Ampermeetri ühendus

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kui ise teha, siis ikka pronks

Kui ma siin šundi isetegemisest rääkisin siis sai kirjeldatud sinu viilitud šunte Anneturu letil.

Kui täpsemalt meenutada siis sai TL-4 šunte tehtud 0,5W takistitest ja konstantaantraadist.
Päris täpselt ei mäleta - aasta oli siis 64.

[martinj]

Vs: Ampermeetri ühendus

Soovitan soojalt seda magnetvälja jama mitte uskuda. Magnetväli tekib igal juhul kui on tegemist vooluga.
Ühikas keedeti ka teed žiletiga. Aga...enne tuli veenduda, et kaitsekork oleks naelaga asendatud.

Kunagi sõjaväes sai tehtud raudtraadist küttespiraale, nikroom oli momendil otsas. Traadi läbimõõt ja pikkus olid samad kui nikroomiga oleks pidanud olema. Pingestades praktiliselt vahet polnud, kuigi eritakistuse (~ kümnekordne vahe ikkagi) järgi oleks pidanud vool suuremaks minema. Mis seal seda voolu siis täiendavalt piiras kui mitte magnetväli? Temperatuur üksi poleks sellega vist hakkama saanud?
Tänu kiiremale oksüdeerumisele paraku ei kestnud eriti kaua.

E: Vene ajal räägiti lautades kasutatavast küttest, vähemalt sellisest teoreetilisest võimalusest (endal näha pole õnnestunud). Jämeda terastoru sisse torgati peenem toru, ühest otsast keevitati need kokku, see oli ka torudel ainus kokkupuutepunkt. Teisest otsast anti torudele pinge peale. Voolu tõttu tekkinud magnetväli lükkas seda voolu niiviisi, et välimine toru oli täies ulatus praktiliselt pingevaba, seega loomadele ohutu.

Kuidas see kõik aga šundi valmistamist mõjutab, ei oska mitte arvata.

[vanemleitnant]

Vs: Ampermeetri ühendus

Ühikas keedeti ka teed žiletiga. Aga...enne tuli veenduda, et kaitsekork oleks naelaga asendatud.

Minu mäletamist mööda ei tulnud midagi asendada, kui žiletiterade vahekaugus õige oli (4...5mm) tuli parasjagu paar kilovatti.

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Soovitan soojalt seda magnetvälja jama mitte uskuda. Magnetväli tekib igal juhul kui on tegemist vooluga.

Meil oli sõjaväes ohutustehnika õpetus. Seal räägiti et peale elektrilööki ei või inimest kohe maa sisse kaevata.
Et oleks küll hea ja elektronid tuleks kehast välja aga maa all ei saa teha kunstlikku hingamist.

Kui nüüd need elektronid välja tulema hakkavad siis peab vist seda magnetvälja ka arvestama?

[insippo]

Vs: Ampermeetri ühendus

Ma ise ka zilettidega vett keetnud.Töötab küll

[M.P.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Proovisin ühte 130*8*0,3 valgevaskplekist riba. Jootsin voolujuhtmed otstesse ja veidi sissepoole
mõõteriista juhtmed. 10A vooluga on umbes 50mV , järelikult tuleb töödelda keskelt kitsamaks,
õhemaks või võtta veidi pikem riba. Soojeneb siiski ka üksjagu. Hiljem on võimalik riba lõõtsakujuliselt
kokku voltida ja trükkplaadi tükile joota, mille saab siis omakorda mõõteriista kruvide otsa kinnitada.
Voolujuhtmetele ja mõõteriista klemmidele tuleks teha eraldi platsid.

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Soovitan soojalt seda magnetvälja jama mitte uskuda. Magnetväli tekib igal juhul kui on tegemist vooluga.

Sul võib täiesti õigus olla, mul ikka pidevalt see vahelduvvool mõttes, alalisvoolu puhul ei tohiks magnetväli tõesti midagi mõjutada.
Pannes mähisele sisse terassüdamiku, ei ürita ju see ka mitte alalisvoolu takistada. Miks need 2 asja kokku pannes (ehk terastraat, -plekk) peaks teisiti toimima?

[martinj]

Vs: Ampermeetri ühendus

Meil oli sõjaväes ohutustehnika õpetus. Seal räägiti et peale elektrilööki ei või inimest kohe maa sisse kaevata.
Et oleks küll hea ja elektronid tuleks kehast välja aga maa all ei saa teha kunstlikku hingamist.

Kui nüüd need elektronid välja tulema hakkavad siis peab vist seda magnetvälja ka arvestama?

Pean uurima, äkki on kuskil võimalus postitusele juurde lisada silt "mitte tõsiselt võtta" .
Asi selles, et need, kes tehnikateemade vahelt on võimelised huumorit välja lugema on kaduv nähtus. Osa rahvast võtab kõike kirjutatut sulatõena.

[martinj]

Vs: Ampermeetri ühendus

Sul võib täiesti õigus olla, mul ikka pidevalt see vahelduvvool mõttes, alalisvoolu puhul ei tohiks magnetväli tõesti midagi mõjutada.
Pannes mähisele sisse terassüdamiku, ei ürita ju see ka mitte alalisvoolu takistada. Miks need 2 asja kokku pannes (ehk terastraat, -plekk) peaks teisiti toimima?

