FeCl3

[A.R.]

Lugesin ühte tarka raamatut õpetajatele ja seal õpetati et:
"võib raudlkloriidi valada fekaalivõrku, lisada palju vett, kui kohalik seadus seda lubab".
Läksin siis Googlist vaatama mis seal seadusest räägitakse.

Esimene link: http://uudised.err.ee/v/eesti/abbc63...4-0f8201ed023d
Kallatakse Viljandi järve.

Teine uudis:

http://www.ingle.ee/failid/mta5mje4.pdf

punkt 8.2.1 Pesta käsi enne joomist.
punkt 13.1 Toote kanalisatsiooni juhtimine ei ole lubatud.
täpsemalt („Jäätmeseadus” vv. 28.01.2004.a.)
Seal https://www.riigiteataja.ee/akt/13247648 on ainus raud "raudteerööbaste kokkuost" ja " raudteeinfrastruktuuri"

Siin mainitud http://www.ingle.ee/tooted/ pakub küll rauda ja kloriidi aga mitte koos, vähemalt selles valikus.

Biokeemikud rääkisid et FeCl3 organismis lagundatakse ja korjatakse depoose kus siis ta on hoiul kuni
kasutatakse hapniku sidumiseks ja transpordiks organismis.

Oomipoes on see vedelik müügil aga sildil pole muud kui punane pealuu.
Kas pestud kätega juues läheb pea punaseks?

***
Küll on probleem olla lihtsalt seaduskuulekas.

[W@ldur]

Vs: FeCl3

Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon.
Nende spetsidelt küsi.
Ja proovi kahte moodi: sul on 1L jäädet, ja sul on 1 tonn jäädet.
Kuna tegu on osalt usinate bürokraatidega, võib tekkida vajadus kutsuda ekipaaž 1L läga järele, ja teisalt oleks OK, kui tonni kraanikausist alla valad.
Anna teada!

[A.R.]

Vs: FeCl3

Pakuti:

http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=4046

Aga raudkloriid pole ei OLMEjääde ega arstirohi.

Samas on teada et lehmalaudas on õhul vaske söövitav toime. Katsetatud.
Seal lõhnab ammoniaagi järele.

https://et.wikipedia.org/wiki/Ammoniaak

***
Vast see raamatu soovitus oli ikka õige ja toimub mingi ainete koosmõju.

http://www.agritehnika.ee/biocover-vedelsonniku-hapestamine

"Sõnniku PH vähendamine ehk happelisuse suurendamine nihutab mittelenduva ammooniumi
ja lenduva ammoniaagi tasakaalu ammooniumi kasuks."
Siis ju hapeline FeCl3 just sobib lisada sõnnikule.

Saame toota elektroonikat ja samas toetada põllumajandust.
Mitte taaskasutus vaid topeltkasutus!
***
Keemikud mainisid et kui lisada soodat siis saab FeCl3st karbonaadi.
Seda ma tean - annab pannil praadida ja on üsna maitsev ka.
Televisioonis on peaaegu kõik saated söögi tegemisest ja söömisest.
Vast saab ka elektroonika ja trükkplaatide söövitamise söömisega ühendada.

[a1]

Vs: FeCl3

Pakuti:

http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=4046

Aga raudkloriid pole ei OLMEjääde ega arstirohi.

Kui küsimus on selles, kuhu see ollus arhiveerida, siis see on ohtlik jääde.

Üldisemas plaanis on muidugi kummaline, et ohtlikud jäätmed üritatakse ümbritsevast keskkonnast võimalikult takistustevabalt (tasuta) kokku korjata, samas aga asbestiga eterniit on selline materjal, mille kokkukogumiseks on korralik lävepakk tehtud, tagamaks selle ladustamine metsaalla ja teerööbastesse.

[Scott]

Vs: FeCl3

Ohutuskaardid:

https://www.applichem.com/fileadmin/datenblaetter/A3542_et_EE.pdf

https://www.carlroth.com/downloads/sdb/et/5/SDB_5192_EE_ET.pdf

Solki ei tohi kallata, kogusest polnud sõnagi. Ohtlik jääde, kogumispunkti.

