Toroid trafo ühendamine.

[served]

Tere.

Mul on tekkinud vajadus toite X seadet ja valisin selleks toroid trafo. Sekundaar: 2x30V 3.3A
Kuid nüüd on paar küsimust, mille õigsuses ma kahtlen.

Kui ma ühendan sekundaarid jadamisi, siis kasvab pinge 2 korda, aga voolutugevus jääb samaks?
Kui ma ühendan sekundaarid paralleelselt, siis kasvab voolutugevus, aga pinge jääb samaks?

Kas minu väited võiksid paika pidada?

Loodan et keegi oskab vastata!

A.

[Jyrka]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Oled õigesti aru saanud.

[served]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Okei. See on hea.

Nüüd ma tean, et ma pean saama sekundaarid õiget pidi paralleelselt, sest muidu tekib lühis ja olen trafost ilma.
Kas seda on kuidagi võimalik katse teel ka kindlaks teha, et mis pidi need mähised seal sees jooksevad?
Visuaalselt vaadates on mõlemad sekundaarid tähistatud erinevate värvidega Roheline ja Valge. 1 juhe on trafo lähedalt musta lisa isolaatoriga ja teisel sekundaaril sama moodi. Ehk, ma eeldan et need on algused ja ilma isolaatorita lõpud. Kuigi see pole oluline AC puhul, kumb on algus ja kumb lõpp, see on paralleelsel ühendusel oluline.

[Pläsku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Võta kummagist mähisest üks ots ja ühenda kokku. Kui kahe ülejäänud otsa vahel on null, siis võid need otsad kokku ühendada, kui tester näitab pinget, tuleb otsad ringi vahetada, siis saab alles paralleelselt ühendada.

[mikumaku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Paralleelühenduse korral pead olema veendunud, et mähised on identse keerdude arvuga ja identse traadiga keritud, lihtsalt uimase testriga mõõtmisest selle kindlakstegemiseks ei piisa.

[radiotehnika35]

Vs: Toroid trafo ühendamine.



Ehk need näited aitavad?
Ma eeldan, et selle trafo oled ostnud, tee meile siia selle sildist pilt.
Üldiselt on sildil märgitud mähiste joonis ja väljastusjuhtmete värvid.
Kusjuures, mähiste juurde on märgitd enamasti "punktid", niisugused, rasvased: "."
See punkt tähendab mähise algust ja kui selle punkti poolsel mähiseotsal on kirjutatud näit. "green" ja teise sekundaari punkt on "white" siis paraleelimise jaoks ühendad need green/white omavahel ning samuti omavahel ka need teised otsad. Jadaühenduse tarbeks aga teisiti...tee pilt parem , seletmine niimoodi pimesi on nagunii pärast jälle arusaaatu...

[served]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Minu trafol pole skeemi peale joonistatud.
Tüübilt on tegu Indeli TST 200/18 toroidiga.

Proovin pläsku soovitatud katset.

Üritan pildi klõpsata.

EDIT: Pläsku väite kohaselt võiks minu variant paika pidada, et musta isoleeriga märgitud juhtmed on algused või lõpud. Kuna otste vahel pinget ei näidanud.

mikumaku: Milliselt avalduks keerdude ebavõrdsus? St. milliselt see mõjuks trafole?

Sarnane isolaatorite trikk ka siin pildil, antud juhul kollased isolaatorid.

http://www.tme.eu/katalog_pics/9/6/6/96691997952ee4bed81cfe663568eab9/tst200w_2x17v.jpg

[mikumaku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Piltlikult öeldes on see keerdude erinevus nagu tükike vastandfaasis ühendatud mähist, nagu teema alguses jutuks oli. Trafo kasutegur läheb alla, st soojust eraldub rohkem ja koormusvool jaotub ebavõrdselt. Kui trafo töötab alakoormusega ja erinevus ei ole suur, ei pruugi seda tähele pannagi, aga täisvõimsusel ja/või suure erinevuse korral võib saada saatuslikuks. Äkki radiotehnika oskab asjalikumalt seletada seda asja...

[Pläsku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

See oleks sel juhul, kui keerdude arv erinev, aga minu arust, kui keerde võrdselt, pinged võrdsed, siis paralleelselt ühendamisel ei peaks sellel tähtsust olema, kui mähiste traatide pikkused on veidi erinevad, s.t. ei ole kahe traadiga korraga keritud. Mähiste takistused on veidi erinevad, seega voolud mähistes ka, pinge on mõlemal mähisel sama, põhimõtteliselt nagu kaks paralleelset takistit. Trafo puhul sellisel mähiste lülitusel. On sel tähtsust? Pingelang mähistes peaks nagu võrdne olema, seega midagi parasiitsust ei tohiks tekkida? Targemad aidake, asi tuleb põhjalikult selgeks teha.

