Keevituse ost

[kass525]

Tere! Selline küsimus,et soov TIG keevitus omale osta.Kuid odavamad ei võimalda alumiiniumi keevitamist kuna on AC.Väidetavalt alumiiniumi jaoks vaja AC/DC Tig keevitust.Kas oleks võimalik see ise sobivaks teha.Ja kui keegi teab miks alu jaoks vaja AC/DC siis võiks harimise mõttes kirjutada
Sellise kannataks rahakott veel välja http://www.stamos.ee/index.php/tig-k...s-s-wigma-200p
aga alu jaoks sobiks see http://www.stahlwerk.ee/component/vi...etail?Itemid=0

[raido21]

Vs: Keevituse ost

Kõigepealt uuri välja mida need tähed " AC " ja " DC " tähendavad.

[A.S.]

Vs: Keevituse ost

Kas alumiiniumi keevitamiseks pole siiski mitte AC vajalik? Ja odavamad on justnimelt vaid DC.

Aga milleks vajalik? AC lõhub ühtpidi paremini oksiidi, teistpidi jälle sulatab alumiiniumi paremini (pean silmas erinevaid poolperioode).

[kass525]

Vs: Keevituse ost

jep just vastupidi,et odavamad on dc ja kallimad ac.Samas tutkisin netis vähe ringi ja pidavat saama ka dc alu keevitada.Et pole nii lihtne,kuid harjutamine teeb meistriks.
Aga kas aparaadi tuunimine oleks võimalik?

[A.S.]

Vs: Keevituse ost

Alalisvooluga (DC) saab alumiiniumi keevitada küll, tulemuse kvaliteet jätab aga teinekord soovida.

Aga kas aparaati AC peale ringi teha saab? Otsid skeemi ja vaatad selle pealt, võib isegi täiesti võimalik olla. Kui asi ainult üle jõu/mõistuse muidugi ei käi.

[joobel]

Vs: Keevituse ost

Kui muidugi arvestada, et teed kõrgepinge lahenduse elektroodi süütamiseks.

[tcumen]

Vs: Keevituse ost

Kas Al keevitamiseks mõeldud masinatel mitte kõrge sagedusega ostsillaatoreid ei kasutatud?
Muidu ikka DC masin, mõnel kohe küljes, teistel moodulina lisavarustuses.

[raido21]

Vs: Keevituse ost

Kas Al keevitamiseks mõeldud masinatel mitte kõrge sagedusega ostsillaatoreid ei kasutatud?
Muidu ikka DC masin, mõnel kohe küljes, teistel moodulina lisavarustuses.

Kui mõtled seda tähistust "HF" keevitusaparaadil siis see tähendab elektroonilist süüdet.
Juhul kui see puudub tuleb elektrood kraapsuga süüdata.

[radiotehnika35]

Vs: Keevituse ost

Autori jutt jätab keevituse mõttes küll suuresti soovida - see alu keevitamine TIG-ga ei ole iga mehe rida. Minul näit. MIG-MAG ei ole hea külg, TIG ja 311 tulid esimesel proovimisel aga head, sõber on aastaid keevitanud suuri kaevandustööstuse masinaid MIG/MAG ja temal on TIG vastunäidustatud.

HF tähendab kõrgsageduslikku ostsillaatorsüüdet, LIFT töhendab kontaktsüüdet - iga suvaline inverter on kasutatav ka TIG keevitamiseks (vajalik TIG põleti mille lihtsamad versioonid algavad u. 50€), siiski saab odavatega vaid musta terast ning ka näit. roostevaba terast keevitada - Al. ja Mg, Cu jne. sulamid vajavad aga AC e. vahelduvvoolu aparaati - selleks on lihtsamad ja odavamad vanad trafoga aparaadid millel vooluregull käib tavaliselt mähiste liigutamisega - näit. lihtsamad aga väga head masinad on Kemppi MasterTIG250 AC/DC - 20 kuni 30a vanad (juba nii ammu tehti neid) teenivad veel tänaselgi päeval.
Minu kogemusel on parim ja universaalseim olnud just Kemppi - Master TIG3500 AC/DC veidi uuema ajastu inverter, nii alalis (DC) kui vahelduvvooluga (AC) keevitamiseks - jätab ideaalse tulemuse ja tema reguleerimisvõimalused on ka laialdased. Ainult hind teeb natuke valu - maksis niisugune omal ajal 5700€.

