Mikroprotsessori tundlikus välismürale

[A.R.]

On PIC16F4550 USB kaabli otsas.
Väljundid on optronitega lahti ja emitterjärgijad otsas

Kui vaatan nüüd seda originaalUSB kaablit ja
tema topelt metallkesta siis tahaks küsida:

"Kas see PIC võib samal ajal olla pastikkarbis ja
asuda teisete väärikate PC-de seltskonnas
ilma et ta lolliks läheks."

Kui tundlik ta välismürale võib olla.
Saan seda teada lähema kuu jooksul aga
vast keegi teab?

Ja mis selle sukaga teha?
1. Jätta lahti.
2. Ühendada toite maaga so USB nulliga?
3. Ühendada selle tulevase ümbritseva raudkarbiga.
See on muidugii see õige lahendus.

[murphy]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

http://pinouts.ru/Slots/USB_pinout.shtml

USB cable shielding:

Shield should only be connected to Ground at the host. No device should connect Shield to Ground.

Kui raudkarp pole yhenduses GND otsaga siis punkt 3 muidu punkt 1

[felch]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Varjestamine pole kunagi kahjulik, pigem vastupidi. Mulle siiski tundub, et kui sa just PICi A/D muundit ei pruugi, pole hullu. Võib ka lihtsalt plastkarpi jätta.

[digital]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Oluline oleks lisaks välisele varjestusele ka vaadata, et signaalid on kaitstud. Toitel peaks olema võimalikult kontrolleri lähedal kondekas ja vajadusel veel filtrimist. Karbist välja minevate signaalidega tuleb samuti natuke tegeleda.
Tõenäoliselt lihtsalt arvutite läheduses ei juhtu midagi; igasuguse jõuelektri juures võib aga kõik kiiresti muutuda.

[felch]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Toite silumine ja ülepinge kaitsete kasutamine, nagu siin vihjati, on üsna kasulik. Oma kogemused kui kontroller oli jõuseadmete kilbis.
Lisaks õppisin ära et 10 uF keraamilised konded toites teevad lauas imesid kui nad otse kivide toiteviikude juures.
Samuti õppisin meie foorumist et igasugu DACide, opakate jms digiväljundid on kasulik ühendada väljundklemmiga läbi pisikese voolu piirava takisti. Oli tõesti hulka puhtam/kuivem !
RS485-sideliini kaitsmiseks on ka palju vahendeid, Nt. dioodid mõlemas suunas toite ja maa vahele. Paksude voolikute mehed teavad ehk kavalamaid trikke ka.

[A.R.]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Tänan, heade nõuannete eest.
Mul on selle karbi ja elektroonikaga natuke ruumiprobleeme
aga kondele on seal reserveeritud 1cm kuubis.
Õhukest keraamikaC-d saab ka PICi alla ja pesa sisse lisada.
Sinna vahele mahub kogu juhtimine ja ruumi jääb ülegi.
Toide on arvuti USB.

Kaalutlesin et kas fooliost on abi. Või paneks alla ja peale laustrükkplaadid.
4 mm on vaba ruumi

Siin oli üks karbitegija mees, aga temaga on meil
1000st vastuolust siiamaani juba 3 ühist arusaama.

Jahimehed teevad konserve. Kui oleks selline 4x3x7cm konservikarp siis
seal sees võiks ju elu ilus olla. Ei pääse keegi töötegemist segama.

See 10uF on kena, kahju et ainult Rootsis ja peab tellima.
Aga vast pistaks ikka ühe 100-200 uF ka hoidma.
Mul väljund on küll ainult 0-10-20 mA aga kuna
kasutavad mitte IT-d siis üritaks anda parima.
______________________
Kella 5.10 st olen olnud arvutis,
Üks anekdoot värskenduseks headele inimestele.
Vanasti võisid statsionaarse õppe tudengid sõita üle liidu poole hinnaga.

Mittestats on Vladivostokis, ostab piletit, "Kas saab pool hinda?"
"Tulete siis oma Saksa tähtedega (nemetskimi bukvami). Aga meil on spets olemas."
Tuleb asjatundja, loeb "mitte statsionaarne".
Ahaa, "keskmiselt statsionaarne" võib sõita küll poole hinnaga.

Olevat olnud tõsilugu.

Ja mul on MITTE isoleeritud süsteem, keskmiselt isoleeritud - võib kasutada

[murphy]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Teevad imesid jh, vahel piisab 1uF-st ka kui vähemajalgne kivi. Aga nagunii neid kulub seega suures portsus pole hinnavahe väga meeletu enam.

[A.R.]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Teevad imesid jh, vahel piisab 1uF-st ka kui vähemajalgne kivi.
Aga nagunii neid kulub seega suures portsus pole hinnavahe väga meeletu enam.

