Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

[felch]

Ehitasin ühe asjanduse PIC18F4620 baasil. Jookseb 10MHz kvartsiga mis PLLiga 40MHz peale üles tinistatakse. Asi suhtleb üle RS485 võrgu anduritega, mis paiknevad umbes 20m pikkuse kaabli otsas (2 haru) kiirusega 9600 bd. Toide 24V tuleb neile sama kaablit pidi. Asi paikneb elektrikilbis.
Kõik on kena aga mingitel suvalistel hetkedel solgitakse kontrolleri LCD pilt ära. Vahest rikub ka SD-kaardi (kuhu daata logitakse) katalooma. Laua peal toimib päevade kaupa kenasti aga kapis tekib kirjeldatud jama suht pika ajavahemiku tagant (>1h).
Proovisin toita labori trafoga toitekast, ei aita. Andurid on keskkonnast elektriliselt isoleeritud.
Mis pagana jama see küll olla võiks? Ei tule enam ühtegi head ideed...
Kapis on küll sagedusmuundi mootori toiteks kuid jamad tekkisid ka siis kui too seisis.
Tean, et tolle labori metallkonstruktsioonid on "veidi" pinge all (tekib kummaline tunne kui käega puudutad ja jalgupidi lombis seisad). Aga mismoodi see mõjuda võiks (perifeeria on ju isoleeritud) või mida selle vastu ette võtta võiks?

Tähh lugemast!
/Felch

[erku]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Firma ostis meil digitaalse plastikkorpusega ossi, maksis teine 7,5k. Laua peal töötas kenasti, aga kui läksid näiteks CNC treipingi elektrikilpi, ei saanud enam ühtki mõistlikku näitu. Aitas see, kui panime selle plekist karpi ja lõikasime väikesed avad ekraani ja väljundjuhtmete tarvis.

Paned kontrolleri ehk mõnesse plekist karbikesse ja alustuseks karpi ennast ei ühenda korpusesse.

[felch]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Seal nagu ei oleks erilisi kiirgavaid asju kuid mine sa tea. Aga...kas oleks mõeldav ühendada skeemi maa kilbi maaga? Nt. mu Textronixi sisend on küll otse võrgumaaga koos (ja see põhjustas alguses ka ühe paugu...). Kuidas tööstusautomaatikas tavaliselt tehakse?

[A.R.]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Aga viska need andurid tagant ära. Kas kõik või jupphaaval.
Kord tunnis jõuab ära oodata.

Kui toita akust või patareist.
Panna kappi raudkarpi.
Ja mida voltmeeter - oss sellest "värinast" räägib.
Kas logi ei räägi midagi?
Kas seal kandis võimsaid seadmeid ka on mis sädelevad.
Väga hästi ajab kõik lolliks.


Ja kui kapis ei käi ja kaugel käib siis pane kapi kõrvale väljapoole kappi.
Kas võrgupinge kiigub?
Kuskil sädeleb.

Pühad tulekul, kas paari töövaba päeva ei anna teha.

Vanem mees, ise tead.

[felch]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Toidet proovisin anda 50Hz trafoga allikast, mis küll ise sai säraka samast kilbist. "Originaalis" on minu jubina jaoks 24V DIN-liistu impulsstoitekas. Skeemi +5V saadakse LM2674 muundi abiga. Lisaks on tal sabas LC-filter. Koormusvoolu 300mA kanti (max lubatu 500mA).
Läheduses olevate seadmete kohta on raske midagi öelda, see on Tipi üks katselabor. Treipinke seal ei ole... Aga kontrollima peaks tõesti, kasvõi akult toidet võttes. See on hea mõte. Samuti kogu perifeeria ära koristamine.
Varjestada esialgu veel ei tahaks... viimase abinõuna ehk.
Ahjaa, ossiga ei õnnestu midagi kahtlast tuvastada. Ja viga esineb harva kuid kindlalt. Kokku masin tegelikult ei jookse aga palju vahet ka pole.