AC režiim on vajalik tugevasti oksüdeeruvate metallide keevitamisel kuna eelpoolmainitud oksiidikihi lõhkumine toimub ühe poolperioodid jooksul, vanemad masinad olid 50/50 režiimiga, tänapäevastel saab perioodi pikkust (PWM) reguleerida mõlemas osas - nii negatiivne kui positiivne poolperiood, 100% ulatuses, vastavalt sulamitele ja metallidele. Vajalik on see tekkiva ja olemasoleva oksiidikihi lõhkumiseks - see nõuab suuremat energiat kui järgmisel poolperioodil toimuv keevitamine/sulatamine. See peenreguleerimine on juba päris suurte kogemustega keevitajale igaljuhul kasulik, algajale pole see oluline - mida lihtsam aparaat seda kindlam tunnetus tekib, edasi võib juba näit. vastaval kohal töötades nende reguleeringutega masinatega töötada aga see võtab aastaid - olen ise sel alal töötanud nüüd u. 6 aastat ja väga palju aparaati ei näpi - eksperimenteerimise mõttes vahel.

Ise on seda režiimikasti võimalik ka ehitada, ka muudetava sagedusega.
Siin foorumis oli paar nädalat tagasi vist sellest ka juttu
Ja selle saab kombineerida näit. suvalise, u. 100€ trafoga pisikeevitusega - saad kohe alumiiniumit keevitada.
Odavad inverterid, näit. 300€ kandis Telwinid on DC režiimis kasutatavad ja roostevaba/musta terase puhul jääb tulemus kena.
Selle Telwini skeemi olen ka minuarust siin keevitamise teemas viidanud - kui tahtmine on suur siis probleemi selle ehitamisega ei teki! Samas - sama raha eest saab poest - seega entusiasmi jahutab selle iseehitamise mõtte korral küll.

Veel on algajale hea näit. GysmiTIG (www.anapol.ee vist müüb neid ja siis olid veel mingid sinised Hungari? [hetkel nimi ei meenu] inverterid, u. 300€ - ka väga viisaka õmblusega, isegi elektroodiga on selle taskuinverteriga mugav keevitada). Profiriistadest Kemppi on vaieldamatult parim, siis Fronius, Miller (Syncrowave seeria), Migatronic...


E: joobel - millest niisugune rumal mõttekäik? HF süüde ei ole absoluutselt vajalik, ei elektroodiga!!! ega Wolframiga alumiiniumit keevitades.
Kontaktsüüde on täiesti kasutatav ja paljud advanced tegijad just seda kasutavadki. Tean põhjapool 20+ aastat torukeevitajaid ja nad kasutavad näit. kontaktsüüdet, tavalist maski jne. mida meil hulluks praegu juba peetakse - iga kollanokk tahab tavaliselt vendiga Speedglassi maski jne., keevitada aga ei oska...
Mõni töö on ka selline mis näit. nõuab head maski (pidevalt tumedat) - ma nii tavamaskiga kui Speedglassiga toru keevitanud ja vahel jätab maski delay küll soovida kui leek toru tagant nähtavale ilmub. Kerge ja mugav tavaline mask on mul toru puhul kindlasti esmane valik .

[meli666]

Vs: Keevituse ost

HF süüde ei ole absoluutselt vajalik, ei elektroodiga!!! ega Wolframiga alumiiniumit keevitades.

Olen ka saanud proovida mõlemat varianti. HF-ga aparaat on ikka algajale tunduvalt mugavam kasutada. Kraapsüütega niimoodi, et peab väga hea tunnetus olema käe sisse harjunud. Muidu naksti keevitust alustades jääb volframelektrood niiöelda detaili külge kinnni ja murrab otsa ära. Ja saab jälle teritama hakata. Mõnevõrra seda asja lihtsustab see, kui kasutada vaskplaati tule üles saamiseks.
Teemaalgataja võiks ka kirja panna, mida põnevat ta selle TIGiga korda saatma hakkab. Endal oli ka vahepeal TIGi vaimustus peal, kuna oli ka nipet näpet alumiiniumi vaja keevitada. Lõpuks ostsin üldse olemasolevale traadikeevitusele teflonkõri ja argooniballooni ning sain oma vajadused tehtud ilusti. Keevituse kohta ka väga nuriseda ei saa, mootorikõrv jms jäid ilusti pidama. Muidugi mingite vastutusrikaste kohtade jaoks kõlbab ainult TIG, näiteks plokikaanemõrad jms. Aga seal peab juba vastav mees ka käppa hoidma. Oli vist TIGiga selline asi, et kui mingi vahe keevitajal sisse tuleb, siis põhimõtteliselt läheb natuke kohanemiseks aega. Sest see käetunnetus peab ikka väga hea olema.