[Jyrka]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

mikumaki ütles olulise ära, ise olen sel juhul mähiste vahele lisanud ühtlustustakistid mille suurus ja võimsus sõltub pingete erinevusest ja tarbimisvoolust.
Ühe masuaja projekti pildil näha trafode küljes olevad takid http://www.hot.ee/ylejoejyri/Pildid/jyrka034.jpg

[erku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Kui sa ühendad 4 väljundit füüsiliselt õieti kaheks paraleelväljundiks kokku, siis topelt võimsust sa ei saa, sest täisvõimsuse määrab ära trafosüdamiku ristlõige ja võrgumähise iseloom sinna otsa. Saad küll kindlasti parema tulemi, kus väljundmähiste ristlõige suureneb ja sellega võid normaalkoormusel tagada trafo väikesema temperatuuri jms (elektrimootorite mähkimisel kasutatakse seda efekti, kus võimsat mootorit on äärmiselt raske mähkida ühe jämeda traadiga mähiseuuretesse, selleks kasutatakse 2 või 3 paraleelselt jooksvat peenemat mähisetraati).

Väiksel erinevusel jäävad ühel mähisel olevad lisakeerud tahes tahtmata trafole sisekoormuseks ja sisuliselt sinu taotlus asja parandada paraleelimise näol võib anda tagurpidi, sinu soovile vastupidise efekti. Ideaalne oleks loomulikult erinevus 0V, aga vaevalt et on.

Aga, mis trafoga ikka teed; tavaliselt alaldad selle väljundpinge ka ära.

Vaadates uuemaid skeeme, kust iganes, ka impulss toites, siis oleks sootuks soovitus et kaks otsa kokku (millest saab +) ja teised otsad lähevad siis juba mõnele kolmejalgsele alaldile mis asub radiaatoril.
Ja olekski probleem lahendatud ning su soovid täidetud. Õieti ühendades annaks siis 2 mähist kordamööda (-) pinget väljundisse ja ka võimsustegur pareneks jõudsasti. Alaldit koos radiaatoriga saaks suvalise vana PC arvutitoite või suurema impulss akulaadia seest
Mina valiksin kindlasti selle viimase variandi

[radiotehnika35]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Piltlikult öeldes on see keerdude erinevus nagu tükike vastandfaasis ühendatud mähist, nagu teema alguses jutuks oli. Trafo kasutegur läheb alla, st soojust eraldub rohkem ja koormusvool jaotub ebavõrdselt. Kui trafo töötab alakoormusega ja erinevus ei ole suur, ei pruugi seda tähele pannagi, aga täisvõimsusel ja/või suure erinevuse korral võib saada saatuslikuks. Äkki radiotehnika oskab asjalikumalt seletada seda asja...

Seletasid piisavalt täpselt ära.
Nii on. Mind ikka huvitab kus need trafod on hangitud? Üldiselt 2 sekundaariga trafod mil märgistus 2*xx (xx mingi pinge) on sekundaarid ikka 2 traadiga keritud. Puudub vajadus kerida eraldi -ajakulu on suurem ja see on tootmise juures olulisim reegel (AEG ON ALATI RAHA, SEDA AGA ON ALATI VÄHE ). Ühesõnaga ei usu, et selle trafo sekundaarid on eraldi keritud.

Kui aga oleks siis täis koormusel valesti ühendades võivad mähised ka vabalt sulama hakata .

[served]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

enda trafo ostsin oomipoest. 595 krooni maksis!

[radiotehnika35]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

enda trafo ostsin oomipoest. 595 krooni maksis!

Inimesed aeg-ajalt otsivad trafosid siin... Näit. siin: http://www.opood.ee/?t=k_ki&i=FARNELL_9530649 Sobilik trafo LM 3876/LM3886 võimude toiteks.
Hind ka üsna mõistlik, kes huviline - kiirustage, neid oli mingi 60+tk veel Farnellis järel.

Ka veel niisugune: http://www.opood.ee/?t=k_ki&i=FARNELL_9532889 oleks hea doonortrafo mõnele projektile.

[Pläsku]

Vs: Toroid trafo ühendamine.

Mul küsimus raditehnika35-le, küll veidi sellest teemast mööda, aga ka osaliselt sellega seotud. Nimelt keskväljavõttega mähise kerimist kahe traadiga korraga saab teostada mingi x pingeni. Kui ma näiteks tahan kerida lampvõimendile trafo, kasutades alaldis kenotroni, siis läheb pinge traatide vahel nii kõrgeks, et tekkib isolatsiooni läbilöök. Et siis tuleks ühe traadiga kerida ja poole pealt väljavõte teha?