[murphy]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Pane oss kilbi ja seadme maa vahele, pane normal mode ja trigger piisavalt kõrge pinge peale et läbu ei segaks. Ehk õnnestub krat pildile saada.

[erku]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Tööstuses on pingid muinasjutuliselt kallid, selle raha eest on tehtud nii mõndagi. Toide tuleb pea alati sisse hiigelsuurde eraldustrahvosse, sealt filtrisse ja sealt väiksematesse trahvodesse, kus juba väljuvad 24V (reeglina)ja 48V pinged.
Impulss toiteplokke on ainult saksa pinkidel meil kasutuses ja nood on tööstusliku PC baasil juhtimisega (PC juhib fiiberoptikaga hulgaliselt mooduleid/kontrollereid, millel küljes üleval sisendid ja all väljundid). Need moodulid mingisugust suhet korpusega ei oma.
Teistel pinkidel on aga reeglina andurite miinus kontuur korpusega sama, ehk siis kontrolleri plaadi (-) on ühendatud korpusesse. Mõnel vanemal masinal on (+) korpuses, aga selliseid on ainult paar tükki.
Aga äkki on sul ,,anduriprobleem", selliselt et digitaal sisendites on andurid, mis on ühepoolsed ja seadetakistid on panemata (kui on kolmejuhtmelised andurid). Anduri sisse lülitamisel on väljundis nagu ikka 24V, aga väljalülitatud asendis ujub pinge 10 ja 14V vahel, kuigi peaks olema 0-5V, olenevalt kontrollerist. Ühendad 100-140k takisti signaaliotsa ja (-) otsa vahele ja kõik ok?

[felch]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Sellistest anduritest pole kuulnudki, hea info! Takisti ühendamine oleks ju elementaarne... ?
Ei, mul on kõik vidinad (Evikoni termoandurid ja Massa ultraheli tasemeandur) RS485 kaabli küljes. On ka digitaalsed (opto) vooluhulga andurid aga need ühendasin ja sobitasin ise (on see nüüd positiivne või negatiivne omadus... ).
Tegu on katseseadmega, mööda kanalit pumbatakse vett koos teatud sodiga. Mõõdetakse temperatuure erinevates punktides, vedeliku vooluhulka jne. Ehk siis enam-vähem kõik kontrollerisse puutuv on nõrgavoolu asjad. Pump on ainuke võimsam tükk - 300W. Seda ma esialgu veel ei juhi. Ja anomaaliad olid ka siis kui muundi OFF. Kilp on nagu korteri kilp, ei midagi liigset. Ainult kaitsmed.
Tahan hakata täitureid juhtima ka kuid niiviisi ei saa - kui masin kokku jookseb, saab alles nalja.
Lähen homme ossiga uurimisretkele, stend asub kõrvalkorpuses...õnneks.

[A.R.]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Mina kahtlustasin siin keemiahoones ahjusid. Sädelevaid ahjusid.
Kui vahelduva voltmeetri otsad kokku panid nägid kümmekond volti.
Räägiti et kuskil seal on ka amatöörjaam.

Ja veel, ühenda kõik, mis vähegi saab traadiga kokku.
Faas ja null vast ei maksa ühendada aga kõik muu küll.
Ekvipotentsiaal või nii. Siis vast ei särtsu.
Kunagi oli neil kraani ja tõmbekapi vahel ainult 170 V. Sama jutt. Natuke säristab.

Ja lase prooviks ruumi või korruse kilbist niipalju välja kui vähegi saad.

Ei meeldi jutt et sõltub tööruumist. Miks peaks?

[felch]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Oot, kuidas ma kohe ei ühendanud? Neil on ka miskid kuumad asjad, kõrvetavad vees plastpudeleid aga ca 30m pikkuse ruumi teises otsas. Kogu 3. koprus on juristide jõul (isegi streik oli!!!) paar aastat tagasi renoveeritud, juhtmed ka. Vahest on JOKK, kes teab...peaks uurima lähemalt.
Oss ehk annab mingi vihje. Loomulikult ei tohiks juraka töö sõltuda asukohast.
Kui seal ongi võrgupinge piigid...kuidas suhtuda toroidile keritud filtritesse? Ma saan ainult oma karpi täiustada, isegi kui seal on salajane tuumajaam, siis see jääb paika...

