Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Selline mõte, et tahaks ehitada näiteks avr protsessori baasil digitaaljuhtimisega toiteallikat, mille pinge oleks varieeritav ...-80V ning voolutugevus näiteks 0-10A.
Millest võiks alustada?
Ja trafole hästi palju sekundaarmähiseid, et saaks vastavalt pingele grupeerida, paralleelitada. Eesmärgiks siis võimalikult vähe pingelangu juhtelemendile.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Palju sekundaarmähiseid ei ole ilmtingimata vaja, korralik toiteplokk on esimese asjana tarvis. 80V 10A on selline - korralik plokk Parem oleks ehk 2 48V telekomiplokki jadasse, Arduinoga saab juba ploki väljundit väi väljundeid siis lülitada reguleerelemendiga. On päris häid ja odavaid ADC mooduleid millega saab päris eduliselt 0,0...V täpsusega regullida pinget.Samas - niisugused tööstuslikud toitekad on kallid ja mitte asjata.Korralik telekomiplokk ehk õnnestub saada mõnesaja €x2 + muu koli juurde. Teine võimalus on lineaartoitekas, näiteks LM723+jõuahel aga trafot on siis ikka vaja, suurt korpust ja palju jahutust
Üks võimalus oleks teha trafo kolmendsusteemis.
Iga mähis peab olema lülitatav ühtpidi, teistpidi või jätta välja.
Kerida tuleks mähised 1, 3, 9, 27, 81 V ja nii saame kokku 121 V
Valiku oleks siis võimalik kogu vahemikus 1 V täpsusega.
Lülituselement on siin keeruline aga kasutatav püsiühendusega ja niiviisi muudetav.
See on küll natuke palju loll aga samas huvitav lahendus.
Üks võimalus oleks teha trafo kolmendsusteemis.
Iga mähis peab olema lülitatav ühtpidi, teistpidi või jätta välja.
Kerida tuleks mähised 1, 3, 9, 27, 81 V ja nii saame kokku 121 V
Valiku oleks siis võimalik kogu vahemikus 1 V täpsusega.
Lülituselement on siin keeruline aga kasutatav püsiühendusega ja niiviisi muudetav.
See on küll natuke palju loll aga samas huvitav lahendus.
Kusjuures tõesti, see on päris tabav lahendus :-)
Mähiseid on ju võimalik nii- ja naapidi järjest ühendada, s.t 9V mähisele 3v mähist ühtepidi sappa ühendades pinged liituvad, teistpidi tuleb 9st 3 maha jne.
Hmm, polegi ise sedapidi vaadanud, just lahutamise aspekti.
Üks võimalus oleks teha trafo kolmendsusteemis.
Iga mähis peab olema lülitatav ühtpidi, teistpidi või jätta välja.
Kerida tuleks mähised 1, 3, 9, 27, 81 V ja nii saame kokku 121 V
Valiku oleks siis võimalik kogu vahemikus 1 V täpsusega.
Lülituselement on siin keeruline aga kasutatav püsiühendusega ja niiviisi muudetav.
See on küll natuke palju loll aga samas huvitav lahendus.
Millegipärast kardan et see kommuteerimisvärk võib üpris kalliks minna, arvestades et voolu taheti kuni 10A.
Aga noh, kui tegu on hobiga ja asi peab olema viimase vindi peale cool, siis teada värk et õige hobi ju peabki kallis olema.....
Mnjaa, selline toitekas sisaldab siis umbes pool ämbritäit võimsaid transistore priskel ventidega radikal, et väljundi lühis üle elada.
Olen viimase aasta jooksul idanaabrite foorumites umbes samal teemal sadu lehekülgi läbi tudeerinud ja mõned huvitavad leiud kõrva taha pannud.
Tehakse releedega kommutaator - plõgiseb vastikult ja sihipärasel kasutamisel põlevad kontaktid ruttu ära.
Tehakse türistoridega: http://nik-pnn.narod.ru/_nw/0/09332459.gif
Aga vahel põlevad need ootamatult lühisesse ja enamus katsetajatest on sellest loobunud.
Üks kaval variant türistoralaldiga, mida keegi pole vaeva nägemata maha põletanud ja kangesti kiidetakse:
10 tk 20€
Ühe relee keskmisest tuled sisse, teisest lähed välja.