Asja nimi on induktiivsus. Ja induktiivtakistus tekib vahelduvvoolu puhul sõltumata materjalist.

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Ma ise ka zilettidega vett keetnud.

Kui 55. a detektorraadiot ehitsin oli vaja väävli kristalli ja ziletti.
Minul ei olnud kuskilt zilettitera saada. Raadio ei läinudki käima.
Alles paari aasta pärast oli poes kahe otsaga pulk - diood.

Sõjaväes oli ka elektriajaja, ziletti polnud.

Aga vett sai keeta kahe 2 W 100 oomise MLT takistiga. 800W, vees, ei mingeid probleeme.
Kõik kolm aastat.

Nüüd agiteerin ühte võimendajaehitajat et teha õlijahutusega võimendaja.
Metallkarp, vast ribidega, plaadid sees ja karp õli täis. Karbi pind on radiaatoriks.

Kunagi oli FI-s üks arvuti vesijahutusega. Vesi oli torudes.

Aga õlis - jahutab, ei oksüdeeru, ei lühistu, ei pea parandama.

***
Nii võiks teha ka õli-vesijahutusega šundi. Peenest traadist.
Ja termostablisatsiooniga. Väike PIC või raspberry juhib.

***
Raud ja vasktraadil võiks magnetvälja koha pealt olla väike vahe vahel.
Üks on ikkagi ferromagneetik.
Ka alalisvoolu puhul tekkib juhtme ümber magnetväli.
Nii töötavad elektromagnetid nt alalisvoolu releed.

***
Aga seda mulla alla matmist õpetas meditsiini lõkmetega NA major.
Elektrilöödu matmine olevat Venemaal vägagi levinud ja
selle abisse usutavat.

Ei tea kas naerda või nutta.
Soovitaks, ärge seda proovige.

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Asja nimi on induktiivsus. Ja induktiivtakistus tekib vahelduvvoolu puhul sõltumata materjalist.

Ilmselt väljendusin veidi valesti, induktiivsus on jah üks komponent. Induktiivsus on aga konkreetse juhtmejupi/mähise korral konstantne suurus, induktiivtakistus sõltub sagedusest. Induktiivsus lihtsalt üritab takistada voolu kulgemist juhtmes, voolu ruumilist jaotumist see minuteada ei muuda.
Terase korral on veel üks takistav tegur, mille suurus sõltub läbiva voolu suurusest. Mida suurem vool, seda suurem takistus, magnetvälja tõttu voolu jaotus juhis muutub (vool vist suruti keskele?). Vot ei mäleta mitte, kuidas seda nimetati, oli äkki mingi pinnaefekt vms. Ei mõtle seda pinnaefekti, mille tekitab kõrge sagedus. Ma mõtlen midagi sellist, tänu millele sai kasutada neid eespoolmainitud koaksiaalseid küttekehi (torudest) 50Hz juures, kas pinnase või mille iganes soojendamiseks. Aga kas see pinnaefekt tekkis samuti vaid vahelduvvoolul või mitte, seda paraku ei mäleta, kuna pole seda tarkust kunagi vaja läinud.

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Ma mõtlen midagi sellist, tänu millele sai kasutada neid eespoolmainitud koaksiaalseid küttekehi (torudest) 50Hz juures, kas pinnase või mille iganes soojendamiseks.

Pühades teadusraamatutes pole seda nähtust mitte kirja pandud.
Järelikult on see Saatanast.

Kui seda korrata siis vast ei maksa lehmi sinna juurde lasta.
Katsuge testida mõne tavalise eesliga.

See, et raudtorust elektri mõjul sooja tuleb on küll teada-tuntud teaduslik fakt.

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Meil EPA-s sellist juttu küll räägiti, aga ju siis õppejõud purjus oli vms.
Terase kasutamisest küttekeha materjalina jahuti igatahes üsna pikalt.

E: Konspekti sirvides jäi silma, et välimine toru peab olema suhteliselt paksu seinaga (üle 2.5mm), siis on pingelang kogu välimise toru pikkuse ulatuses välispinnal praktiliselt 0V (välispinnal ju vool puudub).

Aga kui targemad tegelased väidavad, et see on Saatanast, ju siis tõesti nii ongi.

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Terase kasutamisest küttekeha materjalina jahuti igatahes üsna pikalt.

Teras kõlbab väga hästi küttekehaks aga et ta samal ajal ka isolaatoriks on on natuke veider.
Sinna juurde oleks vaja veel mingit täpsustust.

Kui selline torupaar matta maa alla siis see soojendab ja vast ei tapa aga
pingelang vastavalt takistustele on välisel torul olems.
Kui väline toru on 2 korda jämedam siis tema takistus on 2 korda väiksem ja
välisel torul langeb üks kolmandik pingest. Seda ei põjusta siiski magnetväli vaid takistuste ernevus.
Kui sisemine toru on 3 korda peenem siis on väljas pingelang ca 50 V ja see pidi olema lubatav.

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Jutt oligi umbes selline, et magnetväli surub selle voolu toru pinnalt toru sisse. Kui toru pinnal pole voolu, ei teki seal ka pingelangu. Välimine toru ühendati nulliga, nulli tänapäeval kahjuks enam pole, nüüd tuleks ühendada neutraaliga.