Vs: Programmkella aku
Liitiumelemendi pinge on (uuena) üle 3V.
Kui skeemi muuta ei soovi, tuleks liitiumelement panna.
Osadel programmkelladel on küll NiCd aku sees, siis
on nendel ka laadimine skeemis, näiteks levinud
programmkell Grässlin V86/1DIGI20 on selline.
PS. Theben TR610 skeemi ei hakkaks vähemalt esialgu
siia välja panema, veidi aga selgitaks töötamist.
Kella moodul on arvestatud 1,5V toitele. Säästurežiimil
(siis kui talle ei anta võrgutoidet) peab ta ikka käima
(samal ajal näitab see mudel ka tablool aega), tarbides
sellelt pingelt siis vaid 5µA voolu (mõõtsin). Praktika on
näidanud, et seesolev suhteliselt suur 3V mittelaetav
liitiumelement isegi kestab sellisel säästurežiimil mõne aasta,
aga küllap ta jõuab nende aastatega ka "vanadussurma" minna.
Tegelikult tarbimisvoolu 3V toiteelemendilt ma ei mõõtnud, see
võib olla ka veidi rohkem kui 5µA, sest 1,5V pingestabilisaatoril
peaks ka mingi omatarve olema, see lisandub.
Seda pingestabilisaatorit (1,5V väljundpingega)
omakorda toidetakse kahe ahela kaudu:
1) Liitiumelemendilt läbi 470Ω takisti ja dioodi (säästurežiim);
2) Võrgutoite puhul on olemas pinge umbes +40V, sellelt
läheb vool läbi 10kΩ takisti 3,6V stabilitronile ja nii saadud
3,6 voldilt antakse samamoodi läbi dioodi toide tollele
pingestabilisaatorile, lisaks aga veel kella moodulile
juhtahelate toitmiseks, mis otsekohe suurendab
mooduli tarbimisvoolu (pole ju enam säästurežiim).
Niisiis, võrgutoite olemasolul on liitiumelemendi ahela
diood suletud ja siis sealt tarbimine puudub. Järeldus -
võib kasutada ka mõnda pisemat (ikkagi üle 3V pingega)
liitiumelementi asenduseks, aga siis võrgupinge puudumisel
kell varutoitel nii kaua (mitu aastat) muidugi ei käi.
Varutoiteks võiks kasutada ühe liitiumelemendi asemel
hoopis kahte 1,5V pingega elementi jadamisi, see vast
ainult veidi ebamugavam teha.
PPS. Varutoiteallikat ei tohiks kella korpusest väljapoole
tuua, see tuleks ikka sinna sisse ära mahutada! Kogu sisemine
skeem on elektrivõrgust siiski galvaaniliselt lahutamata ja seega
väga ohtlik puutuda.
Liitiumelemendi pinge on (uuena) üle 3V.
Kui skeemi muuta ei soovi, tuleks liitiumelement panna.
Osadel programmkelladel on küll NiCd aku sees, siis
on nendel ka laadimine skeemis, näiteks levinud
programmkell Grässlin V86/1DIGI20 on selline.
PS. Theben TR610 skeemi ei hakkaks vähemalt esialgu
siia välja panema, veidi aga selgitaks töötamist.
Kella moodul on arvestatud 1,5V toitele. Säästurežiimil
(siis kui talle ei anta võrgutoidet) peab ta ikka käima
(samal ajal näitab see mudel ka tablool aega), tarbides
sellelt pingelt siis vaid 5µA voolu (mõõtsin). Praktika on
näidanud, et seesolev suhteliselt suur 3V mittelaetav
liitiumelement isegi kestab sellisel säästurežiimil mõne aasta,
aga küllap ta jõuab nende aastatega ka "vanadussurma" minna.
Tegelikult tarbimisvoolu 3V toiteelemendilt ma ei mõõtnud, see
võib olla ka veidi rohkem kui 5µA, sest 1,5V pingestabilisaatoril
peaks ka mingi omatarve olema, see lisandub.
Seda pingestabilisaatorit (1,5V väljundpingega)
omakorda toidetakse kahe ahela kaudu:
1) Liitiumelemendilt läbi 470Ω takisti ja dioodi (säästurežiim);
2) Võrgutoite puhul on olemas pinge umbes +40V, sellelt
läheb vool läbi 10kΩ takisti 3,6V stabilitronile ja nii saadud
3,6 voldilt antakse samamoodi läbi dioodi toide tollele
pingestabilisaatorile, lisaks aga veel kella moodulile
juhtahelate toitmiseks, mis otsekohe suurendab
mooduli tarbimisvoolu (pole ju enam säästurežiim).
Niisiis, võrgutoite olemasolul on liitiumelemendi ahela
diood suletud ja siis sealt tarbimine puudub. Järeldus -
võib kasutada ka mõnda pisemat (ikkagi üle 3V pingega)
liitiumelementi asenduseks, aga siis võrgupinge puudumisel
kell varutoitel nii kaua (mitu aastat) muidugi ei käi.
Varutoiteks võiks kasutada ühe liitiumelemendi asemel
hoopis kahte 1,5V pingega elementi jadamisi, see vast
ainult veidi ebamugavam teha.
PPS. Varutoiteallikat ei tohiks kella korpusest väljapoole
tuua, see tuleks ikka sinna sisse ära mahutada! Kogu sisemine
skeem on elektrivõrgust siiski galvaaniliselt lahutamata ja seega
väga ohtlik puutuda.
Comment