Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

PIC Timer

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    PIC Timer

    Oleks vaja teha selline asi, mis näeks välja umbes nii:
    Üks ventilaator töötab 2h ja siis hakkab teine tööle ja töötab ka 2h ja uuesti otsast pihta (kordamööda). See asi peaks tööle hakkama voolu sisse lülitamisega ja see peaks töötama 24/7(niikaua kui vool sees).
    Ventikad on 12v ja kuni 0,2A (2 ventilaatorit). Skeem võiks ka 12v toite peal olla.
    Oleks vaja skeemi ja programmi. Programmer PICkit2 on olemas, aga keeli ei oska.
    Ükskõik mis PIC sobib, mis sobib PICKIT2-ga.
    Internetist ei leidnud isegi midagi sarnast.
    Oleks väga tänulik!

    #2
    Vs: PIC Timer

    Küsiks, et kas Googlel oled külas käinud? Ma toksisin sinu teema pealkirja sisse ja....aga miks mitte kasutada 555 taimerit sulle sobival intervallil ümberlülitava kontaktipaariga releed sisse/välja lülitamas.

    Comment


      #3
      Vs: PIC Timer

      olen 3 päeva otsind aga enamus on mingid ekraanidega stopperid. See 555 on ka tegelikult täitsa reaalne teema aga ei leidnud selle kohta ka parajat skeemi

      Comment


        #4
        Vs: PIC Timer

        Proovin seda 555 lahendust.

        Comment


          #5
          Vs: PIC Timer

          Kuskil 56. aasta paiku oli ajakirjas
          Tehnika ja Tootmine artikkel Küberneetiline ärataja.
          Seal oli võetud äratajakell ja selle ärataja keeramise
          nupu külge oli pandud pesulõks.
          Kui ärataja helisema hakkas, siis nupp pöördus ja
          vajutas punnidega elektrilüliti nupule.
          Ja siis süttis lamp.

          See oli mul esimene kord lugeda sõna küberneetika.

          Siin toodud probleemi on võimalik lahendada ka hariliku kellaga.
          Kaks tundi on piisavalt pikk aeg.

          Jagada siferplaat sektoriteks ja selle järgi lülitada.
          Umbes nagu LED ekraaniga Rekord TV. (oli siin lõbusates lugudes)

          Comment


            #6
            Vs: PIC Timer

            Päris valmis ja just niimoodi töötavat skeemi vast netist ei
            leiagi, aga saab erinevatest skeemifragmentidest koostada.
            Võtame näiteks mikroskeemi CD4060 koos tema RC-ahelatega

            ja ühendame ühele sobiva jagamisteguriga väljundile pisikese
            abiskeemi (paar transistori ning veel mõned takistid ja dioodid),
            mis neid ventilaatoreid ümber lülitama hakkab.
            Elektroonika töötab suitsu baasil.
            Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
            Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

            Comment


              #7
              Vs: PIC Timer

              Ise mõtlesin et võiks teha sellise http://allschematics.com/index.php?option=com_content&view=article&id=588&c atid=49&Itemid=58
              j
              a sinna relee asemele panna dpdt relee

              Comment


                #8
                Vs: PIC Timer

                Esmalt postitatud markoman poolt Vaata postitust
                Ise mõtlesin et võiks teha sellise .....
                ja sinna relee asemele panna dpdt relee
                No sellelt võiks juba enam-vähem sobida 4060 skeemiosa,
                teine mikroskeem oleks juba ülearu. Releed pole ka vaja,
                ühe ventilaatori saab panna juba sellesama relee mähise
                (Relay Coil) asemele, ainult transistori baasile tuleks läbi
                takisti signaal võtta nüüd mingilt 4060 väljundilt. Teisele
                ventilaatorile oleks samasugust transistorvõtit vaja, ainult
                tollele saab signaali (jällegi läbi takisti baasile) eelmise
                kollektorilt. Nii nad siis kordamööda töötakski. LED-id võib
                ka mõnele väljundile veel effektiks vilkuma panna, nagu
                nad selles skeemis on.
                Elektroonika töötab suitsu baasil.
                Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                Comment


                  #9
                  Vs: PIC Timer

                  fre, sa skeemi ei viitsiks joonistada?

