Vs: Kas selline ostsilloskoop on hea?
Hakkab juba looma ja nüüd võiks keegi kokkuvõtte teha ossist ja mõõtmisest. Ohutusest on piisavalt jahutud. Võiks kokkuleppida, et noorhärra esialgu seinaelektrivõrku ei roni! Ülejäänud asjad peaks selgeks saama raamatuid uurides ja ehitades patareitoitel pisividinaid. Ohutu ja lõbus! Alustagu kasvõi multivibraatorist. Nii ilma trafokoormuseta, kui ka trafokoormusega. Viimaseljuhul kõlbab ka mõni taskuraadio madalsagedusvõimu sidestustrafo. On ju see analoog justkui toitepinge muunduritele! Pinged, voolud väikesed. Kõik toimib ka paljaste kätega kallale minnes on ohutu. Saab selgeks faseerimise ja faasi tähenduse. Võib samas mõõta impulspingeid erinevate testritega kui on ja võrrelda ossi piildiga ning mõõtetulemusega. See oleks hariv, Kui neid pisiasju katsetaksid paljud foorumis efektiiv, max ja hetkeväärtuste kohta küsimusi esitajad,...oleks igasuguseid möödarääkimisi tunduvalt vähem, pilt selgem, puhtam ja "kuivem"! Nüüd aga soovitan teema algatajal asuda kirjandust uurima, et tutvuda ossiga, viimase võimalustega mõõõtmistel. See oss on ju alguseks vägagi hea! Mõõta saab nii alalispinget kui ka vahelduva muutusi ajas! Kui ta ka pingenumbreid ei näita, mis siis. Mul on nina ees tavaline digioss, 2x40MHz, 250M Sa/s, mis näitab numbreid lademes, ainult paljude nende numbrite väärtused on...valed. Eriti kui mõõta impulsi pikkust ajas või perioodi. Võrgusagedus ju praktiliselt ei muutu! Impulsi pikkus numbriliselt muutub kui laotust muuta, signaal samas ei muutu! Seega ma usun seda, mida näen, aga mitte neid numbreid! Paistab, et neil ossidel on asi tarkvaras. Sest ka paremad ossid testseadmetes näitavad umbluud numbritena, kui ekraani ulatuses on mitu impulssi. Seega saan ka mina õppoida, kuulates-lugedes targemate mõtteid! Muidugi digiossil saab ühekordse impulsi ekraanile püüda ja säilitada. Analoogossil üldjuhul see võimalus puudub. Alustada tulebki analoog ossiga, saab aimu vähemalt reaalsusest! Jõudu kõigile, eriti teema algatajale!
Hakkab juba looma ja nüüd võiks keegi kokkuvõtte teha ossist ja mõõtmisest. Ohutusest on piisavalt jahutud. Võiks kokkuleppida, et noorhärra esialgu seinaelektrivõrku ei roni! Ülejäänud asjad peaks selgeks saama raamatuid uurides ja ehitades patareitoitel pisividinaid. Ohutu ja lõbus! Alustagu kasvõi multivibraatorist. Nii ilma trafokoormuseta, kui ka trafokoormusega. Viimaseljuhul kõlbab ka mõni taskuraadio madalsagedusvõimu sidestustrafo. On ju see analoog justkui toitepinge muunduritele! Pinged, voolud väikesed. Kõik toimib ka paljaste kätega kallale minnes on ohutu. Saab selgeks faseerimise ja faasi tähenduse. Võib samas mõõta impulspingeid erinevate testritega kui on ja võrrelda ossi piildiga ning mõõtetulemusega. See oleks hariv, Kui neid pisiasju katsetaksid paljud foorumis efektiiv, max ja hetkeväärtuste kohta küsimusi esitajad,...oleks igasuguseid möödarääkimisi tunduvalt vähem, pilt selgem, puhtam ja "kuivem"! Nüüd aga soovitan teema algatajal asuda kirjandust uurima, et tutvuda ossiga, viimase võimalustega mõõõtmistel. See oss on ju alguseks vägagi hea! Mõõta saab nii alalispinget kui ka vahelduva muutusi ajas! Kui ta ka pingenumbreid ei näita, mis siis. Mul on nina ees tavaline digioss, 2x40MHz, 250M Sa/s, mis näitab numbreid lademes, ainult paljude nende numbrite väärtused on...valed. Eriti kui mõõta impulsi pikkust ajas või perioodi. Võrgusagedus ju praktiliselt ei muutu! Impulsi pikkus numbriliselt muutub kui laotust muuta, signaal samas ei muutu! Seega ma usun seda, mida näen, aga mitte neid numbreid! Paistab, et neil ossidel on asi tarkvaras. Sest ka paremad ossid testseadmetes näitavad umbluud numbritena, kui ekraani ulatuses on mitu impulssi. Seega saan ka mina õppoida, kuulates-lugedes targemate mõtteid! Muidugi digiossil saab ühekordse impulsi ekraanile püüda ja säilitada. Analoogossil üldjuhul see võimalus puudub. Alustada tulebki analoog ossiga, saab aimu vähemalt reaalsusest! Jõudu kõigile, eriti teema algatajale!
Comment