Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
- Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
- Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!
Kuigi juba Proteus-t jms simulaatoreid juba soovitati, ei saa mitte vaiki olla.
Alustuseks - esimese ülesandena assemblerit pusida annab minu arvamuse kohaselt PIC-i (ja üldse mikrokontrolleri) programmeerimisest üsna koleda pildi - keeruline tegevus ja vähegi tõsisema tulemuse saavutamiseks läheb aega nädalaid. Tõsist huvilist see muidugi ei heiduta aga siiski...
Proteuses simuleeritud PIC(id) (või muu mikrokontroller) koos täieliku seadme skeemiga võimaldab testida kogu süsteemi, testida ADC tööd, koostööd LCD, USB jms perifeeriaga jne jne.
Kasutades Proteust koos Proton Development Studioga kirjutad sellesama simuleeritud PIC-i jaoks programmi BASIC-us ja minutitega - enamlevinud ja vajalikud funktsioonid (LCD, ADC, PWM, nupud jms) sisse ehitatud. Debugida saab kogu süsteemi nagu oleks skeem valmisehitatuna laual.
Eelnev sai küll ilmselt kiidulaul Proteusele aga peab tunnistama, et kuna ma ise programmeerida oluliselt ei oska ega viitsi, siis eelmainitud lahendus on mikrokontrollereid sisaldavate projektide teostamiseks diletandile neetult mugav . Mõte, mida soovin edasi anda - tasub proovida tänapäevaseid vahendeid, millega tulemusele jõudmine lihtsustub kordades.
PDS-il on olemas tasuta demo, milles Proteuse fikseeritud tüüpskeemil saab oma programmi testida.
viimati muutis kasutaja Tr2sa; 03 September 2009, 03:41.
Selleks, et mikroskeemil oleks parem ühendus maa ja toitega.
Plussid:
1. Väiksem induktiivsus ja takistus toiteahelas => väiksemad toitehäired.
2. Ränikristalli peal ei pea nii jämedaid toiteliine vedama.
Tavakasutuses ei tarvitse tükk aega vahet märgata, probleemid võivad tekkida näiteks suure hulga IO-klemmide samasuunalisel ringilülitamisel kiirel taktil.
If you think education is expensive, try ignorance.
Selleks, et mikroskeemil oleks parem ühendus maa ja toitega.
Plussid:
Väiksem induktiivsus ja takistus toiteahelas => väiksemad toitehäired.
Ju siis tuleb sinna lähedale konded sokutada.
Huvitav oli see, et ostsin eile USB tunnuse jaoks neli 470nF kondensaatorit.
Kui üle mõõtsin, siis kõik olid alla 350, väikseim 230.
Nagu ei saa ka testri viga olla.
Tee siis veel poe juppidest arvutatud filtrit.
Võib vabalt testri viga olla, need toitele mõeldud konded lekivad veidike. Moodustub RC ahel, mahtuvus näib veelgi väiksemana. Kõik Sõltub mõõtemetoodikast. Osad mõõdavad laadimisaega osad tyhjenemis aega, need mis mõõdavad mõlemat saavad õige tulemuse.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Võib vabalt testri viga olla, need toitele mõeldud konded lekivad veidike.
Eksperimenteerisin Kirjutatud on 470 nf, mõõtsin C=290 nF.
1. Mõõtsin konde takistust 2T skaalas.
Alguses 2M ja ujus ülesse. Kuni sai suuremaks kui 2 terrat.
2. Panin kondele 10 k oomi rööpi peale. Tulemus oli sama 290 nF
Seega ...
viimati muutis kasutaja A.R.; 05 September 2009, 07:03.
no siis ikka väga saastad konded või said vale jupi. Ma pooldan igal juhul keraamilisi tantaalile või lüüdile. väiksem sisetakistus, kannatavad paremini ülepinget. Lühisesse põlevad siis ei põle plaadi sisse räige kraater nagu tantaaliga.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Need toitekonded (>0,5uF) ongi minu meelest suhteliselt suvalise mahtuvusega. Samuti sõltub temperatuurist, pingest jne. Sobivad vaid toitehäirete killimiseks.
Muidugi...testreid on ka erinevaid. Ikkagi, elektrolüüdi mahtuvus kõigub alati suurtes piirides. Oluline on ka pinge. Sul vist pole lüüt aga ikkagi.
- Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
- Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!
no 100n on 90-110n tegelt. 10uF on 9-11uF, ehk +-10% nii need ka olnud. Tellides näha ka mis toleransiga. Toite jaoks on +-10% ok. on veel isegi +-20% eriti odavad, aga nende sees mõned tegelt rohkem kui +-20%. Lüüte vaja ainult siis kui ikka tõsiselt suure vooluga ja pikad pulsid, või suure võimsusega ja madala sagedusega impulss muundi. 10uF <1A toite 500Khz regulaatori sisendis/väljundis küllalt, igale kivile veel 100nF iga toite otsa pealt maha. Tantaaliga ei teagi kuhu, vb kus väiksed impulssvoolud, stabiilne pinge ja toiteallikal piisavalt väike kaitse. aga OT juba jutuga.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
Comment