                  Comment


                    #10
                    Vs: PIC Timer

                    Kunagi 70 kümnendatel oli vaja 10 min garaaži tuulutust.

                    Sai võetud takisti ja 5 V zenerdiood. Läks 22 V võrku.
                    Zeneril tekkisid 50 Hz pulsid. Dioodi ja kondega sai neist silutud alalistoide.
                    Edasi tuli loendaja. (Kaasajal võiks see olla CD4060.)
                    Kasutades sobivat väljundit saab kätte aja.
                    Kood:
                    väljund	        10	            12	                      13	                 14
                    jagaja	     1024	         4096	   8192	            16384
                    50 korda       51200	      204800	409600	          819200
                    minutit	14,22222222   56,88888889	113,7777778       227,5555556
                    Seega siis reaalselt kas 56 min või 113 min või 227 minutit
                    Kui nüüd arvutus õige oli. Kontrollige üle.

                    See väljund võib siis juhtida optronit, siis oleme võrgupingest lahus
                    ja saame lülitada võimsuslülitit.
                    viimati muutis kasutaja A.R.; 09 m 2011, 10:48.

                    Comment


                      #11
                      Vs: PIC Timer

                      Esmalt postitatud markoman poolt Vaata postitust
                      fre, sa skeemi ei viitsiks joonistada?
                      Paberile viitsiks, arvutisse mitte (polegi vastavaid vahendeid ega kogemusi).
                      Aga ikkagi, jupikaupa on ju kõik netis olemas, nende kokkuviimisest kirjutasin.

                      Võtame siis veelkord Sinu viimati leitud skeemi. xx4060 on selline mikroskeem,
                      mille "eesotsas" on loogikalülid taktgeneraatori moodustamiseks välisdetailidega.
                      Järgneb terve rivi trigereid, neist iga järgmise väljundis on sagedus kaks korda
                      madalam, ehk teisiti väljendatuna - periood kaks korda pikem. Nii saab arvutada
                      ja sobiva perioodiga väljundi leida, antud juhul on vajalik periood 2 + 2 = 4 tundi.
                      Samuti saab näiteks, kui kõige "aeglasem" väljund teha "4-tunniseks", arvutada,
                      millised perioodid on kõigil eelnevatel väljunditel ja kohe sellest tulenevalt mõelda,
                      millistele sobiks näiteks LED-id vilkuma ühendada (see oleks hea mõte, ei viitsiks
                      ju 2 või 4 tundi oodata selleks et sobiv takti kiirus leida).

                      Nagu eelnevast ehk aru said, on igal 4060 väljundil töötades võrdne aeg madal ja
                      kõrge nivoo vaheldumisi, ainult iga väljundi perioodi pikkus on erinev. Mõlema
                      ventilaatori lülitamiseks kasutame siis ühtainust 4060 väljundit. Selle väljundi
                      kõrgemal nivool olles peaks töötama üks ventilaator, madalama nivoo ajal aga
                      teine.

                      Kuna ventilaatorid, mis vaheldumisi 2 tunni kaupa töötama peaks, on 12-voldised,
                      saab kogu skeemile samuti sobiva toitepinge anda ja ventilaatoreid sisse-välja
                      lülitada transistoride vahendusel, nagu need samas skeemis juba releesid juhivad.
                      Lihtsalt sealse skeemi releede mähiste asemele paneme ventilaatorid. Kumbki
                      juhtskeem on seega selline skeemiosa, mille Sinu leitud skeemis moodustavad
                      R1, R2, transistor, diood ja Relay Coil (viimase asemele siis antud juhul ventilaator).
                      Üht skeemi (R2 kaudu transistori baasile) juhiks 4060 väljund, teisele skeemile
                      (tema R2' kaudu) tuleks juhtsignaal anda aga esimese skeemi transistori kollektorilt.
                      Esimene juhtskeem moodustab teisele omamoodi juhtsignaali inverteri ja korraga
                      töötab niimoodi kahest ventilaatorist ainult üks, esimene või teine.

