Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

[ronald]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Maitse asi, aga mina soovitaksin ennem natuke assembleris progemist nuusutada ja siis C peale minna. Saab haisu ninna mis kapoti all toimub. Vähemalt lihtsamate kividega, kus see üle mõistuse keeruline poleks. Minul juhtus AVR'ga nii.

[andreie]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Võimalik. Aga võib-olla oleksime ikkagi DOSis kuid see-eest normaalselt töötavas ja ei vajaks gigade kaupa mälu.

felch??? giga mälu maksab 250 krooni ja seda koos käibemaksuga, kas tõesti võib nuriseda, kui mõni näkane programm sellest poole ära võtab.

[Shele]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Pole küll asja sees, aga vene progemehed lõid läänes läbi just seepärast, et oskasid mälu ratsionaalselt kasutada. Vastik sarnasus meie pakendikäitlusega, kus iga porgand pakitakse kolme kotti ja jäätmed jäävad lõppkasutaja vastutusele/maksmisele.
Igasugune raiskamine/laiamine ja selle üle uhkustamine peaks olema sügava põlu all.

[felch]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Kõik oleneb. Kui giga mälu skeemi tinutamiseks peab valima prose,millel väline andmesiin olemas ja rakenduseks on vaid lambi dimmimine siis, jah, ma ei ole rahul. Igasugu OSide jaoks on ilmselt just säärast kivi vaja. Koos mäluga. Aga ka siis saab mälu mõistlikult kasutada.

[raivo]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Kõik oleneb. Kui giga mälu skeemi tinutamiseks peab valima prose,millel väline andmesiin olemas ja rakenduseks on vaid lambi dimmimine siis, jah, ma ei ole rahul.

on ehk viidata konkreetsele tootele ?
muidu kuidagi hapude viinamarjade jutt.

Igasugu OSide jaoks on ilmselt just säärast kivi vaja. Koos mäluga. Aga ka siis saab mälu mõistlikult kasutada.

säästlik RTOS tarbib paarsada baiti flashi ja paarkümmend RAMi ning annab mälus kokkuhoiu, kuna erinevatesse tsüklitesse ei pea olekute ristpäringuid ehitama. eeldusel muidugi et prose peab mitut ülesannet täitma.

[felch]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Ei, ei viita milleelegi konkreetsele ja samuti ei tahtnud tüli norida. Lihtsalt seda rõhutan,et igale asjale oma lahendus. Kui on vaja lampi dimmida, saab hakkama paarikümne baidiga ja pole mõtet panna skeemi gigase välismäluga proset (kui keegi oskab mulle nimetada ligilähedaseltki sama suure sisemise RAMiga kivi, olen ainult huvitet).
Vähese mäluga saab hakkama väga edukalt. Nt. tekitasin koodi 24*64 LEDiga maatrikstabloo juhtimiseks, mis pidi tekste (SD-kaardilt) kuvama ka videosignaalina. Juhtimine üle IR-i. Selleks sobis kenasti PIC18F4620, millel kõigest 3906 baiti RAMi. Asmis piisas ja taimingus jäi isegi 2us varuks
Mingi GPS-navigaatori sarnasele asjale sobib ilmselt jälle mõni muu lahendus.
Ehk siis.. iga asi omasse kohta. Liiga pole mõtet laristada aga vahest säästurežiimil ka ei saa.
Oma arvamuse kohaselt on kompaktne kood kuidagi...elegantsem: Mis sest, et kirjutamine võtab rohkem aega ja et seda "sisemist ilu" keegi ei näe.

Lisatud: Nähh, niisama surfates leidsingi prose, kus palju RAMi sees. Isegi NV-RAM: http://www.edn.com/article/CA6599726.html

[andreie]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Ohh, kui keegi üldse midagi norib, siis mina Natuke kohatu oli minust viidata lauaarvutite mälutarbele mikrokontrollerite foorumis.

[murphy]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Lisan veel seda et ma paneks dimmerile ka 32 bitti prose kui see on odavam kui 8 bitine. Cortex on selline ja makstab ta sinna tiba kobedama(näiteks:18F252) pici kanti.

[felch]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

See on tegelikult huvitav mõte, kiire prosega saaks mõõta ja arvutada voolu hetkeväärtusi. Kui aga lihtsalt dimmimisest piisab, on PIC12F629 ka hea küll. Maksab 21.85 (http://www.oomipood.ee/index.php?t=k_o&otsi=pic12f629).

[raivo]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

olen juba kaks või enamat aastat lugenud seda juttu et kohe-kohe surevad 8bitised välja kuna ARM7 ja CortexM3 on nii odavad et puht majanduslikult ei tasu vanade prosedega jännata. mingil ajahetkel võis see ju tõsi olla, atmega128 on tõepoolest kallim kui sama mäluga ja funktsionaalsusega LPC2132 jt. siiski on asjas konks - võrreldakse 7-8a vana kiipi ( esimese m128 sain 2001 dets), mis 0,35um tehnikas 0,18um kiibiga. no ei lase hiiud ( renesas, freescale, nec jt ) sel asjal juhtuda. praegu maksab atmega128 funktisonaalsusega prose freescale-lt 2-3$, ühekaupa 4$. viiakse ka 8 ja 16 bitised prosed peenemasse litograafiasse, langeb hind ja tõuseb taktsagedus. teine asi on ARMi tootjate madal kasumlikkus - papp jookseb ARMile , pole Atmel ega NXP jalgu alla saanud, viimane on üldse omadega põhjas, kuigi põhjused muidugi mitte uC teemas, vaid turu muutustes (analoogmeedia ja koopasjade ärakadumises).

