Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

PIC simulaator

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: PIC simulaator

    Esmalt postitatud felch poolt
    Siinus? Nagu oleks kusagil kohanud...
    Siin ta ongi: http://www.microchip.com/stellent/id...pnote=en010982
    - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
    - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

    Comment


      #17
      Vs: PIC simulaator

      Tänud, asun materjali läbitöötama.
      Vaja funktsiooni max ja min tsüklite arvud veel võrdseks saada.
      viimati muutis kasutaja klm; 02 September 2009, 23:07.
      MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
      KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

      Comment


        #18
        Vs: PIC simulaator

        Kuigi juba Proteus-t jms simulaatoreid juba soovitati, ei saa mitte vaiki olla.

        Alustuseks - esimese ülesandena assemblerit pusida annab minu arvamuse kohaselt PIC-i (ja üldse mikrokontrolleri) programmeerimisest üsna koleda pildi - keeruline tegevus ja vähegi tõsisema tulemuse saavutamiseks läheb aega nädalaid. Tõsist huvilist see muidugi ei heiduta aga siiski...

        Proteuses simuleeritud PIC(id) (või muu mikrokontroller) koos täieliku seadme skeemiga võimaldab testida kogu süsteemi, testida ADC tööd, koostööd LCD, USB jms perifeeriaga jne jne.

        Kasutades Proteust koos Proton Development Studioga kirjutad sellesama simuleeritud PIC-i jaoks programmi BASIC-us ja minutitega - enamlevinud ja vajalikud funktsioonid (LCD, ADC, PWM, nupud jms) sisse ehitatud. Debugida saab kogu süsteemi nagu oleks skeem valmisehitatuna laual.

        Proteus:
        http://www.labcenter.co.uk/index.cfm

        Proton Development Studio:
        http://www.picbasic.org/proton_development_suite.php

        Eelnev sai küll ilmselt kiidulaul Proteusele aga peab tunnistama, et kuna ma ise programmeerida oluliselt ei oska ega viitsi, siis eelmainitud lahendus on mikrokontrollereid sisaldavate projektide teostamiseks diletandile neetult mugav . Mõte, mida soovin edasi anda - tasub proovida tänapäevaseid vahendeid, millega tulemusele jõudmine lihtsustub kordades.

        PDS-il on olemas tasuta demo, milles Proteuse fikseeritud tüüpskeemil saab oma programmi testida.
        viimati muutis kasutaja Tr2sa; 03 September 2009, 03:41.

        Comment


          #19
          Vs: PIC simulaator

          Esmalt postitatud felch poolt
          See on siis 16. ja 17. matemaatika.
          Kas 18. jaoks peab kohendama?

          Netist oli leida ka see sin algoritmi:
          sin(x) = x - (x^3)/3! + (x^5)/5! - (x^7)/7! + ...

          Meenub, kuidas sai x ruut salvestatud ja siis järjest korrutatud, et oleks kiirem.
          Rohkem programmist enam ei mäleta

          Comment


            #20
            Vs: PIC simulaator

            Kui siin juba oli PIC18F4550-st juttu, siis räägiks veel natuke.
            Kivil on kaks maa jalga ja kaks +5 jalga, kivi sees paariti koos.

            Kas need on nii selleks, et taluda suuremat koomust
            või
            selleks, et oleks mugavam teha ühendusi?

            Comment


              #21
              Vs: PIC simulaator

              Pigem esimene variant. Veel suurematel kividel (SMD) on veelgi rohkem toite otsi. Andmelehtede järgi tuleb kõik toited ära ühendada.

              Comment


                #22
                Vs: PIC simulaator

                Esmalt postitatud qratman poolt
                Andmelehtede järgi tuleb kõik toited ära ühendada.
                Muidugi, seda on ju ebameelivam teha.

                Comment


                  #23
                  Vs: PIC simulaator

                  Selleks, et mikroskeemil oleks parem ühendus maa ja toitega.

                  Plussid:
                  1. Väiksem induktiivsus ja takistus toiteahelas => väiksemad toitehäired.
                  2. Ränikristalli peal ei pea nii jämedaid toiteliine vedama.

