Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

[erku]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Et tegu on ainult täiturmehanismiga ja ei midagi rohkemat?

Kord läks poolautomaatse pressi hiiglamavana suur juhtkilp tuksi. Kutsuti kohale vastav spetsialist. Nämmutamisele-mida vaja, kulus terve pool päeva. Siis saabus ükskord hinnapakkumine, 38k ja peale. Kutsuti mind välja, näidati, küsiti mida ma arvan. Loen: hirmkallid kontrollerid ja nende ajamid ja toitesüsteem. Ei miskit anduritest, juhtimissüsteemist ja muust. Mõtlen: kui see peaks rikki minema on automaatikutel ,,hari punane"- ja ei öelnud midagi, poolik asi on poolik. Arvestasin et kui too peaks veel kõik puuduvad asjad lisama hinnapakkumisse, siis selles kontekstis tuleks hinnaks pea 100k. Võtsin pliiatsi kätte ja hakkasin skeemi paberile panema. Skeem valmis läksin tagasi vastust ütlema. Küsiti: nooh, kuda siis on. Ütlesin neli omroni releed ja koos automaatse tagastusega kuus, küsiti: kindel, vastasin: kindel ja panin paberi lauale.
Vot selline see elu on.

PS. pressil oli kaks kiirust alla ja üks üles (neli solenoidi); pinki juhitakse kangi abil, millel küljes lülitid; kui kang rahule jätta, liigub silinder automaatselt üles/algasendisse.

[KaruTEC]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Ehitasin ühe asjanduse PIC18F4620 baasil. Jookseb 10MHz kvartsiga mis PLLiga 40MHz peale üles tinistatakse. Asi suhtleb üle RS485 võrgu anduritega, mis paiknevad umbes 20m pikkuse kaabli otsas (2 haru) kiirusega 9600 bd. Toide 24V tuleb neile sama kaablit pidi. Asi paikneb elektrikilbis.
Kõik on kena aga mingitel suvalistel hetkedel solgitakse kontrolleri LCD pilt ära. Vahest rikub ka SD-kaardi (kuhu daata logitakse) katalooma. Laua peal toimib päevade kaupa kenasti aga kapis tekib kirjeldatud jama suht pika ajavahemiku tagant (>1h).
Proovisin toita labori trafoga toitekast, ei aita. Andurid on keskkonnast elektriliselt isoleeritud.
Mis pagana jama see küll olla võiks? Ei tule enam ühtegi head ideed...
Kapis on küll sagedusmuundi mootori toiteks kuid jamad tekkisid ka siis kui too seisis.
Tean, et tolle labori metallkonstruktsioonid on "veidi" pinge all (tekib kummaline tunne kui käega puudutad ja jalgupidi lombis seisad). Aga mismoodi see mõjuda võiks (perifeeria on ju isoleeritud) või mida selle vastu ette võtta võiks?

Tähh lugemast!
/Felch

99% on kala siin:

1) sul on kontra skeemis mõni lahtine sisend või MRST ots ei ole korralikult defineeritud
2) ei ole piisavalt kondekaid (iga kivi juures 100n on ? plaadil lüüdid on ?)
3) mingi vidinas on pikema juhtme otsas ja sellel vidinal ei ole korralikku toitekondekat
4) mingi timing on väikese tolerantsiga
5) mingi sisend on liiga suure takistusega (nt analoogsisend ilma koormustakistuseta)
6) mingi transipaar (poolsild) lühistab toidet vastu kändu
7) halb joode või pistikühendus

Minul on "ülikeeruliste" kalade otsimine alati lõppenud ühe ülevalpoololeva kala leidmisega. Muidugi, skeem ei teeks ka paha.

P.S. Ossiga sa kalasid ei näe, ossi sisendmahtuvus on enamasti piisav situatsiooni muutmiseks.
P.S.S. Pikk juhe ja sealt jookseb toide.. Ühenda ground paralleelselt veel ühe ekstrajuhtmega (1 ruudusega) ja proovi siis.

[A.R.]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Minul on "ülikeeruliste" kalade otsimine alati lõppenud ühe ülevalpoololeva kala leidmisega.