[radiotehnika35]

Vs: Keevituse ost

Olen ka saanud proovida mõlemat varianti. HF-ga aparaat on ikka algajale tunduvalt mugavam kasutada. Kraapsüütega niimoodi, et peab väga hea tunnetus olema käe sisse harjunud. Muidu naksti keevitust alustades jääb volframelektrood niiöelda detaili külge kinnni ja murrab otsa ära. Ja saab jälle teritama hakata. Mõnevõrra seda asja lihtsustab see, kui kasutada vaskplaati tule üles saamiseks.
Teemaalgataja võiks ka kirja panna, mida põnevat ta selle TIGiga korda saatma hakkab. Endal oli ka vahepeal TIGi vaimustus peal, kuna oli ka nipet näpet alumiiniumi vaja keevitada. Lõpuks ostsin üldse olemasolevale traadikeevitusele teflonkõri ja argooniballooni ning sain oma vajadused tehtud ilusti. Keevituse kohta ka väga nuriseda ei saa, mootorikõrv jms jäid ilusti pidama. Muidugi mingite vastutusrikaste kohtade jaoks kõlbab ainult TIG, näiteks plokikaanemõrad jms. Aga seal peab juba vastav mees ka käppa hoidma. Oli vist TIGiga selline asi, et kui mingi vahe keevitajal sisse tuleb, siis põhimõtteliselt läheb natuke kohanemiseks aega. Sest see käetunnetus peab ikka väga hea olema.

Olid ka nõu küsinud, püüdsin tookord vastata aga meeletult pikk jutt oli, üle 5000 märgi ja kohale see ei läinudki, kadus kogu tekst ja uut kirjutada ei olnud ka aega. Siin möödunud kevadel vist või ülemöödunul oli üks teema kus mees otsis aparaati, sai ka soovitatud - lõpuks langetas valiku parimale selles hinnaklassis - Kemppi Minarc mis muidu pisiaparaatidest on DC aga super masin kui kusagil kümnete km. viisi torusid keevitada ja aparaati kaenlas tassida. Ainult balloon oli tülikas - õnneks küll pisike aga raske oli ta ikka, vahel 200-300m vaja liikuda u. 1m kõrguses tunnelis siis võttis läbi küll.

Aga Lift süüde pole keeruline, paned elektroodi vastu keevitatava detaili pinda ja hetkel kui päästikut vajutad, tõstad sujuvalt põleti üles, u. 4-5mm eemale detailist. Kraapimine on jama, see on põhiline viga mis alguses tehakse, lihtsalt, elektrood ühte punkti detaili pinnale, siis vajutad päästikut ja tõstad - rahulikult, ilma, et ise pinges oleksid - kui võimalust siis tasuks proovida.
Ma ise kasutan ka tegelikult rohkem seda HF, ainult väga puhta ja kitsa õmbluse jaoks on see Lift parem - leek süttib sealt kuhu seda tahetakse. HF võib teinekord visata kõrvale soovitud punktist ja kui on nähtavale kohale minevad detailid siis pärast käiata tefloniga ei saa - kraabib selle pinna inetuks (spets happesegu on puhastamiseks aga süütesädeme punktis põleb natuke ikka sisse ja seda hape ei kõrvalda), näit. just roostevaba puhul mul see kogemus kui sai tehtud mingisuguseid lülituskarbikesi paberõhukesest lehest.

Ja tunnetus kaob mõnel juhul ka kiirelt - 2 nädalat vahet siis vaja juba proovitükk teha. Näit. inglismaal tuumajaamas torukeevitamisel tehakse iga töö jaoks enne proovidetail - vastutus on suur.
Kui täiendkoolitusel olin siis oli samuti "unustamisest" juttu ja ka see probleem leidis vist terve päeva teoorias käsitlust, sertifikaadid aga antakse meil 2 aastaks ja kui vahepeal midagi ei tee siis pead kogu koolituse uuesti tegema - röntgeni alla minevate detailide puhul peab ikka muret tundma.

MIG/MAG aparaadiga saab tänapäeval juba päris hea tulemuse, tööstustes suuri alu detaile tehakse palju just poolautomaadiga, enamasti aga robotil. On olemas veel näit. lisametalli automaatetteandega TIG (põleti ise) ja kaasaegsed aparaadid on kiiruselt võrreldavad poolautomaatidega, tulemus jääb aga rääkima wolframelektroodi kasuks . Lisaks on metalle mida saab talutava kvaliteediga ainult TIGil keevitada - Titaan ja suure Mg sisaldusega alusulamid ja ka mõnede suure tugevusega sulamite puhul on TIG parem lahendus kuigi keevitamine pole metalli struktuurile hea aga siiski valitakse halvimatest võimalustest vähem halvim .

