AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ? :)

[kulminaator]

Lühidalt:
plaanis on teha robot, mis kasutab mitut võrdlemisi taskukohast mikroprotsessorit. Esialgu on plaanis teda kontrollida päris arvutist käskudega, mis siis erinevatele mikrokontrolleritele laiali jagatakse ja kes siis vastavalt oma äranägemisele käskudele reageerivad või mitte. Kui reageerivad, siis mängivad natuke elektromagnetitega

Tarkvara eelistaks kirjutada C-s (assembler on tore asi, aga aeg on raha, parem on kivi eest natuke rohkem maksta kui aega matta PIC'i asmiga kaklemisele, olgu see siis odavam või kiirem).

Tarkvara arenduse platvormiks oleks Linux.

Prioritiseeriks esmalt linuxi sõbralikkust, seejärel võimalust võimalikult palju magneteid kontrollida rahaühiku kohta (et tugevam sugupool ei saaks kurta raha raiskamise üle).

Kumba platvormiks valida, kas AVR või MSP430 ?

Enda kohta niipalju et tarkvara kribamises olen tige tigu, aga elektroonikaga olen kokku puutunud hobikorras (mõned korrad olen jootekolbiga ringi kolistanud, kartma ei löö, aga meistriklassist on asi kaugel).

[bloody-orc]

Re: AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ?

kõige lihtsam: vaata kumb odavam on.
Ise pole MSP'd kasutanud, AVR'e aga kasutan igapäevaselt. miskipärast arvan, et hätta sattudes on AVR'ile rohkem võimalus abi leida.

Mida sellega mängimiseks vaja on, oleks USB-ASP AVR programmaator, mille sa ise kokku paned ning AVR mikrokontroller ise.Väliseid komponente minimaalselt ning esimese LED'i saad vilkuma sure tõenäosusega juba esimesel tunnil.

Ehk huvitab seljuhul ka see teema: http://www.avrfreaks.net/index.php?n...wtopic&t=86359

Rain

[murphy]

Vs: Re: AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ?

AVR raha eest saad odavama STM32, rohkem rauda rohkem auru.
MSP raha eest saad performance line STM32 seal kõvasti rauda, ADC kanaleid nii et tapab, DAC, USB, 5 USARTi,encoder sisendid jne. jne.

[kulminaator]

Vs: AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ?

Tänud STM32 nentimise eest. Tõsi, usb tugi on võrdlemisi oluline sõna tegelikult. Kaasaegse tarkvaraga ja riistvaraga hellitatud inimese jaoks on rs232 natuke iganenud tehnoloogia. Pealegi olen usb stackiga tuttav ning kui seadmeid paralleelselt tiksuma panna saab üsna odava ja töökindla usb hubiga jubinaid omavahel ühendada.

Kivi ise ei tundu ka kallis, arvestades tema pin'ide arvu

Mis riistapuudega seda STM32'i programmeerida saab, kas otse üle USB on ka võimalik (mingite jumperite abiga vms.) ? Tundub et kompilaatori koha täidaks kenasti ära arm-gcc ja sõbrad.

[andreie]

Vs: AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ?

STM32 kindlasti, sõnapikkus on AVR-ist 4x suurem ja üldse kõiki ressursse rohkem. Sest kui arenduse käigus avalduvad prose puudujäägid, siis võimsama vastu vahetamine on hullult kallis.

Robootikaseadme sisemiseks siiniks soovitan pigem SPI-id. USB host'i STM32-l pole, v.a. ehk USB-On-The-Go tehnikaga, mis lubab kasutada vaid ühte perifeeriaseadet. I2C on omade hädadega; kui sul siiski tuleb I2C-d kasutada, siis soovitan igale perifeeriaseadmele eraldi I2C siini, sest siis on erinevad seadmed omavahel isoleeritud ja silumine palju lihtsam.

Tõsise masstootmise puhul aetakse muidugi iga sent pooleks ja siis veel neljaks, aga see ilmselt pole praegu teemaks.

[kulminaator]

Vs: AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ?