Need on nö "valmistaja" probleemid.

Hoolduse osas võib veel lisanduda muudki.
Meil oli hiljuti juhus.
Riist ei tee mõningaid protseduure. Samasugused mujal töötavad.
Uus labor, väljamaalste tellitud. Kõik särab. Aga ei tööta. Aegajalt.

Lahendus.
Aitas toitekaabli panek teise faasi pessa. "Halvas" oli pinge natuke madalam.
Kuskil 100 m eemal, keldris, tahtis üks mutter kõvemini kinni keeratud saada.

Juristide arvutiklass.
Aegajalt probleeme. Koridoris uus kilp. Õhtul, kedagi ei ole vaikne, kuuled häälitseb.
Elektrikul oli selline "poolemeetrine" ristvõti, keerab kinni. Vaikus.

Ossiga sa kalasid ei näe, ossi sisendmahtuvus on enamasti piisav situatsiooni muutmiseks.

Oli juhus.
Riist ei tööta, paned ossi külge, korras.
Panime konde, ei aita. Panime ossi juhtme ilma ossita, töötab.
Ja jäigi 1 m pika kaalijupiga tööle. Ju talle meeldis peegeldunud viivitus.

Lihtloogika puhul on veel võimalus et tõusude-languste vahel tulevad läbi "nõelad".
<10 ns. Oss ei näe, triger püüab kinni.
See on siis skeemiloogika praak.

[raivo]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

infot liiga vähe et midagi konkreetset öelda, kuid alustada tasuks nagu juba A.R. pakkus ja Andreie kordas.
kuna kasutad PLL-i siis toitepiigi korral ( aga see võib tulla ka mööda teekonda: 485 kaabel> 485 draiver> PICi pinn) viskab mõnel prosel PLL-i gene ei-tea-kuhu tööle ja järgnev kood loetakse valesti välja.
seepärast enamasti pingekõikumiste du/dt piiratud PLLiga prosedel ( vaata datasheet).
aitab voolupiiravate takistite lisamine ( pici ja 485 draiveri karvade vahele ).
viimases hädas võimalik 485 isoleerida Adm483 jt isolaatoritega.
ei saa päris välistada et ka softis mõni sidumata ots jäänud.
pcb hädadest parem ei räägi, 2poolne ei võimaldagi korralikku tulemust ( kui vaadata tööstuse poolelt siis de-facto alla 4kihi plaadi peale keegi midagi enam ei monteeri).
tõsisemates rakendustes tasuks kasutada proset millel riistvaralised kaitsevahendid, enamasti katkestused, põhjustel:
- tundmatu käsukood
- PC väärtus väljaspool lubatud piiri
- SP väärtus väljaspool piiri
- kasutamata mäluväli pannakse täis JMP_TO: ( mida teha kui masin segi).

[virx5]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Kas 485 draiver on prosest ikka galvaaniliselt eraldatud?

[felch]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

kondesid on skeemil piisavalt, 100nF iga kivi kõrval. Prose otstel 10uF keraamilised. Galvaanilist lahtisidestust ei ole.
Katsetades selgus, et häire tuleb sisse ühest andurite liinist. Teine töötab normaalselt. Tegelikult loogiline - ta jookseb 20m ulatuses päevavalgustorude peal. Need on aga kõik elektroonse ballastiga. Prooin, kas aitab kaabli ringi paigutamine. Aga siiski: tööstuses ju vahest ei saa häireallikaid nii eemaldada. Mismoodi seal RS485 asjad sidestatakse? Kas tõesti optiline eraldamine?
Oli juttu takistitest, kas need peaks panema MAX485 puhvri ja prose vahele?
RS siin on mul eelpingestatud.

[virx5]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

rs485 tehakse eraldi toite peale ja optiliselt lahti ülejäänd skeemist.

[murphy]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Mitte alati, sõltub rakendusest.

