Kas selline ostsilloskoop on hea?

[fre]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Võida see oksjon ära ja ära põe. Või osta mõni teine isend kui seda ei saa. Summad ei ole ju nii suured et maha lööksid. .....

Vat see on üks õige soovitus ja kui ostsilloskoop (see või teine) juba käes,
küll siis kõik eespoolloetav üldine jutt ka kasuks tuleb. Ongi ju alamfoorum
"Tooteabi foorum" ja "Koht küsimaks kuidas mingi seadmega ringi käia".
Seega - pole siin midagi ülearust, ikka kõik asja ette.

[traxx]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Käisin just garaazis ja tõin autotrafo tuppa,regullida saab 0-270V.Vaatasin jah pealt skeemi et ta ei eralda seadet vooluvõrgust vaid laseb seda reguleerida.Aga kas keegi oskab öelda kust osta 230 to 230 trafot?Tahaks muidu ühe tagavaraks osta.

[vasaraonu]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Siia sobivad ka arutlused selle üle, kuidas seadmetega ohutult majandada.

[A.R.]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Pistiku teistpidipööramine seinakontaktis ei tarvitse olukorda muuta, "kõditab" elektriga
siis ikka veidi mõlematpidi. Õige oleks ikka maandamist kasutada, siis oleks ka
"puhtam ja kuivem tunne"...

Kui elekter tule korpusesse filtrist siis ei aita, kui aga tuleb omaehitatud seadme faasi juhtmest, siis võib aidata.
Katsetad ja saad teada.

Minu katsed ossiasjast selgust tuua lähtusid tõsiasjast et tavatestril on kaks juhet ja isoleeritud korpus.
Mõõda nii, mõõda naa vahet pole, ikka 218 V. Teada värk.

Ossil on üks mõõtejuhe vastu metallkorpust ja teine kaob pistikusse.
Katsud ühte, ei midagi. Katsud teis, ekraan hakkab üles-alla virvendama.
Nüüd kohe otsad ruttu võrku- vat ei tea mis siis juhtub.
*
Ja see pingejagaja 1:100 on ju ka nii keeruline. Kohe kaks takistit, tõsi, näha on ainult üks.
See seal riista sees on mõnikord 1 Moom. Kes oskaks arvata palju see teine, väline, võiks olla?

(Tahaks kirjutada et 10,321 oomi täpistakisti aga äkki keegi võtabki seda tõe pähe).

[A.R.]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Käisin just garaazis ja tõin autotrafo tuppa,regullida saab 0-270V.Vaatasin jah pealt skeemi et ta ei eralda seadet vooluvõrgust vaid laseb seda reguleerida.Aga kas keegi oskab öelda kust osta 230 to 230 trafot?Tahaks muidu ühe tagavaraks osta.

Vaata garaazist veel, vast on seal veel üks autotrafo. Lammuta see laiali, mähis jäta alles. Mähi isoleerpaelaga korralikult üle. Osta poest sellist painduvat juhet, isoleeriga.

Pane sealt trafo august üks traat läbi ja mõõda otstest pinget. (Trafo ikka võrgus kah.)
Üks keerd annab kuskil 1-2 volti. Kaks keerdu kaks korda rohkem. Nii saad valida pinge mis sobib.
Kui kerid samapalju keerde, kui on seal algmähisel, saad sama pinge, mis sisse lasid. (so 230-230)
Seal keskel on SUUR auk, sinna mahub palju keerde.

Kui võtad väikese pinge siis võid saada suure voolu. Aga siis peab see teine traat ka jäme olema
Nagu auto aku juhe.
Kunagi ajasin nii 2 mm vasktraati punaseks.
_______________
Tuli meelde et siin oli jutuks et JUKU arvutis on sees toroidtrafo.
Kui see välja lammutada saab sinna ka 230-230 mähised teha.
Mida muud ikka arvutiga teha on?

[fre]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

..... Aga kas keegi oskab öelda kust osta 230 to 230 trafot? Tahaks muidu ühe tagavaraks osta.

