FeCl3

[Mephistopheles]

Vs: FeCl3

Kui ma 6igesti m2letan, siis paljassaare reoveepuhastusjaamas on antud aine kasutuses... ilma vase yhenditeta. Sai kunagi k2idud inventuuri tegemas, siis mu paarimees soovis hullult n2ha mahutisse, kus seda hoiustatakse - ta ei usaldanud arvuti ekraanil n2htavat systeemide teavet

[radiotehnika35]

Vs: FeCl3

Murphy pakutud mõtted on kõige asisemad.
Aastaid kasutanud H2O2+HCl+H20 ja kui ohutus sättida proportsiooni, probleeme ei teki.
Lisaks tundub see olevat kodusnokitsedes pigem kõige soodsam lahendus.

Kui H2O2 lahus teha apteegis olevaist tablettidest, tuleb hirmus kirves. 8 tabletti oli viimati u. 2euri ja sellest saab 200ml lahust, sellele lisaks 35ml HCl, mis pm. ei maksa midagi - mõni eur liiter ja seda jätkub siis niisuguse koguse puhul ca. 25+ korraks ehk umbes 1m2 plaadi söövitamiseks kiiresti, kui aega on, siis ka rohkemaks, ise lahust ei säilita, igakord uus. Neutraliseerimist on eespool juba kirjeldatud.

H2O2 maksis viimati ca. 3euri liiter kui ostsin ühe tünni, 52%. Hetkel on selle hankimine veidi raskem aga mitte just ületamatu. Raksem just idikate tõttu, keda meile siia vaiksetviisi sisse lohistatakse - debiilikud kipuvad olema TATP-st vaimustuses kui lollikindlast ja lihtsalt valmistatavast. Samas on see ohtlik ja suva juhendite järgi võib tegija ise kergelt "tehtuks" osutuda.

Vahendid kus plaate söövitada ja puhastada, tuleb hoida lahus. Ühiseid mürnikuid söövitamiseks ja atsetooniga puhtakslobistamiseks kasutada ei ole tervislik. Tegelikult ei olegi HCl päris nii hull, kui üks teine hape, mida ka saab söövituseks kasutada, HCl TATP on lahjem versioon

Ma kasutan alati erinevat inventari, peale söövitamist plaat sooja vette, suurem jama maha, seejärel soe söögisoodavesi, siis on mõistlik kuivatada ja seejärel atsetoonivanni. Viimast kulub pigem kõige rohkem.
52% liitrist H2O2 saab u. 17-18 liitrit (vees lahjendada siis 1 osa H2O2, 17 osa vett) söövituseks vajalikku vedelikku (lisaks siis liitri selle lahuse kohta umbes 150-180ml HCl 36%). Temperatuur kuskil 50 kraadi ringis, kui lahus saab väga kange (liiga väike peroskiidi-vee vahekord), kipub see suurte koguste puhul pm. keema minema söövitamise käigus. Samas töötab ülikiirelt. Ninapidi juures passida ei ole mõistlik. Hea oleks korralik gaasimask ja happekindel kaitseriietus. Eralduvaid gaase sisse hingata ei tasu, selleks need vahendid. Kummikindad ka mõistlik, neid võiks olla ka mitu paari - atsetoon kipub nahka kuivatama ja sõrmipidi vannis solberdades pleekib nahk alg-aarialase tasemele.

Oomist saadavad tinaühendite nimeall müüdavad asjad ei ole päris need mida ilmselt mõteldud, Farnellis on/oli tõsisem kemikaal selleks aga maksis u. 100euri ning EU seaduste alusel nad seda siia üldse ei saa toimetada. Tahtsin proovida, uurisin - ei saanud.
Samas on ta paha nagunii - kipub hirmsasti oksüdeeruma ja kui plaat seisma jääb, võtab tina veelgi viletsamalt külge kui plank vask. Parim on plaat katta peale puhastamist kampollakiga, siis kindel, et saab joota ka veel aastate pärast ja ei oksüdeeru ära ka.

Hea oleks muidugi maksiga katta aga kodus, põlveotsas on see ilge pläkerdamine ja läheb kulukaks ka - siis juba oleks mõistlik ka trükised jne aga siis võiks plaate juba kommertsis toota - tasuvusest meie turul, ilmselt asjaosalised muigavad
Ja kas ongi amatööril seda luksust vaja - siis kaob see õige "DIY" visuaalsus ära.

[A.R.]

Vs: FeCl3

Murphy pakutud mõtted on kõige asisemad.

Selles pole mingit kahtlust. Asjalik jutt.
Või siis koolilaste ja õpetajate jaoks soovitus kasutada fekaalihoidla asemel jäätmejaama.
***
Elektrokeemikud rääkisid ja dokument kirjutab et
seebikivi lahus saab hakkama tina, plii, alumiiniumi ja tsingi söövitamisega.

http://www.ingle.ee/failid/ntqzodk0.pdf

Oled proovinud?

Nad seletasid ka ära miks ja millal ammoniaak (laudaõhk) vaske söövitab.

Too SENO-3211 tekitab mitte tina, vaid läiktsingi kattekihi.
Pakkus huvi. Varsti saab Oomipood (vist) ESIMESE tellimuse.