[KaruTEC]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

485 -l on oma maksimaalne potensiaal, millega liinid võivad nullist erineda. See on üks võimalik häire põhjus. Aitab lisanulljuhtme vedamine (keera ümber 485 kaabli). Või tõmba noded läbi megase takisti vastu võrgu PE kändu.
Ja teine põhjus - kas 485 on termineeritud ? Mõlemas liini otsas PEAB olema 120 oomine takisti, see et ilma ka vahel töötab ei ole vabandus.
Ja kolmas - kasuta limited slew ratega draiverit, nt. MAX 489. Tekitab vähem üleviskeid.

Mul on 485 liinid jooksnud läbi terve maja, kokku ca 300m ja 50 nodet, töötab nagu kellavärk kui on õigesti tehtud. (loe: ei ole otseseid skeemivigu)

[raivo]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

kas 485 siinil kaitse TVSid on ?
Semtech'l on 485 TVS zenerid SM712 sot23 kestas , mugav kasutada.

skeemivõtted häirete vastu :
- GND polügoonid ( või rajad) peavad jooksma laiali tähte mööda - tähe keskel on sisendi toitekondekas, sealt jookseb laiali ( prose, 485 draiver, analoogvärk, toiteadapter jne).
- toide peaks olema häirete spektris eraldatud, enamasti piisab LC filter - mõtln 5v toidet
- eraldi GND polügoonidega skeemiosade signaalid peavad käima läbi filtrite, piisab takistist kusjuurs see takk asuks just polüde vahetumise ( vahelisel) alal.

galvaanilist eraldust olen vaid PC <> 485 ühendusse teinud.
ADM2483 või IL3285, sokeldus sama aga IL vajab väliseid takisteid. optronitega tuleb skeem kindlasti odavam, aga mul oli plaadi suurus ja garanteeritud tulemus oluline.
ka eralduse puhul TVSd vajalik.

temineerimise puudumine tekitaks hunniku BERi kuid väheusutav et kokkujooksmist ( v.a. kui põhjus softis ) .
slew rate on väga hea soovitus.

[KaruTEC]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

kas 485 siinil kaitse TVSid on ?
Semtech'l on 485 TVS zenerid SM712 sot23 kestas , mugav kasutada.

skeemivõtted häirete vastu :
- GND polügoonid ( või rajad) peavad jooksma laiali tähte mööda - tähe keskel on sisendi toitekondekas, sealt jookseb laiali ( prose, 485 draiver, analoogvärk, toiteadapter jne).
- toide peaks olema häirete spektris eraldatud, enamasti piisab LC filter - mõtln 5v toidet
- eraldi GND polügoonidega skeemiosade signaalid peavad käima läbi filtrite, piisab takistist kusjuurs see takk asuks just polüde vahetumise ( vahelisel) alal.

galvaanilist eraldust olen vaid PC <> 485 ühendusse teinud.
ADM2483 või IL3285, sokeldus sama aga IL vajab väliseid takisteid. optronitega tuleb skeem kindlasti odavam, aga mul oli plaadi suurus ja garanteeritud tulemus oluline.
ka eralduse puhul TVSd vajalik.

temineerimise puudumine tekitaks hunniku BERi kuid väheusutav et kokkujooksmist ( v.a. kui põhjus softis ) .
slew rate on väga hea soovitus.

TVSe peab olema jah iga otsa küljes mis karbist välja lähevad.
Aga millega ma EI nõustu on gnd polüde eraldamine. Eri skeemiosad võib loogiliselt grupeerida eri plaadialadele, kuid groundpoly peab olema maksimaalselt monoliitne ja KINDLASTI ei tohiks kahe GND vahele takistit panna. Ma olen lugenud palju artikleid, kus on sellest kahe-GND teemast kirjutatud ja 100% on lõppjäreldus, et GND peab olema monoliitne. Tasub aseskeem joonistada ja sealt on see järeldus juba ise kerge tulema.

Optroni ja eralduse mõte on siis, kui tahad ühendada kahte seadet, mis saavad võrgutoite teineteisest kaugel või kui liin on pikk. Optiline eraldus ei lahenda iseenesest veel kõiki probleeme ja on suhteliselt kallis. MAX1490 on hea kivi milles kogu pudru on juba sees, kui projekti eelarve kannatab siis võib kasutada. Full-duplex single master-multi slave süsteemis on sellisel juhul vaja ka releesid, nt herkoneid, saab eriti robustse süsteemi, mul paaris kohas on ja kunagi ei ole mingeid probleeme tekkinud.