[andreie]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Väikeseeriate puhul, kui muu ei takista, ei näe põhjust, miks ei võiks kõikides kasutada üht ja sama 32-bitist proset. Nimelt ümberõppimise rõõm on nii suur, et 100-kroonine vahe prose hinnas on selle kõrval köömes.

Minu arust mõistlik on teha endale pulkadeni selgeks näiteks STM32 ja kasutada ainult seda. Olgem ausad, seda saab kasutada palju enamate ülesannete lahendamiseks kui PIC12 või ATmega8. Aga sobib ka dimmerdamiseks.

Hüva, kui PIC12 on voolutarbe või mõõtmete pärast hädavajalik., aga seda küsin siis näiteks felch'i käest. Mitte ei hakka manuaalist näpuga järge ajama a'la kuidas sättida pull-up'e, ja siis kaklema nüanssidega, et järjestikpordi vigade korral tuleb puhastada neid ja noid lippe.

[felch]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Eks too PIC12 ole mannetu küll, isegi serial port tuleb bit-bängiga teha. Aga saab! Nt. mul suvilat valvavad 12f683-ed mis kuulavad Dallase DS1820-t, liikumisandurit, muud pudi ja muidugi rs485 sidevõrku. Töötab edukalt.
Minu meelest on omaette huvitav kivist viimane välja pigistada...ja natuke rohkem ka. Eriti praktiline see lähenemine muidugi ei ole. Igal lollil oma lõbu...
PS. Videot ei ole 12 - seeriaga töödelda proovinud

[murphy]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Mu point on et valime piisava prose kuis on varuga resurssi aga hind poleks palju kallim, pärast ei teki effekti et on korat puudu jääb või peab yhe või teise tegemiseks mingeid ime koode välja mõtlema. Töö juures näinud palju, tuleb 1.0 rev 16 mälu(1M) klotsi peal peale paari revisionit on 1 klots ja see ka 256k.
Plaat on fix suurusega nagunii seega plaadi pind maksab 0. Igaljuhul tootmises on nii et parem on kui algul tiba rohkem, pärast maksad kordades peale kui puudu tuleb.
Näide Mu ikka venivast E-bike projektist. prosedest ja funktsioonidest.

1)
3x PIC16F628A proset, aku elementide pinge mõõtmised ja aku temperatuuri mõõtmised. Loeb 2 baiti ADS7844 kivilt ja küsimisel pistab porti.
Loeb 1 baiti DS75 ja topib porti. (kood ja raud valmis)

2)
1x LPC2210 tegeleb 7x RS232 pordi muximisega ja lisaks veel FPGA üles laadimisega ja FPGA vahel mootori kontrolli andmete vahetusega. (raud valmis)

3)
1x PIC16LF873 tegeleb aku laamisega ja 12V PSU sisse välja lülitamisega (raud valmis)

4)
1x dsPIC33FJ128GP708 , plaat omab 8 adaloog sisendit, 8x 1A digi väljundit,
4x5,5A PWM väljundit, 2x11A PWM väljundit, (raud näppude vahel just)

5)
1x LH75401 kontrollib puute osa elektroluminents paneelil ja samuti paneeli ennast, CF kaart andmekandja, kamandab kogu yleval pool kirjeldatud kompotti(aga ei ole keskne osa), suhtleb üle sinihamba PC-ga et seadefaile jagada. (raud valmis ja u30% tarkvarast ka)


Mõni osa veic offtopic. Kes teab see mõistab et enamus neist prosedest omab vähemalt 50% vaba ressurssi. Oleks võinud ju dspici asemel 18F252 ka panna ja teha soft PWM ja jännata 6 aastat tarkvaraga.
Kui asi tootmises oleks saab näiteks selle dspici asemele valid suures vahemikus resursiga prosesid. Kunagi pole mõtet projekti algusest võtta näkane prose, võtta seeria võimsam või vähemalt millel arvad piisavalt rammu olevat, pärast kui kood valmis vaatad kuhu see sisse mahub. Hiljem veel optimiseerid ja leiad et saad veel näkasema prose sinna panna.

[kalvis]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Küsiks, kas eestis on saada lihtsat mikrokontrollerit, mis omaks ethernet liidest? Või on mingi imelihtne lisamooduliga võimalik see juurde keevitada?

[gob]

Vs: Mikrokontrollerite programmeerimine, kust alustada?

Elou!

PIC18FxxJ60 family või siis eraldi kiviga ENC28J60

Mõlemad Eestis saada

Parimat soovides,
gOb