Kuni spetsiaalsemat eraldustrafot pole leidnud, on abiks ka käepärasem lahendus.
Võetakse kaks ühesugust piisava võimsusega tavalist võrgutrafot ja ühendatakse
omavahel nende (muidu) sekundaarmähised. Niimoodi saab samuti teise trafo 230V
võrgumähisest maandamata 230V võrgupinge. Ongi eraldus olemas...

Netist leidsin esialgu (paremat ei leidnud) sellise skeemi ka selgituseks juurde:


PS.
... ja koos inglisekeelse jutuga ja piltidega:

http://jeelabs.org/2010/11/07/isolation/

[rainadov]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Käisin just garaazis ja tõin autotrafo tuppa,regullida saab 0-270V.Vaatasin jah pealt skeemi et ta ei eralda seadet vooluvõrgust vaid laseb seda reguleerida.Aga kas keegi oskab öelda kust osta 230 to 230 trafot?Tahaks muidu ühe tagavaraks osta.

;
Autotrafo on lihtsaim vahend vahelduvpinge reguleerimiseks. Eralduseks on vaja talle ette või sappa panna ka eraldustrafo 220/220V. Seda teed ju oma töökoha sisustamisel, ohutumaks muutmiseks. Hr. fre soovitus on kõige lihtsam lahendus. Peaasi, et oleks 2 ühesugust võrgutrafot, vajaliku võimsusega. Sisse ~220V ühest trafost tema võrgumähisele, edasised ühesugused kahe trafo, väljundmähised (neid võib ju olla rohkem kui 1) omavahel rööbiti kokku ja uuesti teise trafo võrgumähis väljundiks. Kui on uued trafod ja mähisteotstel ka märgistused, siis samanumbrilised (samamärgistustega) otsad kokku. Loodame, trafod on ühtemoodi mähitud! Üldjuhul tuleks kindlaks teha ka mähiste mähkimiste suund. Mähise kerimise algus märgitakse skeemil punktina. Ja kõik antud trafo mähised on keritud ühes suunas,vastavalt alustades punktiga märgitud väljaviiguga. Kui ühendad mähised vastasuunaliselt, hakkavad vooluühendamisel tekkinud magnetväljad teineteis-üksteist hävitama ja võid saada ka täieliku lühise. See aga tekitab suitsu, kuumust, elektrotehnilist lõhna, põlemist. Jõuame jällegi elektrotehnika füüsika algkursuse parema- ja vasakukäe reeglitesse. Seega õpikud-raamatud kätte ja kõigepealt õppimine, mõistete selgeks tegemine! Kõike seda aga foorumis ümberjutustada, läheb liiga pikaks. Faas üldjuhul on ajaline suurus ja raadiotehnikas enamuses on faasimõiste ajaline! Ka elektrotehnikas, seinakontakti faas on sellest ajalisest mõistest rahva teadvusse juurdunud. Jõuame jällegi eesti keele segadustesse. Aga need tuleb selgeks teha. Jällegi tuli mu jutt pikk ja võibolla ka segane. Lugejatele palun täiendada ja ka eksimusi parandada! Ei ole meist keegi Jumal, et ei eksi!
Mähisel on 2 äärmist otsa. Need tuleks kokku ühendada selliselt, et mähised ei töötaks teineteisele vastu. Siis öeldaksegi, et mähised on faasis ühendatud ehk mõlemis mähises voolu suurenemine ajas, toob kaasa voolu suurenemise samaaegselt teises antud trafo mähises, milline on mähitud samasuunaliselt. Neid pingemuutusi-suundi mähiste otstel, saadki jälgida ülihästi oma uue ossiga! Harilik multimeeter (analoog või digi) selleks suuteline pole! Igaljuhul soovitan esimeste ühenduste aegu kutsuda keegi kogenum kõrvale konsuldandiks! Pärast tulevad ka endale kogemused ja saad iseseisvalt hakkama. Jõudu!