[kfl]

Vs: Keevituse ost

... iga suvaline inverter on kasutatav ka TIG keevitamiseks ... Al. ja Mg, Cu jne. sulamid vajavad aga AC e. vahelduvvoolu aparaati ...
... Ise on seda režiimikasti võimalik ka ehitada, ka muudetava sagedusega. ... Ja selle saab kombineerida näit. suvalise, u. 100€ trafoga pisikeevitusega - saad kohe alumiiniumit keevitada. ... Odavad inverterid, näit. 300€ kandis Telwinid on DC režiimis kasutatavad ... GysmiTIG (www.anapol.ee vist müüb neid ...

http://www.anapol.ee/product.php?pro...ack=0&menu=217 KITIN 170 LA või
analoogse "tasku" TIG jaoks kohendamine, kuidas käiks ja milleks see tõen. võimeline?
Vajaduse eripärad:
RV-vibreerivad konveierid, mis lagunevad pidevalt, lahti monteerida ei saa, keevitusega peab mööda seadmeid turnima, sodi ei tohi tekitada, toiduainetetööstus
muidu võiks võimaldada ka RV-plekk 1-2mm, profiilalumiiniumi ...

[radiotehnika35]

Vs: Keevituse ost

http://www.anapol.ee/product.php?pro...ack=0&menu=217 KITIN 170 LA või
analoogse "tasku" TIG jaoks kohendamine, kuidas käiks ja milleks see tõen. võimeline?
Vajaduse eripärad:
RV-vibreerivad konveierid, mis lagunevad pidevalt, lahti monteerida ei saa, keevitusega peab mööda seadmeid turnima, sodi ei tohi tekitada, toiduainetetööstus
muidu võiks võimaldada ka RV-plekk 1-2mm, profiilalumiiniumi ...

Jep, see Kitin on vähemalt RV puhul oma hinda väärt, hästi saadud pisiaparaat.
95A oli tal lubatud pidevaks vooluks (100% režiimil) ja töötavad nad 230V võrgust.
Kui TIGi põletit sinna otsid siis mine võimalusel mööda originaalina pakutavast ja vaata näit. Migatronic-u või Froniuse odavamaid põleteid mis ühilduvad. Kaitsegaasi osa on natuke peavalu aga nuppu omav mees lahendab ka selle lihtsalt ja käepäraselt.
Kui aparaat on vajalik firmale kel rohkem võimalusi siis soovitaks tungivalt Kemppi masinat, MasterTIG MLS2300 on väikseim AC/DC masin, kui vaid RV jaoks siis on mõistlikum valik Minarc seeria ja käepäraseks teeb minilog paneeli olemasolu (ei ole siinkohal müügimees ega kuidagi seotud Kemppi turundusega). See on aparaat millega TIG keevitamine ei ole ka võhikule enam raketiteadus, MLS on juba pigem profiriist aga kui keevitajal on hea tööriist siis on ka tulemus kvaliteetne. Kui veelgi suuremad võimalused siis võiks vaadata juba MasterTIG 3500 AC/DC suunas, sellel juhul ei jää ka suured ja brutaalsed detailid mida varem keevitati MIG aparaadiga, tegemata ja tulemus on kulutust väärt. Sinna juurde on taas mõistlik lisada ka pult, see lisab käepärasust ja annab voolureguleerimisel mõningast lisa...

[kfl]

Vs: Keevituse ost

... Kaitsegaasi osa on natuke peavalu aga nuppu omav mees lahendab ka selle lihtsalt ja käepäraselt. ...

kaevasin vana teema üles, kuna probleem sõitis sisse ...
vaja oleks paarikilone (võimalikult kompaktne ja kerge) argoonipudel tekitada, mida siis suurest vajadusel täita saab ... minu nupp ei lahenda seda probleemi

saaks mõne vihje?

mõtlesin juba nõukaaegset CO2 tulekustutit, aga seda ei raatsi tühjaks lasta ja kuidas sinna reduktori külge saaks
kergemad propaanibaloonid jalle ei kannata survet (1,6MPa)

E: natuke aegunud teema: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=30592

[Henry]

Vs: Keevituse ost

Hei!

Viljandis leidsin sellise firma nagu Airok, millel on tootevalikus täitsa olemas pisemad täidetavad balloonid ja ei ole rendikas, ikka ostad omale ja täidad kui vaja. Paarikilone ta ei olnud, lihtsalt selline väiksem mis ringi vedamiseks keevituse taha sobilik panna. Kui õieti mäletan siis balloon oli 100 ringis. http://www.airok.eu/home

Kui tõesti vaja imepisikest, siis on ju ühekordsed!? CO2 kustutit kardan, et keegi ei hakka täitma...