Ja kas ongi amatööril seda luksust vaja - siis kaob see õige "DIY" visuaalsus ära.

Mõnikord on huvitav tegeleda hobiasjadega mis on põhimõtteliselt võimatud.
Näiteks kasutada transistorvõimendit vedelas lämmastikus või heeliumis.
Või saada 100 MHz transiga pikopulsse.
Või ...

[Arvi]

Vs: FeCl3

Too SENO-3211 tekitab mitte tina, vaid läiktsingi kattekihi.
Pakkus huvi. Varsti saab Oomipood (vist) ESIMESE tellimuse.

Olen korra TME-st seda SENO-3211 tellinud ja ühe korra proovinud. Tegin 2 plaati, ühe katsin peale jootetöid kampollakiga ja teine jäi ilma. See mis ilma jäi, muutus üpris kiiresti päris koledaks. Ei leidnud isiklikult selles tootes miskit revolutsioonilist ja jäi seisma....Aga võib-olla Sulle hakkab meeldima, kes teab.....

[A.R.]

Vs: FeCl3

Mina ei kasuta aga tahaks teada mis ja kuidas.
Küsitakse selle õpetajate tehnoloogiaraamatu väidete kohta ja siis tuleb vastata.
Ma siis ka küsin ja katsun targemaks saada. Ja nii ma selle SENOvedeliku peale sattusin.

Eks ma siis ütlen et kõik ei kiida.
Aitähh rääkimast.

[Svago]

Vs: FeCl3

http://radiokot.ru/lab/hardwork/62/

Otsingusse: раствор для травления печатных плат
või
травление плат в домашних условиях

[murphy]

Vs: FeCl3

Veidi jutt miks ka.
Vask reageerib vask(II)kloriidiga aga ainult Vask(I)koriidi moodustamiseks. See on vees lahustumatu valge ühend. Vahel nähtav kui raudkloriidiga söövitades kattub valge kihiga ja enam edasi ei söövita, peaks tuttav nähtus olema mõnedele.
Küll on aga vask(I)kloriid väga hästi lahustuv juba vask(II)lahuses. Lahustunud vask(I) kloriid aga reageerib happniku ja soolhappega moodustades vask(II)kloriidi.
See kust hapnik tuleb on juba valiku küsimus. Ma kasutasin vanni õhuga segamiseks ja hapnik tuli ka seal. Aga Vesinik peroksiid on samaväärne.
Märgin ära et vask ei reageeri soolhappega otse. Seepärast peroksiidi värske lahusega söövitades võib reaktsioon olla algul väga aeglane.
Vesinik peroksiid reageerib ka otse moodustades vaskoksiidi mis soolhappega reageerib. Ilma happeta kataks see pinna ära ja reaktsioon peatuks.
Hapniku sisaldust ehk lahuse töökorda saab kontrollida Vaadates värvust. Neoonroheline ja läbipaistev on puhas vask(II)kloriid. Kui aga lahus küllastub vask(I)kloriidiga siis on see tumepruun ja pmst läbipaistmatu.
Veel võib lahust nö regenereerida eraldi. Söövitamiseks pole seal vaja ei soolhapet ega hapniku, taaskasutamiseks peab aga vask(i)kloriidi vask (II)kloriidiks konverteerima. Seda siis hapniku ja soolhappe abil.
Teine asi siin märgiti peroksiidi tablette. Need on tegelikult naatrium peroksiid. Happega kokku puutes moodustavad vesinik peroksiidi ja söögisoola(NaCl).
Ehk siis Vask(II)kloriid on nii söövitus vahend kui ka jääkprodukt.

[Svago]

Vs: FeCl3

Raudkloriidi tasub osta vett või torustikke puhastavatest ettevõtetest. Hulgihinnaga (tonnides) ostes ei maksa see suurt midagi.

On ka kaubanduses saada: http://www.westbalt.eu/store/index.p...loriid&x=0&y=0

[A.R.]

Vs: FeCl3

Raudkloriidi tasub osta vett või torustikke puhastavatest ettevõtetest. Hulgihinnaga (tonnides) ostes ei maksa see suurt midagi.

On ka kaubanduses saada: http://www.westbalt.eu/store/index.p...loriid&x=0&y=0

https://www.oomipood.ee/product/search?q=fecl3

Kui ei pea Oomi ja rahakoti peale viha.

[Svago]

Vs: FeCl3

Hea leid, kunagi müüdav oli seal kirves.

On olemas ka Raud (III) kloriidi ≥ 98,5% veevaba.

Enamus on küll 39%-ne.

[etsv56]

Vs: FeCl3

Jutt on siis divesinikoksiidist, see on tavaline vesi e. H2O. Õnneks seda Eestimaal jätkub, joon seda päevas vähemalt liitri.

Vee tervendava mõju kohta loe: http://web.zone.ee/silicium/Tervenda...st%20veega.htm

[Svago]

Vs: FeCl3

60-процентная вода. Истинно русский, диетический напиток. Полезен тем, кому много воды вредно. Хорошо льется, прекрасно пьется, способствует аппетиту и хорошему настроению. Раскрепощает сознание. Состав: вода - 60%, спирт - 40%, всякие гадости - менее 1%

[Arvi]

Vs: FeCl3

Aga tomatid on toorelt rohelised