[traxx]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Tegin asja UPS-i trafodega.Tulebki täpselt 230VAC välja.Aga jah,praegu ei tea ma küll et kas trafod on faasis või mitte....Mis see muudab kui ei ole faasis?

[fre]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Tegin asja UPS-i trafodega. Tulebki täpselt 230VAC välja. Aga jah, praegu ei tea ma küll et kas trafod on faasis või mitte.... Mis see muudab kui ei ole faasis?

Eraldustrafo asendusskeem (see kahe ühesuguse trafoga, millel kumbagil vaid üks sekundaarmähis)
ei vajagi faseerimise küsimuses kommentaare. Need on vajalikud ainult siis kui kasutada on kaks
ühesugust mitme sekundaarmähisega trafot, et siis kogu võimalikku trafode võimsust ära kasutada.
Siis tulekski kõik nad omavahel analoogselt rööbiti ühendada, jälgides faseeringut.

[rainadov]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Tegin asja UPS-i trafodega.Tulebki täpselt 230VAC välja.Aga jah,praegu ei tea ma küll et kas trafod on faasis või mitte....Mis see muudab kui ei ole faasis?

; Konkreetsele küsimusele hr. fre andis selgituse.
Nüüd, kus Sul on põhimõtteliselt üks tähtsamaid töölaua ohutusseade koostatud, tuleb mõtlema hakata ka ülekoormuse kaitseseadmetele. Kõige lihtsam sulavkaitsmed. Mul siin tööjuures laual, sisendis automaat 10A, väljundis automaat 6A. Autotrafo on peale eraldustrafot. Testitavate seadmete lülimine toimub käiviti abil. Seda seepärast, et lülimisi päevas on sadu. Harilik automaatkaitse ei peaks seda "valu" vastu. Viimane lülitub surunupust. On pandud ka rikkevoolukaitse, aga see toimib ainult sisendahelas, see on võrgupoolel. Trafo teeb ju võrgust eralduse ära. Ossile läheb testitavate seadmete koormusest, peale pingejagurit ja see ahel on üldiselt pidevalt ossi küljes. Kui samaaegselt on vaja "sorida" testitava seadme sees, siis aitab hädast isoleerotsik, ossi teisele kanalile. Nii saan korraga ekraanil pildi sisendist ja sellest, mis toimub seadmes. Selleni on Sul veel pikk-pikk tee käia. Ära pooleli jäta lugemist, õppimist! Enne igat ühendamist on vaja ikka asi mõttes selgeks teha! Mida, miks ja mis oleks loodetav tulemus. Jõudu!

[A.R.]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

faseerimise küsimus on vajalikud ainult siis kui kasutada on kaks
ühesugust mitme sekundaarmähisega trafot, et siis kogu võimalikku trafode võimsust ära kasutada.
Siis tulekski kõik nad omavahel analoogselt rööbiti ühendada, jälgides faseeringut.

Kas seda FASEERIMIST ei saa teostada siiski ka testri abil?
Umbes nii:
1. Paneme 1. trafo primaarmähise (1.TP) võrku.
2. Ühendame 1T esimese sekundaarmähise (1T.1S) 2T samasuguse mähisega 2T.1S.
3. Teise trafo primaarmähises 2TP on mingi pinge.
4. Ühendame 1T.2S mähise ühe otsa 2T.2S ühe otsaga.
5.Mõõdame ühendatud mähiste vabade otste vahelist pinget.
a.kui see pinge on NULL,ühendame need otsad.
b.kui see pinge on 1T.1S topeltpinge vahetame ükskõik kumma trafo sekundaarmähise otsad ja siis peab vahepinge olema NULLI lähedane ja võime vabad otsad ühendada.
6. Kordame punkti 5. kõikidele mähistele.
7. Nüüd on trafode faseering õige ja VÕIME saada teisest trafost maksimaalset võimsust.
-----
Kunagi oli mul idee õpetada inimestele kolmendsüsteemi just sellise trafo mähiste ühendamise abil.
mähised oleks olnud 1, 3, 9, 27, 81, 243 jne. volti
Kuue mähisega ja lülititega oleks võimalik saada pinge 1 voldist kuni 364 Vni. ühe voldi täpsusega.