[andreie]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Huvitav probleem.

Kui loggerile lasta anduri sisenditesse juhuslikku soga, kas esineb sama nähtus?

P.S. sisuliselt sama soovitus, mis A.R.-il (Aga viska need andurid tagant ära. Kas kõik või jupphaaval.)

[felch]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Koodi ebapiisav vigade kontroll on samuti võimalus. Sideport on bit-bäng serial. Kontrollin stopp-bittide olemasolu ja puhvri ületäitumist. Võimalik, et midagi jäi kahe silma vahele.
Mida peale puhvri lõpu ületamise kontrolli võiks veel testida?

[erku]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Ultraheliga tasemeandur? Et siis, tolle otsas on lahtine ava? Kui nii, siis too pole nagu eriti töökindel variant. Miks sa ei vali induktiivset tasemeandurit. Näiduks on vaja elementi andurile ette, mille tihedus on vähemalt kraanivee tihedus ja üle selle kõik. Puuduseks on ainult anduri jämedus (ta ise selline pöidlasuurune, plastikust, silindriline, kogu silindrilise osa ulatuses keermestatud, kannatab suurt ala ja ülerõhku, kolme juhtmeline 24V toitega, anduri riknemine tähendaks sinu juhul anduri otsa mustumist- ei miskit üle täitumis ohtu). Kui huvi- ütlen homme täpse margi.
Milline selle opto vooluhulga anduri mark oleks?
Tööstuslikud seadmed tehakse tavaliselt nii, et vähimgi rike peatab kogu seadme tegevuse. Kallimad seadmed annavad alati seiskumisel veakoodi, millega on rikkekoha leidmine eeldatavalt lihtsam.
Minu soovitus, kui midagi aretad, püüa mõelda matemaatikute vanasõnale- tema lihtsuses peitub tema originaalsus.

[felch]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

Andureid ei valinud ma ise aga too pole samuti eriti paha. Ei ole avatud konstruktsioon. Mõõtsin oma töö akvaariumi sügavust ja puha...
Jama on see, et ta aktsepteerib ainult 19200bd sidet. Evikoni termoandurid aga ei toimi muuga kui 9600bd kuigi manuaal räägib muud (Ok, mina ei suuda nendega muud moodi sidet saavutada). Proovisin ka ühe tööstusliku progega, muudel kiirustel ajab jura.
Bit-bäng serialiga on tüütu mitut erinevat baud-ratet tekitada. Jõudsin niikaugele et need andurid käivad aga kiiremini kui 19200 ei saa sest süsteemi ülesanded võtavad ka oma aja. Hiljuti leidsin pin-compatible prose, mille rauas 2UART'i. Proovin asendada sest muidu ei tule täiturite juhtimisega toime.
Siiski...jääb minu meelest 2 võimalust:
- toite häired
- seriali pidi tuleb mingi eriline soga mida mu kood ei seedi.
Uuringud jätkuvad. Tänud ideede eest!

PS. Olen enne ka RS485-siinile asju ehitanud.Isegi autosse kus nagu võiks oletada suurte toitehäirete olemasolu. Sarnase koodiga. Õnneks ...toimivad.

[A.R.]

Vs: Kontrolleri kokkujooksmine, miks?

- seriali pidi tuleb mingi eriline soga mida mu kood ei seedi.

Kui ma olin hädas RS232-ga siis sai tehtud selline karp,
kus ühte ja teistpidi liinile oli peale ühendatud lugemisliinid. Kirjutamised olid lahti.
Need lugemised tulid eraldi arvutisse ja seal programm luges ja tegi logi.

Nii ma siis spioonisin et mida nad räägivad omavahel.