Konded on tõesti kasulikud aga kui nad on väikesed ja
neist pole õiget abi siis vist tuleb ikka täiesti uued valida.
ELFA omad on tõeliselt ilusad poisid.
Aga ainult et Stockholmis. Kuidas neid sealt kätte saab,
kas ainult Rootsi keeles või on siin ka mõni esindus,
kellega asjast rääkida saab?

Vanasti, kui plaadiridade vahele käis perfokaart, isolatsiooniks, siis
kauni kombe kohaselt käis ka iga TTL kivi juurde üks "oma" konde.
Sinna sai pandud 33 nF, suuremat lihtsalt polnud saada aga need koos lüütidega said hakkama.
USBst tuleva toite päras nagu eriti ei kardagi.

Rohkem on hirmu suhteliselt kõrvaliste väljade suhtes.
Et kui seal keegi hakkab pulsse kiirgama siis võib mõjutada PICi sisemist hingeelu.
Sellised keskmisel tasemel sekkumised sunnivadki siis otsima uusi, pulsidest vabastavaid, laendusi.
Raudkindlaid. Olgugi et alati ka raudkastist ei piisa.

1986. Oli meil monitor. Pilt ei püsinud, reatrafo kiirgas.
Panime igasugu karpe ümber aga ei midagi,
isegi suur metalltanker ei aidanud. Ikka lõi pildi eest ära.
Lõpuks keerasime selle trafo peapeale, hoopis teistpidi ja tuli vaikus.
Ta lihtsalt ei saanud enam oma kiirgusega segada teiste detailide tööd.

Seda võb ka ju mujal elus tähele panna. Kui vaadata.
Ja seda nippi võib ja tuleb siis kasutada. Seda 180 kraadi pööramist

[raivo]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

alustada tuleks EMI/EMC alaste soovituste järgimisest, siis ei lähe mingi mikrokontroller niisama segi. näiteks PICide kohta on tootja kodulehel nurgake: http://www.microchip.com/stellent/id...GE&nodeId=2147
metallkarp on viimane asi, millest abi otsida, alustada tuleb elektriskeemist ja siis plaadi joonisest. mõlema projekteerimise kohta on netis hulga kirjandust ja soovitusi, nii mina kui KaruTEC oleme ka siin korduvalt omapoolseid soovitusi jaganud.

[A.R.]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

metallkarp on viimane asi, millest abi otsida,
alustada tuleb elektriskeemist ja siis plaadi joonisest.

Kui mikroskeemi tuleb sisse
4 juhet USB kaablist, kondedega toitel
ja välja tuleb
paar millimeetrit ühendust takistini ja max 3cm edasi optronini,
PIC-i enda juhtdetailid mitte üle 5 mm kivist
siis ega vist skeemsete vahenditega palju enam välja ei pigista.

Samas,

kui meenutada arvutit,
mis reageeris naabertoas toimuvatele lülitustele.
(toited jooksid eraldi kaugesse kappi),

kui meenutada läbi koaksiaali suka jälgitavat TV-d,

kui meenutada tesla trafo ja arvuti suhteid,

kui võtta ja lõigata lahti USB to RS232 converter ja leida sealt ümbert metallkile,

kui samasugune kile on ka USB to LPT konverteril

siis vast võiks seda metallkarbi ideed ka kaaluda.

Või kuidas?

Et oleks nii tugev nagu vene aja arvuti,
mis oli nii tugev et võis tankiga üle sõita ja
mis nägi tavaliselt välja nagu oleks seda korduvalt katsetatud.

Minu karpi näha ei jää ja

http://www.yeint.ee/ pakkus karbi saamise ooteajaks 3-4 päeva.

[felch]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Ma arvan, et mainitud vidinates oli metllkile pigem asja enda kiiratava sodi maha võtmiseks. Aga ega varjestamine kahju ka tee.

[raivo]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Kui mikroskeemi tuleb sisse
4 juhet USB kaablist, kondedega toitel
ja välja tuleb
paar millimeetrit ühendust takistini ja max 3cm edasi optronini,
PIC-i enda juhtdetailid mitte üle 5 mm kivist
siis ega vist skeemsete vahenditega palju enam välja ei pigista.

mõttetut möla ma kommenteerima ei hakka aga peatun skeemil.
1)toites filtrit pole.
2)USBi siinidel filtrit/ transient supressorit pole
ka seda lihtsat skeemi on võimalik pcb-le nii trasseerida et täiesti ebastabiilseks muutub.

[A.R.]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

mõttetut möla ma kommenteerima ei hakka aga peatun skeemil.

See "möla" on mu oma läbielatud kogemus. Sellised probleemid on olnud ja need kiled nähtud.

Kunagi ehitasin seadme, kus tekitati ca 80 kV pinget ja see siis tekitas läbilöögi.
Mõõtsin selle lahenduse kiirguse indutseeritud kiirgust kristallist.
Elektroonika, meeter lahendusest, reageeris optikale aga lahendusele mitte.
Seda oli lihtne kontrollida.