[fre]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Kas seda FASEERIMIST ei saa teostada siiski ka testri abil?
Umbes nii:
.....

Ikka saab, ka nii tehakse ja väga edukalt.
Aga - ühendame alustuseks mõlema trafo võrgumähised
ühtmoodi võrguga ja siis uurime ja paralleelitame sekundaare...
Kui seal sekundaaride otste vahel siis päris "NULL" pinge pole, on trafod erinevate keerdude arvuga
(sest - mine neid mähkijaid tea...) ja selliseid rööbitada läheb juba kahtlaseks...

[rainadov]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Mina esmalt väldiksin "mängu" elektrivõrgus! Mähiseid faseerida saab ka piisava tundlikusega alalisvoolu-pinge mõõteriistaga ja alalispingeallikaga=näiteks patareiga. Tundmatu mähise otstele ühendame osutiga mõõteriist ja meie poolt valitud esmase=sisendmähisele momendiks alalispinge (patarei). Ka ostsillograaf ise võib ju olla selleks...piisava tundlikusega mõõteriistaks! Ekraanil tekkib pinge impuls üles või alla! Seos osuti liikumisega paremale -vasakule. Seejuures jälgides, et patarei "+" oleks alati ühel ja samal mähise väljaviigu (otsa) küljes. Osutiriist liigub kas ühele või teisele poole sellest pingeimpulsist, testitavatel mähis(t)el. Kõik mähised, millistel osuti liigub ühes suunas on kerimissuund üks. Vastasuunaline osutiliikumine osutab mähise kerimissuuna vastupidisusele. Kui kõigil mähistel on see osuti liikumissuund kindlaks tehtud, on mähistevaheline faseering ka olemas. Saame mähiste kerimise algused ja lõpud teada.

[mikumaku]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Kui on kaks ühesugust trafot siis on väga hea. Aga kui ei ole, siis võib võtta (peaaegu) esimese ettejuhtuva lampaparaadi toitetrafo ja kasutada selle anoodmähist(eid). Valdavalt tuleb sealt natuke rohkem kui 230 V, st nad on pinget tõstvad trafod. Nüüd autotrafo ette ja tingimata osutiga voltmeeter väljundisse ja keerad parajaks. Parem kui see voltmeeter seal alati silme ees oleks. Ja trafo karpi ja klemmid külge, et ei tuleks tahtmist töö ajal tema kontaktide peale küünarnukki toetada. Lisaboonusena saad trafo küttemähisest reguleeritava pinge 0...6 V (muidugi mitte samal ajal kui anoodmähisest midagi muud toidad).

[A.R.]

Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?

Ja trafo karpi ja klemmid külge, et ei tuleks tahtmist töö ajal tema kontaktide peale küünarnukki toetada.

Ja samas taguotsa vastu radiaatorit toetada.

Meil oli sõjaväes laboris ka sellised suured stendid mõõteriistade ja kõige muuga.
Sellistest väikse vahega laudadest.
Ja siis ühel hetkel LATRit keerates käis seal pauk ja säde ja lauavahest oli näha kuidas
leek kahele poole laiali jooksis.
Katsusime läbi pilude COga kustutada aga ei midagi head.
Siis see, kes Sind täikal kiusb, ronis laua alla ja sealt sai tule surnuks.
Esimest ja viimast korda elus oli COst kasu. Siiani.

Kena meenutada.

Ja kunagi, aastate pärast, meenutame kuidas sai
Vabariigi 21. Taasiseseisvuse Päeval
ühiselt ühte noort elektroonikahuvilist õpetatud ostsilloskoopi õigesti kasutama ja
räägitud mis imeasju seal kõik juhtuda võib.
Ja kuidas saab pinget tõsta ja .....
Seda ka veel....