Mähise mõlemad otsad on ühe lahtisel ja teise kinnisel, so risti.
Nii peaks saama.
Aga milleks sellist asja sihipäraseks kasutamiseks vaja võiks olla?
Trafoga plõksimine lõpeb varem või hiljem kaklusega
härra Heinrich Friedrich Emil Lenziga.
viimati muutis kasutaja A.R.; 28 October 2016, 14:40.
Kusjuures tõesti, see on päris tabav lahendus :-)
Mähiseid on ju võimalik nii- ja naapidi järjest ühendada, s.t 9V mähisele 3v mähist ühtepidi sappa ühendades pinged liituvad, teistpidi tuleb 9st 3 maha jne.
Hmm, polegi ise sedapidi vaadanud, just lahutamise aspekti.
Muide, mähiseid valepidi ühendades , eraldame 4x rohkem soojust. Pinged lahutuvad, takistused liituvad, vool sama
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Kui SMPS teed kasutada ja ka hunnikutes v2ljav6tteid teha? Tuleks kergem. Ilma korraliku filtrita oleks v2ljundis rohkem l2bu?!? Tavalise trafoga tuleb p2ris m8lakas, aga tunduvalt lihtsam.
Siis kui juba saad pinget timmida, siis v6iks veel vahele teha voolu timmimise (oleks asjalik featuur). Softis veel j2lgid mis v2ljundis toimub, saad juurde arvutada erinevaid n2ite. Ja kui oskus v6imaldab, siis v6iks miski progemise/injectioni v6imaluse teha. Vblla yhendus arvutiga ja mingi proge (lisa)liideseks.
Mitme kanaliga plaanis teha on? Kas plaanid piirduda ainult positiivse pingega v6i soov on ka negatiivne v2ljund teha?
Eks see k6ik oleneb vajadustest ja oskustest. Aga 80V @ 10A on paras loom.
O.T.: mis sai sellest firmast telliskivis, kus keriti toroid trafosid? Ma endale lasin seal kerida lampv6imendile toitetrafo, 500 eeku kysiti, t88 oli ilus ja viisakas
V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.
Kui täpne selle voolu tuvastamine olema peaks ? 100mA, 10mA, 1mA?
Selle kohapealt saab säästa ja mitte säästa, kergem on tuvastada suurema takistusega šundi pealt aga siis on šundil pingelandus suurem.
See pingelangus vaja alaldi vajalikule väljundpingele juurde lisada, koos reguleerelemendi pingelangusega.
Väga kõrgele (varuga) seda jällegi pole mõtet ajada.
LDO integraal-regulaatoreid, šuntregulaatoreid ma pole sellistele andmetele vastavaid näinud, pole ka otsinud,
kiirelt tabelite ülevaatamine ei andnud ühtegi.
LT3014B 60V, 20mA (pinge peaaegu, vool väike).
LR12 100V, 50mA (pinge on, vool väike).
LT1083CP 30V, 7.5A (saaks 2x või isegi 3x).
Kui koormust pole siis pole ju erilist häda trafo mähiseid lülitada.
Mul oma ehitatud plokkidel on selline lülitus, pinge,vool muidugi väiksemad.
*
Kas see 80V peaksolema kahepolaarne 2*40? (0V ja maanduse kontaktidega).
Mul omalgi uue toiteploki ehitus pooleli(15V3A, 2x20V1A, +5,+9,+12,+15+vüsivooluallikas 1mA-100mA), teema on huvitav.
Üks mõte oli veel LPTga pinge valimine, saaks 15V jagada 256 osaks ja summaatoriga pinget muuta.
Saaks arvuti ekraanilt reguleerimisi teha. Ajaintervallidega pingemuutused ja kõik muu selline huvitav.
viimati muutis kasutaja Starfish; 28 October 2016, 19:00.
Ma teeks 4 eraldi reguleeritavat toiteplokki. Siis on asi palju universaalsem, saab kasutada eraldi ja ka pingeid kokku liita, paralleeli panna jne. Päris tihti on vaja näiteks kahte sümmeetrilist toitepinget.
Mul on olemas vene tööstuslik 4 kanaliga laboratoorne esipaneelilt/väliselt juhitav toiteplokk, mille vool on küll tunduvalt väiksem:
Comment