Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Digitaaljuhtimisega toiteplokk

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

    Esmalt postitatud martinj poolt Vaata postitust
    Muide, mähiseid valepidi ühendades, eraldame 4x rohkem soojust. Pinged lahutuvad, takistused liituvad, vool sama
    Kui kõik mähised on ühendatud siis peaks takistus olema sama sõltumata mähise "suunast".
    Vool on ka sama.
    Kas samasugusel takistusel ja samasuguse voolu korral ei ole ka eralduv soojus sama?
    Võime seda voolu ka välisest allikast läbi mähise ajada, nt alalist. Mähised soojenevad sama moodi.
    Umbes nagu patarei sisetakistus kütab patareid.

    Kui jätame mõne mähise välja siis takistus väheneb aga vool on ikka sama 10A.
    Soojust eraldub siis lihtsalt vähem.

    Kas mitte nii?
    Selline väike, 800 W seade.

    Comment


      #17
      Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

      On tehtud igasugu asju, siin üks, mis on 0-40V 0-10A
      Allkiri.

      Comment


        #18
        Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

        Septembrikuu ajakirjas "Радио" on kirjatükk
        "Блок управления лабораторным трансформатором".
        Sama on ka internetis saadaval, ehk on sealt skeemidest mõni idee võtta:
        Регулируемый лабораторный блок питания - схема лабораторного трансформатора и блока управления,описание варианта переделки,файлы программирования
        Elektroonika töötab suitsu baasil.
        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

        Comment


          #19
          Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

          Esmalt postitatud vax poolt Vaata postitust
          ehitada näiteks avr protsessori baasil digitaaljuhtimisega toiteallikat
          Lugemist:
          Atmel Corporation was acquired by Microchip in 2016. Find the original products, solutions & software sold by Atmel or equivalent products offered by Microchip.



          Üldist:
          http://www.ti.com/lit/an/slva477b/slva477b.pdf
          http://lib.tkk.fi/Dipl/2009/urn100074.pdf
          http://ethesis.nitrkl.ac.in/6145/1/212EE3235-6.pdf
          http://www.arrl.org/files/file/QEX_N...13/Dildine.pdf
          http://hparchive.com/
          https://worldradiohistory.com/index.htm

          Comment


            #20
            Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

            Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
            Sama on ka internetis saadaval, ehk on sealt skeemidest mõni idee võtta:
            http://www.radioradar.net/radiofan/p...trol_unit.html
            Sellise "kahensüsteemis" lülitustega toiteploki tegin ka aastate eest, ilma stabiliseerimata: kõige väiksem pinge oli mul 0,5V siis 1V ... kuni 64V; kokku 128V.
            Põhiline mure oli tol ajal sobiva pingega kondeka leidmine. Lahendasin probleemi kahe kondega, et madalamal pingel oleks mahutavus suurem, suurema pingega lülitus üks lüüt lahti.
            Aga kuna võrgupinge pole stabiilne, ei saa ka sellest eriti korralikku toidet.
            Head susserdamist !

            Comment


              #21
              Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

              Kunagi olid kasutusel toroidautotrafod mida andis keerata ja saada vajalikku pinget.
              Olid 10 A ja 20 A ning sellised päris suured, nimi oli neil LATR - laboratoorne autotrafo.
              Sinna annab panna keerama sammmootori ja hoida Arduinoga tagasisidet.

              Üks 10 A isend sai lahti võetud ja sinna oma sekundaar mähitud.
              Selline nagu parajasti vaja oli. Arvata oli et sealt sõrmejämeduse traadiga mõnedsajad A tulid.
              Sai 2,5 mm vasktraati punaseks kuumutatud. Raudtraati polnud käepärast

              Nüüd on laual ühe 20 A-se südamik. Üks keerd on 0,83 V, seega 3 keerdu 2,5 V.
              Traadi jämeduse valid nagu ampreid vaja on.

              ***
              Tööstusliku toiteplokiga on ka kogemus. Panin 1W LEDi vette ja ajasin sealt 10W läbi.
              Toide hoidis voolu. Töötas kenasti ca 10 minutit.
              Siis lülitasin välja ja uuesti sisse. LED põles maha.
              Ilmselt ei jõudnud kohe hakata voolu piirama.

              Comment


                #22
                Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                Autotrafole lisaks on siuksed keevitustrafod, millel saab südamikust juppi sisse/välja reguleerida.


                Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                Siis lülitasin välja ja uuesti sisse. LED põles maha.
                Ilmselt ei jõudnud kohe hakata voolu piirama.
                Eks sellel voolu tuvastamise ahelatel on ka oma ajaline nihe, pinge tõusu aeg, ahelate mahtuvus jne...
                Selle vastu aitaks sisselülitusel automaatne pinge sujuv kasv, 2 sekundit isegi väga närvilist inimest tigedaks ei tohiks ajada.
                http://hparchive.com/
                https://worldradiohistory.com/index.htm

