Atmega 1280 info

[m2ssu]

Tere!

Kas keegi oskaks mulle võimalikult põhjalikku informatsiooni anda Atmega1280 kohta. Uurisin natuke netist ise, kuid paljud terminid on arusaamatud ja eestikeelset materjali üsna raske leida. Mida sellega teha saab ? Mis selle kivi otstarve on ? Kus seda kasutatakse ? Mida tähendavad pin-ide tähised ? jms.

Ette tänades!

[tcumen]

Vs: Atmega 1280 Info!

Tegemist on Atmel`i mikrokontrolleriga.
Kõige põhjalikum jutt antud kivi kohta on siiski inglise keeles ja asub siin:

http://www.atmel.com/images/doc2549.pdf

Üldisem jutt avr-kontrolleritest maakeeles:

http://et.wikipedia.org/wiki/Atmel_AVR

https://www.google.ee/search?client=ubuntu&channel=fs&q=avr+mikrokontroller&ie=utf-8&oe=utf-8&gws_rd=cr&ei=QIv0VNiIK4G8UqavhLgD

[Arvi]

Vs: Atmega 1280 Info!

Tere!
Su küsimus kõlab paraku nagu palve kolme lausega seletada ära maakera olemus ja toimimine. Kui Sa mikroprotsessoritest või mikrokontrolleritest midagi eriti ei tea (nagu Su kirjast võib oletada), siis oled Sa küll väga raske kangiga hakanud esimesi tõsteharjutusi tegema.
Mida sellega teha saab ? - Laias laastus on siin piiriks fantaasia ja programmeerimisoskus. (Mingil hetkel ilmselt tuleb mängu ka raha)
Mis selle kivi otstarve on ? - Millegi tegemine oma väljundite kaudu. Võib seda teha sisenditest tuleva info põhjal või lihtsalt miski etteantud programmi põhjal.
Kus seda kasutatakse - Lihtsam on küsida, kus tänapäeval mikrokontrollereid ei kasutata. Kui Sa mõtlesid just konkreetset tüüpi, siis vastus on - pole võimalik öelda. Tegu pole 6-se mutriga mida kasutatakse 6-se keermega poldi otsas millegi fikseerimiseks. Maailmas on ilmselt miljoneid eri asju mis töötavad eri mikrokontrolleritel. Peaaegu alati saab sama asja realiseerida paljude erinevate mikrokontrolleritega.
Mida tähendavad pin-de tähised ? - Kui Sa nii küsid, siis ilmselt ei saaks Sa ka vastusest aru, sest see jutt läheb megapikaks ja spetsiifiliseks. Enamus pin-e on kusjuures mitme funktsiooniga ja programselt määratavad.
Mitte keegi ei jõua Sulle seda asja siin niimoodi selgeks teha ja siin on ikka interneti ja tootja datasheet'i tihe omavaheline lappamine-võrdlemine abiks.
Alustama peaks kõigepealt sellest, et palun seleta, mida Sa tahad teha või mille jaoks Sul seda infot vaja on. Asjade tegemist või õppimist ei alustata sellisest suurekaliibrilisest kahurist.

[m2ssu]

Vs: Atmega 1280 Info!

Okei, see selleks, ma arvasin ise ka võibolla, et liiga suur amps. Lihtsalt tekkis huvi, kust ma peaksin alustama siis, kui tahaksin mikroprotsessoritest rohkem õpida, nende programmeerimisest jms ?

[DVDRW]

Vs: Atmega 1280 Info!

http://www.elfafoorum.eu/threads/20565-AVR-huvilistele

Inglise keel peab selge olema, muidu kaugele ei jõua.
Arduinost peaks alustama.

Vaatan Atmega128A 1€/tk Mingi konks kuskil?

[Arvi]

Vs: Atmega 1280 Info!

Raske on Su nii-öelda "nullpunkti" paika panna, et kindlalt sobivat alustamise kohta soovitada.
Ka varases nooruses on mõnede asjade hoomamine tiba raskem, kui pole baasi taga (mõningane matemaatika, mõningased teadmised elektroonikast ja programmeerimisest...)
Kuidas on lugu inglise keelega ?
Tänapäeval on internet igatsugu materjali nõrkemiseni täis.
Ei pea olema kõrgtaset, tehnilist saab lugeda ka suht kesise oskusega.
On olemas eri mikroprotsessoreid ja eri tootjaid, mis üksteisest ikka kõvasti erinevad (AVR, PIC, MSP430, igatsugu vanemast stafist rääkimata).
Kuigi laias laastus esimeses lähenduses on nende tööpõhimõte sama, erinevused tulevad hiljem süvenedes mängu.
Aga eks igaüks alustab natuke omamoodi sest sellist "Eesti keele grammatika 7. klassile" tüüpi õpikut pole selles valdkonnas olemas.
Kirjuta googlesse miskit a'la "microcontrollers for beginners" "pic for beginners" "avr for beginners" ja hakka kuskilt sealt pihta.
Edu!

[DVDRW]

Vs: Atmega 1280 Info!

Ise alustasin 0-st siit:

https://www.youtube.com/playlist?list=PLE72E4CFE73BD1DE1

Tal on terve hunnik videosid step by step, seletab iga käsu ära mida trükib.

[klm]

Vs: Atmega 1280 Info!