                  Tavakasutuses ei tarvitse tükk aega vahet märgata, probleemid võivad tekkida näiteks suure hulga IO-klemmide samasuunalisel ringilülitamisel kiirel taktil.
                  If you think education is expensive, try ignorance.

                  Comment


                    #24
                    Vs: PIC simulaator

                    Esmalt postitatud andreie poolt
                    Selleks, et mikroskeemil oleks parem ühendus maa ja toitega.
                    Plussid:
                    Väiksem induktiivsus ja takistus toiteahelas => väiksemad toitehäired.
                    Ju siis tuleb sinna lähedale konded sokutada.

                    Huvitav oli see, et ostsin eile USB tunnuse jaoks neli 470nF kondensaatorit.
                    Kui üle mõõtsin, siis kõik olid alla 350, väikseim 230.
                    Nagu ei saa ka testri viga olla.
                    Tee siis veel poe juppidest arvutatud filtrit.

                    Comment


                      #25
                      Vs: PIC simulaator

                      Võib vabalt testri viga olla, need toitele mõeldud konded lekivad veidike. Moodustub RC ahel, mahtuvus näib veelgi väiksemana. Kõik Sõltub mõõtemetoodikast. Osad mõõdavad laadimisaega osad tyhjenemis aega, need mis mõõdavad mõlemat saavad õige tulemuse.
                      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                      Comment


                        #26
                        Vs: PIC simulaator

                        Esmalt postitatud murphy poolt
                        Võib vabalt testri viga olla, need toitele mõeldud konded lekivad veidike.
                        Eksperimenteerisin Kirjutatud on 470 nf, mõõtsin C=290 nF.
                        1. Mõõtsin konde takistust 2T skaalas.
                        Alguses 2M ja ujus ülesse. Kuni sai suuremaks kui 2 terrat.
                        2. Panin kondele 10 k oomi rööpi peale. Tulemus oli sama 290 nF

                        Seega ...
                        viimati muutis kasutaja A.R.; 05 September 2009, 07:03.

                        Comment


                          #27
                          Vs: PIC simulaator

                          no siis ikka väga saastad konded või said vale jupi. Ma pooldan igal juhul keraamilisi tantaalile või lüüdile. väiksem sisetakistus, kannatavad paremini ülepinget. Lühisesse põlevad siis ei põle plaadi sisse räige kraater nagu tantaaliga.
                          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                          Comment


                            #28
                            Vs: PIC simulaator

                            Need toitekonded (>0,5uF) ongi minu meelest suhteliselt suvalise mahtuvusega. Samuti sõltub temperatuurist, pingest jne. Sobivad vaid toitehäirete killimiseks.
                            Muidugi...testreid on ka erinevaid. Ikkagi, elektrolüüdi mahtuvus kõigub alati suurtes piirides. Oluline on ka pinge. Sul vist pole lüüt aga ikkagi.
                            - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                            - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                            Comment


                              #29
                              Vs: PIC simulaator

                              no 100n on 90-110n tegelt. 10uF on 9-11uF, ehk +-10% nii need ka olnud. Tellides näha ka mis toleransiga. Toite jaoks on +-10% ok. on veel isegi +-20% eriti odavad, aga nende sees mõned tegelt rohkem kui +-20%. Lüüte vaja ainult siis kui ikka tõsiselt suure vooluga ja pikad pulsid, või suure võimsusega ja madala sagedusega impulss muundi. 10uF <1A toite 500Khz regulaatori sisendis/väljundis küllalt, igale kivile veel 100nF iga toite otsa pealt maha. Tantaaliga ei teagi kuhu, vb kus väiksed impulssvoolud, stabiilne pinge ja toiteallikal piisavalt väike kaitse. aga OT juba jutuga.
                              Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                              1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                              2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                              Comment


                                #30
                                Vs: PIC simulaator

                                Jutt oli sellest kondest.

                                Vast on kasulik teada.

                                Ei usu et need minu omad on kuidagi erilise hälbega.
                                Panen esialgu kõrvale ja kontrollin stabiilsust.
                                Võrdlusmeetodil.

                                Kas keegi on märganud kuidas see
                                PIC18F4550 18. jalg erinevate mahtuvuste puhul käitub?
                                Kas mõjutab USB seadmena olemist.

                                Comment

                                Working...
                                X