist ja kogemusi võin jagada järgmiste kohta/kogemused 1-10:
        ARM7 /9
        PIC16/18 /9
        dsPIC33 /6
        MC68HC908xxx.../3
        H8S perekond/3
        8 bitised atmelid/4

        Asjad millest eemale hoia:
        PICAXE
        PARALLAX propeller (vb ka teised tooted) pudinad
        miks?:
        1)nendega ei hakka sa kunagi leiba teenma
        2)progemis keel on mitte standartne ja nii ei õpi midagi.

        PMST kui proged C-s siis pole vahet mis prose on, lihtsalt kui asju peast ei tea pead kapsast lappama.
        ARM prose kohapeal veel niipalju et praegu on saada ka neid odavamalt kui mõnd samade parameetritega PIC-e. Compiler ja tööriistad on KÕIK tasuta ja limiitideta. windoosa jaoks on kõik ka GUI seega ei mingit käsurealt mässamist. Mõned eelised, veel seoses ARM prosega, vahel võib koodi ima isegi uuesti kompileerimatta lasta teise tootja prosese ja see töötab kuna sisu on sama lisaks veel pealekauba 32 bitise power.
        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

        Comment


          #5
          Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

          ARM on hea prose kuid hoiatan: prosede seas, mida valmistavad paljud, on ka eriti halvasti tehtuid või lausa vigaseid rohkem. Kolleegid on tihti kaevanud ühe teise prose üle: kood oleks nagu õige, juba nädal aega vaevleb aga ikka jamad. Paneb siis uue prose (teisest partiist) asemele ja ongi korras. Keegi hoidis jälle kusagilt kokku....
          - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
          - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

          Comment


            #6
            Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

            jh, mida keerulisem kiip seda suurem tõenäosus ka vigadeks, lisaks tänapäevane võidujooks, kes enne uue tuuma kasutusse võtab.
            felchi poolt kirjeldatud viga viitab pigem viga saanud kiibile ( staatika jne). õnnestus ka endal üks arm7 nii läbi lasta et arugi ei saanud, võtsin pcb esd kotist kodus välja ja lännu oligi. tegelt töötab aga mingit 60mA "jõudevoolu " tarbib. PICi ja AVRi "kooli" vennad ei oska ka oodata et enamalt ARMi pordi võimekus jääb 4mA juurde.
            vigasuselt pakun et BlackFinile ( analog device dsp) võrdset ei leia,
            5 silicon revisioni ja enamasti omavahel binary koodi tasandil uncompatible . mässasin kunagi ja lõpuks loobusin, parandati üks viga ära, tuli uus juurde. viimane 0.5 olevat siiski päris okei juba.

            teemast: vanast PICist ( 16,18 seeriad) soovitaks mööda minna, neil on arhitektuur äbarik. pic24 on hea.
            lahjemate prosede poolelt lisaks AVRile renesasi R8C - 16 bitine tuum , väga odavad ( oomipoes), programmaatorit pole vaja sest uart bootloader sees. C-kompilaator on korraliku kasutajaliidesega ning tasuta.
            ARM7 süüakse väiksematest rakendustest Cortex3 poolt välja ( luminarymicro ja STM32 , varsti ka NXP LPC1100 ja Atmelil ). siinsamas ELFAs STM32 kitt müügis, millega päris hea alustada.
            http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-b...rtnr=73-872-41

            Comment


              #7
              Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

              See STM on vastik prose, omaduste ja hinna suhe on ebameeldivalt hea
              Niisama mässamisel on hea, kui prose IO on 5V, valdavalt uutel 16/32 bitti prosedel on see siiski 3V.
              Keeltest soovitaks C-d, kohe ASMist alustada on liiga ränk ja ei tekita head ülevaadet.

              Comment


                #8
                Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

                32-bitised on alustamiseks head, sest võimsusest ei jää peaaegu kunagi puudu ja hind on ka tänapäeval hea.

                Kui saladus pole, mida plaanid ehitada?
                If you think education is expensive, try ignorance.

                Comment


                  #9
                  Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

                  Mis poolest see 5V IO parem on? Enamus lisa kive töötavad mõlema toite pingega.Valgustad ehk miks on 5V parem kui 3,3V. Ma näen pigem eelist sest näiteks 3,3V prosel võid ledi katsetamise ajal ka otse porti ühendada, 5V puhul põletad prose/ledi maha.
                  Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                  1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                  2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

                    * MOSFETi tüürimine
                    * Lihtloogikaga mässamine
                    * Suurem häirekindlus

                    Nt mootori juhtimisel (robovärk) igati abiks asjad.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

                      Esimesega nõus
                      Teisega niipalju et 74hc loogika töötab ka 3V pealt edukalt
                      viimane on nii ja naa, 5V tekitab toitesse pikema voolu tõuke kui 3,3V sama juhtme mahtuvuse juures. Samuti on 5V puhul vool tunduvalt suurem mis omakorda tekitab suurema tõuke.
                      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

                        5V asjad kipuvad suuremas litograafias olema mis mõjutab märgatavalt hinda. MOSFETi vähegi kiirem draivimine ei tule ARMi nõrgukese pordiga nagunii välja, draiver vajalik. HCT seeria , st. TTL nivoodega loogika toimib väga hästi 3,3v ja 5v loogika ühildamisel.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

                          Sellele vaidleks vastu, et ASM alguseks paha oleks. Mina olen täheldanud, et asmiga pihta hakates saavad õpilased palju paremini pihta sellele, mis kontrolleris toimub. Ok asi on teine, kui huvitab ainult see, kuidas võimalikult lihtsalt ülesanne lahendatud saab, siis võib lsoovitada algajale hoopis PIC Basicut (ainuke jama selles, et vabavaralist head versiooni pole leidnud). Kuigi keerulisemate probleemide lahendamisel tuleb siiski C ära õppida.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

                            ja kui MS oleks kirjutanud windowsi asmis oleks 95 nüüd välja tulnud.
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

                              Esmalt postitatud murphy poolt
                              ja kui MS oleks kirjutanud windowsi asmis oleks 95 nüüd välja tulnud.
                              Võimalik. Aga võib-olla oleksime ikkagi DOSis kuid see-eest normaalselt töötavas ja ei vajaks gigade kaupa mälu.
                              - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                              - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                              Comment

                              Working...
                              X