STM32 kindlasti ...

mnjah, selle "kindlasti" ideesse lööb hetkel mõrasid see, et ei suuda kuidagi kokku panna endale pilti kuidas ma linuxi peal sellesse kivisse softi sisse saan. "naised saunas", või siis mehed võõramaa foorumites, räägivad et stm32 primeri ja openocd vahendusel oleks asi tehtav. Aga see püstitaks vähemalt ühekordse kulu mis tevalo poe näitel läheks üle 700 krooni juba maksma.

Kivi võib ju parasjagu odav ja võimas olla. Aga kui temale spetsiifilisi asju shoppama peab hakkama kordades suuremate summade eest, kakub ilme natuke nukraks. Eriti et eesmärk oleks puhtalt oma sportlik lõbu ja mingit majanduslikult kasulikku tulemit siit ei ootaks.

[murphy]

Vs: AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ?

Mis spetsiifilisi asju
GCC on tasuta - on
Win jaoks saad GUI Töökeskonnaks KEIL millele annab GCC lihtsalt kylge keevitada. Aga kui meeldib käsureal halliks toksida siis pole vaja seda.
Sisse saab lasta yle usart yhe kasutades BOOT minnide kombinatsiooni, pole ise kasutanud peale 1 korra et veenduda et see ei aita ka ADC_DMA luku vastu seega rohkem ei tea.
Jtag progemistööriista LPT prodi jaoks jood kokku umbes 50 eega eest.
Sisse laskmiseks kaku tarkvara www.hjtag.com
Vajadusel saab sealt ka viisaka raha eest USB progemis tööriista, ise hankisin, ei kurda, sobib igast ARM protsessorite jaoks.
LPT progemis tööriista miinus on et kui sa ADC DMA käim ajad koha peale käima minemist siis see lukustab siini ja kuna LPT aeglane siis ei jõua see proset enne Halt olekusse panna kui su kood DMA käivitab, seega koodi sinna enam sisse ei saa. USB jtagil seda muret pole.
Lisaks kaevanda, netis USB bootloaderi koode kyll, sa pole esimene.

[murphy]

Vs: AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ?

Vb sul tekib natuke raskusi, kuna see asi pole päris ossi jaoks mõeldud aga seda nagu iga teine millel rohkem auru kui 8 bitisel .
Nimel esimene asi mille otsa jooksed on irkud, os eelistab yhte ja ainust, ta tahab ise stacki ja prioriteete takrvaras teha, foorumitest lugenud kuidas raffas hädas et vaja neid kiireid raudvaralisi asju lolimaks teha et saaks ossi jooksutada. Ossi jaoks on teised prosed tegelt kus MMU ka sees aga seal pole rauast yldjuhul haisugi ja hind on vastav. Muidugi saab teha ja see on ikka kiirem kui 8 bitine aga mind isiklikult häirib et lylitada välja kiireid raudvaralisi asju et saaks jooksutada midagi mis enamus auru nagunii lollustele kulutab. Kunagi ajasin RTOS-i näite käima arm7 peal ja siis sai kõik asjad läbi käidud, üsna kurb oli vaadata millistele lollustele aeg kulub ja palju saaks rauas ära teha. Õnneks arm 7 oli asi natuke lihtsam, seal nagunii NVIC puudus ja puudus palju rauda veel.
Edit my bug.
sain aru et tahad sellele prosele linuxi peale ajada.
Uuri linuxi jaoks on ka toolid olemas. Natuke googlet.

[kulminaator]

Vs: AVR või MSP430 pisikese roboti jaoks ?

Googeldamine aitab elus edasi, nagu tavaliselt.
Et mul on serial ja parallel portidega läpakate taga kitsas (ja aina kitsamaks selline asi läheb), siis pean ikka usb-jtag rida ajama

Leidsin seokse lehekese : http://squirreling.wordpress.com/200...er-schematics/ , kus omakorda on kasulikud lingid kirjas, neist huvitaivam oli selline http://www.hs-augsburg.de/~hhoegl/pr...g/usbjtag.html

openocd peaks jtag'iga igati kenasti läbi saama.