Praegu on kasutusel osoonigeneraator, koroona lahendusel made in USA.
Kaks 20 cm pikka harja tuhandete nõeltega,
kõrgepinge all, sädeleb ja haiseb (osoonist)
ning kõrval käib rahulikult harilik PC.
_______
Varjestuse mõju test Perpeetum mobile ehitajatele
so neile kes teavad et füüsikud midagi ei tea:

Võtke mobiil. Helistage temale teiselt numbrilt. Heliseb.
Võtke kas küpsetusfooloio või harilik shokolaadi ümbrise tinapaber.
Keerake ümber mobla, jätke otsad lahti. Helistage. Heliseb.
Keerake ka otsad kinni. Helistage, Ei helise, levist väljas.
Ja nüüd küsimus. Miks nii?

Nende RS ja LPT muundajate ümber oli selline foolio-paberi kiht
nagu on "Tere" kohupiimapaki sisemine kile.
Metallisolaator .
Proovisin, kohupiim on raadiolainete eest kindlalt kaitstud.

[felch]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Raivol on tegelikult õigus. Plaadi trasseerimine on oluline ja skeemilahendused sodi mahasurumiseks samuti. Pagana palju asju tuleb sisse nt. toite kaudu. Oma elektrikopteril katsetasin raadiosaatjaga kaamerat. Toide kõik ühelt akult. Niipea kui mootorid käima hakkasid, oli pilt lootusetult solki täis. Varjestasin korralikult aga absoluutselt mingit muutust ei täheldanud (peale kaalu muudu... ) Siis meenus toide. Panin LC filtri ette ja hoopis teine tera (kuigi päris lahti mürast ei saanudki).
Igasugu koodid kipuvad vahest toitest või signaaliahelastest tuleva häire peale kokku jooksma, pisike kitsas kuid suure amplituudiga piik lööb prose segi. Seega häirete keskkonnas tuleks I/O-d ja toidet hoolega kaitsta.

[A.R.]

Vs: Mikroprotsessori tundlikus välismürale

Raivol on tegelikult õigus. Plaadi trasseerimine on oluline ja skeemilahendused sodi mahasurumiseks samuti. Pagana palju asju tuleb sisse nt. toite kaudu. Oma elektrikopteril katsetasin raadiosaatjaga kaamerat. Toide kõik ühelt akult. Niipea kui mootorid käima hakkasid, oli pilt lootusetult solki täis. Varjestasin korralikult aga absoluutselt mingit muutust ei täheldanud (peale kaalu muudu... ) Siis meenus toide. Panin LC filtri ette ja hoopis teine tera (kuigi päris lahti mürast ei saanudki).
Igasugu koodid kipuvad vahest toitest või signaaliahelastest tuleva häire peale kokku jooksma, pisike kitsas kuid suure amplituudiga piik lööb prose segi. Seega häirete keskkonnas tuleks I/O-d ja toidet hoolega kaitsta.

Vaata siis. Ja mina pean hakkama töötama ka sädeleva 30 kV kõrval.

Ei kahtle et need soovitused on mõistlikud.
1980. oli displeii plaadil TTL loogikas koht kus JA skeemist jooksis läbi mingi nanone pulss ja lõi trigeri ringi. Ei näinud ka õieti. Aga paarkümmend pikot aitas nihutada.

Et oleks sees puhtam ma jätsingi selle "müra" väljaspoole kasti ja eraldasin ka juhitavad ahelad optiliselt. Optokanali kontrolliks piisab 3mA, kasutan siiski 10 mA.
Ja toide on arvutist, USB-st tulev pinge. Seal võib olla midagi, konded siluvad ka natuke. Ja USB IO on on nagu on, topelt varjes. Vaatame.
4 ex on testimisel olnud.

Sinu kopterist.
Kui sa toite ise ära solgid siis kuidas peaks varjestus aitama?
Vast oleks kasulik panna sinna (ka) diood, teha sellest kõikumisest kondensaatoriga "alaline", nö impulssvoltmeetri stiilis toide.

Muuseal ega see L ei ole sul feriidil? Kui on, siis vaata huvi pärast mis sealt mootori juures, muutuvas magnetväljas, välja tuleb. Kunagi tegin sellel põhimõttel arvutile klaviatuuri nuppe. feriitmälu juppidest

Mind huvitas rohkem see mis võib juhtuda PIC kiviga endaga muutuvas
1. elektriväljas.
2. magnetväljas.

Vast see loengupakkuja, Madis Lehtla, on kursis?
___________
Mul on siin ka see probleem et ühtegi inimest ei tunne ja otsustama peab ainult kirjutatu põhjal. Siin võib ka vigu sisse tulla. Ja küllap tuleb ka.