Varsti tulekul mikrod.

[murphy]

http://en.wikipedia.org/wiki/ARM_Cortex-A15_MPCore

Varsti tuleb OMAP5, prose mis võimsuselt on ARM7 kanti aga arvutusvõimsuselt tõenäoliselt enamuste PC-st ka üle. No shit see tuleb vee PIC suurusjärgus korpuses(sama ruumala) aga selleks et arvutusvõimsust samaväärseks saada on sul vaja rekka täis(ilma pakendita) PIC-e. ARM7 on selle kõrval arvelaud, PIC aga telliskividega arvutamine.

[qratman]

Vs: Varsti tulekul mikrod.

Iseasi kas on mõtet õunu ja õunaseemneid võrrelda.
ARM-il on kolm tooteklassi:
A - Application profile (high end, need ei ole niisama lihtsad kui mikrokontrollerid, pigem konkureerivad mobiilsete Inteli prosedega). Need prosed istuvad näiteks nutifonide ja tabletite sees.
R - Realtime profile (kuuldavasti autodesse ja olemuselt siiski M seeria tuunitud variant)
M - Microcontroller profile (need tuntud Cortex-M3, M4, M0, M1) Selle klassi tooteid võib vast Microchipi asjadega võrrelda küll. Ja siis näiteks juba PIC32 (mis on sisult MIPS tuumal) tuua ARM CM3 konkurendiks.

[murphy]

Vs: Varsti tulekul mikrod.

Hea et see siis neil mõte jooksis kokku nime valimisel sest MIPS tähendab enamikele http://en.wikipedia.org/wiki/Million...ons_per_second.
Kivi on kivi, vahet pole mis perekonnad jms. SoCs.
Aga seleta ära nutiprose ja lolli prose erinevused. See juures võtame arvesse viimase 15a prosed. 10a vana PDA smart prose on suht loll võrreldes tänapäeva 32 bitti mikroga. Paraku on ka neid näiteid ka sama aja kividel. Microchip suures hädas keevitas PIC18-le kylge igast lisavidinad nägi rämedat vaeva et adre ruum suuremaks saada jms. Seal tuli midagi mis teeb mõnele väiksemale STM32F101-le ära.
Seega mikro mu meelest jääb mikroks olgul tal 2Ghz 32 bit 8 core või 1Hz 4 bitti . Vähemalt seni kuni on SoCs

[qratman]

Vs: Varsti tulekul mikrod.

...MIPS tähendab enamikele http://en.wikipedia.org/wiki/Million...ons_per_second.

Nunuh, millise allika järgi just enamikele? Kuuldes akronüümi/nime MIPS tulevad mulle mõlemid meelele, nii nimetet. firma kui näitaja "Meaningless Indicator of Processor Speed".

...Aga seleta ära nutiprose ja lolli prose erinevused.

Ma seletaks seda erinevust integreerituse astmega või lihtsamalt öeldes transistoride arvuga ühes kivis. Kui SoC (system on chip) on justkui terve PC ühes kivis(emaplaat, prose, videokaart, kõvasti RAMi ja ehk ka miski (FLASH) püsimälu nagu PC-s kõvaketas), siis mikrokontroller on tunduvalt väiksema komponentide (transside) arvuga.
Iseasi kuhu me piiri tõmbame. Wikipedia tõmbab selle 100KB RAMi juurde ( http://en.wikipedia.org/wiki/System-on-a-chip ). Alla selle on MCU, üle SoC - siit võikski siis sinu pakutud nimetused kehtivaks lugeda, kui soovid: lolliprose ja nutiprose.

PS! Tuletaks veelkord meelde, et PIC32 pole arhitektuuriliselt muud seost ei dsPICxxxxx ega PIC24, PIC18, PIC16 jne kividega, kui nimi "PIC" ja mõningad kattuvad registrite ja koibade nimetused.

[murphy]

Vs: Varsti tulekul mikrod.

Ok aga kui PIC32 hakkab maksma samapalju või isegi vähem kui PIC16. Kui PIC32 on madalam voolutarve jms kui PIC16. Kas siis PIC16 on ajalugu?Hobielektroonik tõesti valiks PIC16 aga hobielektroonik ei määra turgu. Mõte on selles et kui selline SoCs on aastaid tagasi LPC2478 asemel. Mida siis LPC2478 asendab ja mis saab siis asendavast. Tegu on näidetega ja mitte parimatega.

[qratman]

Vs: Varsti tulekul mikrod.

Esiteks, kelle seisukohalt me asja vaatame: kas hobitrooniku ( ja millise ) või masstootja?

Hobitroonikud jagaks ma tinglikult kaheks: Fanaatikud ja siis valmis asjade vastu komistajad.
Fanatid ilmselt jälgivad oma huviobjekti (ettevõtet), tolle tegemisi ja igakuiseid "kivide väljaviskeid" huvi ja hoolega.
Niisama huvlisi huvitab pigem rohkem mingi idee realiseerimine (roboti ehitamine, millegi automatiseerimine, mõõtmine, jms.), neil on savi mis seda teeb, peaasi et too selle tehtud saaks. Neid ei huvita, et uus kivi on rohkemaks suuteline/võib teha sama asja väiksema energiatarbega/suudab hulga enamat veel teha, seepärast et nad ei oska seda tarkust kivile selgeks teha ja tahagi seda õppida, puudub huvi. Nad tahavad ainult valmis .hex tükki, mis kivisse progeda või veel parem osta selle juba valmis progetud kujul.
Miskipärast arvan et viimast liiki tegelasi on rohkem, ikkagi kergema vastupanu tee - ei pea niipalju õppima.

Teiseks: masstootjad.
Nood küllap teevad finantsanalüüse. Kui tegu on drop-in replacement jubinaga eks siis kaalutakse kas asi on ka API/ABI ühilduv ja uuritakse kuidas pidi soodsam on.

Kolmandaks: on nett ja amazon täis tutoriaale/õpetusi, mis kasutavad "kiviaegseid" kive (ertipalju PIC16F84 ja ka PIC16F628 antiiki - hind kallis, omadused nigelad).

Aga üldiselt olen ma nõus: on palju palju paremaid kive saadaval kui massid eelistavad kasutada.
Ilmselt on üks põhjus teatud viisil inertsus: ollakse harjunud - juba tuttav asi, lihtne teha, kõik nukatagused võtted teada. Teisalt olemasolev lahendus ei karju uuenduste järgi.

Seoke on minu vaade, hea meelega kuulaks ka teiste pädevate kasutajate arvamusi.