                Comment


                  #23
                  Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                  Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
                  Autotrafole lisaks on siuksed keevitustrafod, millel saab südamikust juppi sisse/välja reguleerida.
                  On ju ka sellised "magnetvõimendid" kus alalisvooluga mõjutatakse südamiku küllastust ja nii saadakse juhitav väljund.
                  Eks sellel voolu tuvastamise ahelatel on ka oma ajaline nihe, pinge tõusu aeg, ahelate mahtuvus jne...
                  Selle vastu aitaks sisselülitusel automaatne pinge sujuv kasv, 2 sekundit isegi väga närvilist inimest tigedaks ei tohiks ajada.
                  Tööstulik asi oleks võinud ju ka töötav olla.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                    Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                    Kunagi olid kasutusel toroidautotrafod mida andis keerata ja saada vajalikku pinget.
                    Olid 10 A ja 20 A ning sellised päris suured, nimi oli neil LATR - laboratoorne autotrafo.
                    Sinna annab panna keerama sammmootori ja hoida Arduinoga tagasisidet. .
                    LATR on ju võrgust eraldamata autotrafo. Ma ei tea küll toiteploki kasutamise eesmärki, kuid teatud juhul võib elektroonikale või inimesele saada selline lahendus saatuslikuks. Kui kerida peale eraldi lisamähis, siis selle pinget muuta ju ei saa. 10 ja 20A LATR oleks sellele toiteplokile liiga võimas.
                    Mul on 9A LATR baasil tehtud lisamähisega autode käivitusseade ja 200A annab käivitusel lõdvalt.

                    Comment


                      #25
                      Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                      Võta see https://osta-ee.postimees.ee/toitemo...l?_src=listing
                      kaeva välja kuidas tehtud ja lisa reguleerelementide võimsust.
                      Mina ei müü, lihtsalt üks näidis.
                      On olemas ka suurema võisusega valmis kujul: http://www.ebay.com/itm/Digital-Led-...kAAOSwAYtWJLsM
                      viimati muutis kasutaja moi; 29 October 2016, 18:08.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                        Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
                        Kui kerida peale eraldi lisamähis, siis selle pinget muuta ju ei saa.
                        Eh???Variaciga toitekas on näiteks võimsamate võimenditega tegelejale parim laboratoorne toitekas üldse.Üks korralik variac=autotrafo ja sobiva väljundpingega teine trafo tagab täielikult isoleerimise.Variacist keerad 0-mingi 270-280Vac tavaliselt selle väljundisse ühendatud trafo primaarmähisele ja sellel võib juba olla mitu mähist või kahepolaarne näiteks vms..Mul 280V väljundiga variac, 2500VA võimsusega. Saab sellega SMPS-e katsetada (väljundis 1:1 eraldustrafo), lisaks olemas võimude katsetamiseks suur 2000VA trafo millelt siis saab reguleeritava kahepolaarse umbes 0 kuni (2x100Vac)+-140Vdc. Niisugune päris laboritoide oleks üsna kulukas.Samas ei ole niisugustel suurtel vooludel, nagu soovitud 10A ja üpris kõrgel max. pingel 80V? voolupiiramisel küll mingit mõtet - ei näe, et sellel oleks üldse praktilist vajadust. Variac-e on muide olemas ka isoleerituna (2 mähisega, 1 on reguleeritav, teine on siis nagu eraldustrafol - keerdude arvud on samad ja tavaliselt see isoleeritud mähis asub reguleeritava mähise all - kahes kihis keritud toroid tavaliselt aga eriti suurte puhul ka sammassüdamikul.
                        -superradical-

                        Comment


                          #27
                          Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                          Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
                          Eh???Variaciga toitekas on näiteks võimsamate võimenditega tegelejale parim laboratoorne toitekas üldse.Üks korralik variac=autotrafo ja sobiva väljundpingega teine trafo tagab täielikult isoleerimise.
                          Seda lahendust kasutatakse küll näiteks õppeklassides, et õpilasi mitte ära tappa. Kasutati ka tootmises, kus kilbis oli 3 faasiline eraldustrafo ja töölaudadel 2A autotrafod. Antud juhul oli juttu LATR ja sellele keritud lisamähisest.
                          Muidugi võiks ju pidevalt selle lisamähise keerde peale-maha kerida kui soovitakse pinget muuta, see oleks ka teoreetiline võimalus
                          Teemaalgataja pidas silmas ju impulsstoiteplokki. Netis oli ka variante arvutite omade baasil, kuid need on lahjemad.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                            Saab saab teha. võrk alaliseks. IGBT bridge. (AVR unusta ära, pauk käib, väike viga koodis ja palju kahju.), või no vähemalt jõu osa ei tohi otse tüürida.
                            Siis half bridge(mitte full bridge), Trahvo on 1:1 või 1:0,8 . 150Vpp sisse. Teisele poole võid panna full bridge(või 2 isoleeritud jhtimisega mosfeti ja trahvo kesväljavõttega) mosfetid ja juhtida asja sama signaaliga mis primaar poole IGBT-sid(eg synchrous rectifier). Sõltuvalt komponentide valikust on sul nyyd vähemalt 95% kasuteguriga converter.
                            Sekundaar poole faasi ja täiteteguri muutmisel on võimalik pinget muuta. Sinna järgi paned veel lineaarse regulaatori. Ja tagasiside seadistad nii et väljund on alati paar V kõrgem kui lineaar regu väljund. Väljund on stabiilne, puhas . Samas toitekas ei kaalu 10 tonni ja ei eralda soojapuhuri jagu sooja.
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment


                              #29
                              Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                              Ma tean, et poistele on see mõnus pähkli teema, seega ehk ei panda väga pahaks kui lingin siia ELFA pakutava 1kW SMPS kasti

                              Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubts

                              Comment


                                #30
                                Vs: Digitaaljuhtimisega toiteplokk

                                Vahemärkus - võib-olla tuleb ise ehitamisest odavam üks või kaks sellist osta - http://www.banggood.com/DP50V5A-Buck...p-1050061.html

                                Comment

                                Working...
                                X