Kaheksakümnendatel tahtsin osta seda diplomaadi kohvris olevat dioodidevilgutajat, aga jäi rahapuudusel ostmata. Siis tulid pärisarvutid.
üheksakümnendate lõpupoole sai valmis ehitatud 8051 arendussüsteem paulmon - väike arvuti kahe kolmesaja auguga trükkplaadil oma op süsteemi laadse asjaga eraldi püsimälu muutmälu protsessor siinilukustid ja mis kõik veel. Dioodi vilgutaja kirjutasin asmis valmis. Siis sai hakatud pic kive kasutama - kvarts külge, õige programmaatoriga asmis kirjutatud kood peale ja töötab. Aga asmis jäin keerulisemate asjadega jänni. Paar aastat tagasi sai Arduinoga tegelema hakatud - lihtne keel (võrreldes asmiga) palju valmis mooduleid odav ja lihtsasti kasutatav raudvara, programmaatorit polegi vaja. Kui praegu alustada siis kindlasti soovitaks Arduinot. Ps vabandust komade ja reavahetuste ja suurtähtede puudumise pärast - windows phonel mingi jama siinse tekstisisestamis aknaga. Pps Arduino on kah ju atmega protsessoriga.

[alosi]

Vs: Atmega 1280 Info!

Atmega8 põhinäitajad eesti keeles: http://www.robotiklubi.ee/_media/kur...07/atmega8.pdf
Peaks aimu saama, et mis loomal kõhus.

A.

[A.R.]

Vs: Atmega 1280 Info!

Kui midagi tegema hakata siis on hea kui on teada ka tegemise mõte.

Kui eesmärgiks on omandada programmi kirjutamise oskus siis võiks alustada
sellestsamast PCst mis laual olemas.
Annab teha nii mõndagi ja kui vaja siis saab isegi "tulesid vilgutada".

Alustuseks võiks võtta ja ära õppida mõne arvuti keele.
Neid võimalikke on palju aga tegelikult on nad üsnagi sarnased.

Võib alustada assamblerist aga ei pea.
On natuke teisi lahendusi.
Binarikood , Algol, Basic, C, javascript. See oli minu õppimiste rida.

Kui on tahtmine kasutada mikroarvutit siis siin on ka palju võimalusi.
Kas juba valmis, kokkupandud arvuti: Arduino, Raspberry Pi.
Või siis Atmeli või PICi kivid ja natuke tinapanemist.

Raspberry on võimalik varustada klaviatuuri ja monitoriga (TV) ning siis on ta "päris" arvuti.
Küsib passwordi ja transleerib Linuxi all C-d.

Kui suuremasse PICi kirjutada üks kord boot siis saab sinna saata-lugeda üle USB mida iganes
ja on võimalus ka pidevaks infovahetuseks.
Olen läinud seda teed pidi ja võiks alustajaid ka toetada.

Aga ka kõik teised teed on head. Vali millist tahad.
Ainult võiks teada mida just täpselt tahad.

[klm]

Vs: Atmega 1280 Info!

...
Kui suuremasse PICi kirjutada üks kord boot siis saab sinna saata-lugeda üle USB mida iganes
ja on võimalus ka pidevaks infovahetuseks.
Olen läinud seda teed pidi ja võiks alustajaid ka toetada.

Aga ka kõik teised teed on head. Vali millist tahad.
Ainult võiks teada mida just täpselt tahad.

Seda see Arduino ju ongi - koodiga Atmega kivi.
Käid Elfast või oomipoest läbi, installeerid ÕIGE USB draiveri ja juba tunni pärast võidki juba programmeerida.
Mingit programmaatorit vaja pole kuna enamusel Arduinodel on programmaator plaadil.
Arduino juhtprogramm oskab Eeesti keelt kah, näited on kahjuks ingliskeelsed.
Tulede vilgutamise programm kah näidiseks:

/*
  Blink
  Turns on an LED on for one second, then off for one second, repeatedly.
 
  This example code is in the public domain.
 */
 
// Pin 13 has an LED connected on most Arduino boards.
// give it a name:
int led = 13;

// the setup routine runs once when you press reset:
void setup() {                
  // initialize the digital pin as an output.
  pinMode(led, OUTPUT);     
}

// the loop routine runs over and over again forever:
void loop() {
  digitalWrite(led, HIGH);   // turn the LED on (HIGH is the voltage level)
  delay(1000);               // wait for a second
  digitalWrite(led, LOW);    // turn the LED off by making the voltage LOW
  delay(1000);               // wait for a second
}

[A.R.]

Vs: Atmega 1280 Info!

installeerid ÕIGE USB draiveri ja
juba tunni pärast võidki juba programmeerida.

Mina sain selle Arduino kaela koos 600 kB C tekstiga.
Ei hakanud poodi minema, riiulil oli tööstuslik Atmelide programmaator - 4 soont (?) kaabel külge ja töötas.
Sai nii mitu kuud silutud. Saab ka nii.

Raspberry läks ka kohe TV taga käima, hiljem sai 9€ eest monitor ostetud.
Kui kuskilt saaks sobiva ca 5x10 cm monitori oleks veel toredam.

Muidugi, kui on pisikene probleem, siis pole mõtet kahuriga laskma hakata.
Piisab ka ühest pisikesest kivist.