[murphy]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

karu mis sul selle MAX1490 kiviga on. Normaalne inimene pistab ntv0505mc (HPR1000) ja adum1401arwz (või optronid), 485 driver ei maksa halligi ja isegi koos tollega tuleb odavam. Nii on olnud KÕIGIS tööstus rakendustes mida näinud. Ma saaks aru kui to kivi oleks kõvasti odavam. Lisaks kõigele RS485 on soovitav vedada koos maa juhtmega. Ma ise vean 4 traati, data, maa ja 12(24)V toide. Viimane annab võimaluse NTV vms DC/DC kivi asendada väikse(N:SO8) 7805 ga. Kui multimaster pole oluline eelistan RS422 (kohati on cat5 odavamkui tel kaabel).

[KaruTEC]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Nojah, normaalne inimene, kui common mode häired ja toiteka läbimahtuvus, skeemi lihtsus, komponentide hulga ja hinna minimiseerimine on sinu jaoks huinamuina ulmejutt, siis pista sinna pealegi peotäis juppe.

Aga mina oma ebanormaalsuses kasutan Maximi special-retard-edition tooteseeriat (ainukesena maailmas):
Maxim Part Number: MAX1490BCPG+
Order Quantity: 50
Quantity Open on Order: 50
Unit Price: $12.9

Ma leian et oma ebanormaalsuse juures on see siiski normaalne hind et asi ühe chipiga korda ajada. Ja 485 jaoks on piisav üks paar sinna - üks paar tagasi ja kui on CAT5 või kõrgem kaabel, saab kokkuvõttes sama kaabelduse baasil teha üle saja nodega võrgu. Ei ole mõtet mingeid lolle soovitusi jagada, see toite andmine üle pika kabla põhjustab ainult lisaprobleeme, ebanormaalne inimene saab aseskeemi abil aru milliseid...aga normaalne inimene aseskeeme ei kasuta, tema teab kõike oma tarkusest

[murphy]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Ju siis ühe põhjama tunduma tööstusautomaatika tootja insenerid ka ei tea asjast midagi miks muidu kasutvad sarnaseid lahendusi, vb tõesti.
Ma võrdlesin oomi hindu, oleks võinud kõrvale tuua oma tarnija hinnaga võrreldes ja teised jupid. Ja kogust 50 vaevalt 1 seadme jaoks ostaks. 50 vaja siis vb tasub ära.
Mulle meenutab aga kengesti lugu kus kvaliteet tooja maa sepad panid 5 kanaliga RS232 transiiveri ja kasutasid 4 kanalit. Kivi maksis ~500 ja peale. 2x MAX232 on ligi 50 eeka. Peale kivi küpsemist pandi 232 asemele ja töötas sama hästi. Pealegi kui asjad kriitilised siis kasutada optilist kablat ja asi mot.
On kallist si**a ja on kallist saia samuti on odavat si**a ja odavat saia, kokkuvõttes on si** si** ja sai sai. Tundub et siin väike möödarääkimine, karu räägib masstootmise hinnast aga jutt käib 1 seadmest.
Mina ehitan oma seadmed selle lahendusega, kasutan kodu automaatikas, töötab ka.
ADuM seerias on ka sisemise DC/DC muundiga asju aga liiga ülehinnatud.
Aga üldiselt igaüks teeb nii nagu kogemused näidanud et parem on.

Nende spesial asjade kohta kommenteeriks aga läheks väga OT, pealegi varahommik ja vaja tööd teha , jh kvaliteedi/hinna teemal võiks vaielda lõpmatusse.

[andreie]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Katsetades selgus, et häire tuleb sisse ühest andurite liinist. Teine töötab normaalselt. Tegelikult loogiline - ta jookseb 20m ulatuses päevavalgustorude peal.

Kuna tuleb läbi MAX485 kivi, siis häire ei peaks proseni jõudma... Seega on alust otsida viga softis.

Kas UART-i moodul seab sidehäire esinemisel üles lipu, mis tuleb programselt tuvastada ja ära nullida?