                      Sain teemaalgataja jutust aru, et 12V on ka olemas, ei julgeks algajale veel soovitada
                      otse ohtlikul võrgupingel töötavaid lahendusi.
                      Elektroonika töötab suitsu baasil.
                      Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                      Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                      Comment


                        #12
                        Jep 12v on olemas. Niipalju kui jutust aru sain, tegin skeemi, aga arvatavasti sain mõnest asjast valesti aru.
                        Click image for larger version

Name:	Koopia (2) üksusest repeating-interval-timer_orig.gif
Views:	1
Size:	13,7 KB
ID:	865942

                        Comment


                          #13
                          Vs: PIC Timer

                          Esmalt postitatud markoman poolt Vaata postitust
                          Jep 12v on olemas. Niipalju kui jutust aru sain, tegin skeemi, aga arvatavasti sain mõnest asjast valesti aru. .....
                          C2 ei ole vajalik.

                          -ve siinil (toite üldots) võiks ka selline märk olla, nagu R1 ja T2 all on,
                          see tähendaks seda et nad omavahel kokku ühendatakse.

                          Et on kaks ventilaatorit, siis tuleks mõlemale selline skeemijupp,
                          nagu algses skeemis on, seega siit skeemist tuleb T1 koos oma R10-ga
                          vahelt välja jätta (T2 kollektor ühendada otse dioodiga ja ventilaatoriga).

                          T1 kollektoriahelasse tuleks siis teine ventilaator analoogselt ühendada,
                          tema emitter aga (nagu T2 on) ühendada üldotsaga (-ve sellel skeemil).
                          Lisada tuleks ka baasi ja emitteri vaheline takisti, baasitakisti R10 aga
                          oma parempoolse otsaga ühendada T2 kollektoriga.

                          R2 parempoolne ots, ma pakun, tuleks ühendada Q14-ga (viik 3), kus
                          on kõige pikem (teeks ta siis neljatunniseks) tsükkel. Sellisel juhul
                          saaks C4 väiksema mahtuvusega, lausa mitte-elektrolüütkondensaatori
                          võtta, saamaks sobivat taktsagedust (vilkuv LED R5 ahelas näitab).

                          Taktsageduse periood peaks siis minu arvutuse järgi olema ümardatult
                          0,88 sekundit, Q4 LED aga vilkuma perioodiga täpselt 14,0625 sekundit.

                          Kui selline ahel aga Q8-ga ühendada, saame esimese mugava sekundites
                          täisarvulise perioodi 225 sekundit, ma ei tea kui oluline see täpsem aeg on.

                          Kõikide mikroskeemis olevate trigerite väljundid pole viikudele välja toodud,
                          puuduvad Q1, Q2, Q3 ja Q11.
                          Elektroonika töötab suitsu baasil.
                          Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                          Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                          Comment


                            #14
                            Vs: PIC Timer

                            Tegelikult see 2h on umbes öeldud mul. See võiks lihtsalt olla 1,5h kuni 4h. Uuendatud skeem:
                            Click image for larger version

Name:	Koopia (2) üksusest repeating-interval-timer_orig2.GIF
Views:	2
Size:	16,0 KB
ID:	865943

                            Comment


                              #15
                              Vs: PIC Timer

                              Uue skeemi R10 ja R2 võiks mõlemad olla 4k7 (4,7 kilo-oomi), nagu
                              nad algses skeemis samuti on. C2 pole vajalik. C4 mahtuvus võiks
                              aga näiteks 1,5 mikrofaradit olla prooviks, kui ma arvutuses väga ei
                              eksinud. Muidu tundub uuel skeemil kõik õige olevat.

                              PS. Kogu teema oleks nüüd juba skeemifoorumisse kohasem...
                              Elektroonika töötab suitsu baasil.
                              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                              Comment

                              Working...
                              X