(Tulevad meelde kunagised ülikooli keemiapraktikumid - kõik läks kraanikausist alla, ka elavhõbedalahused. Kanged happed/alused lahjendatult. Kursusekaaslane viskas pool grammi metallilist naatriumi, haisulukk paukus ja suitses nagu tordiküünal, pärast tuulutati laborit ja koridori, samas see ei takistanud praktikumi jätkamist.)

[A.R.]

Vs: FeCl3

Ainus ühine väide on et ei tohi kallata kanalisatsiooni.
Samas sobib Viljandi järve puhastamiseks.
Oomipoe pudelil on peal ohumärgina pealuu.

Vaatame mida räägib jäätmekäitlus.

[fre]

Vs: FeCl3

Kunagi kasutati raudkloriidi ka meditsiinis, sellega töödeldi marlisidemeid
(olid siis sellised pruunikat tooni), pidavat batsille hävitama, nagu mäletan.
Äratöötanud raudkloriidi lahuses on vaseühendeid, ilmselt on see ohtlikum...

[W@ldur]

Vs: FeCl3

Äratöötanud raudkloriidi lahuses on vaseühendeid, ilmselt on see ohtlikum...

Ma ootasin pikisilmi, millal A.R ise ära tabab, et vaseühenditega soga vaevalt järvepuhastuses kasutatakse :-)

[A.R.]

Vs: FeCl3

Ma ootasin pikisilmi, millal A.R ise ära tabab, et vaseühenditega soga vaevalt järvepuhastuses kasutatakse :-)

Muidugi, vask läheb fekaalihoidlasse.

https://www.carlroth.com/downloads/sdb/et/4/SDB_4391_EE_ET.pdf

Üks korralik elektroonik hoiab igasugusest vasest hästi kaugele.
Ainult kullatud juhtmed on kasutusel.
NB! elektroonik on nii tundmatu tegelane et WIN10 Eesti keele speller pole sellisest kuulnutki.
Tõmbab punase joone alla.

Jäätmejaam on tõesti nõus võtma vast ERAISIKUTELT söövituseks kasutatud raudkloriidi.
Küsisin mis nad edasi teevad - panevad ohtlike jäätmete kasti.
Aga seda on nõus tegema LINNA jaamad. Erajaam ütles et nemad vedelikke vastu ei võta.
Tühja pudelit olid nõus pressima.
Üks sobiv Linna Jäätmejaam asub Tartus, Sepa keskuse kõrval.


Kõik need raudkloriidi ohust rääkivad OHUTUSKAART-id ei räägi ju mingist äratöötanud isendist.
Ka puhta FeCl3 puhul tuleb käsi puhtaks pesta ja vältida kanalisatsiooni sattumist.

Raamat "Elektroonikaõpetuse didaktiline materjal...." räägib ka raudkloriidi puhastusainest.
Selle aine abil saavat puhastada kuivanud ja juba aastaid vanu raudkloriidist tekkinud plekke.
Olevat orgaaniline hape. Mis aine see on ja kust saab on ka saladus.
Raamat pakub ühe kaupluse kaubakoodi aga kauplus ise on juba kustutatud registreerimisnimistust.

Tore on muidugi lugeda mida kõike ei või teha aga samas võiks olla ka natuke juttu sellest mida ja kuidas teha.
***
Raudkloriidist rääkides läks jutt ka elavhõbedale. Pidi olema ka väga ohtlik.
ca 1975. FI-s kasutati mahaloksunud Hg puhastuseks kaaliumpermanganaati, nii tegi puhastusfirma.
Veel hiljuti kasutati TTU-s purunenud kraadiklaas Hg kokkukogumiseks väävlipulbrit.

Aga muuseas tuli täna ka jutuks et meditsiinis olevat veel hiljuti antud soolekeeru juhul inimesele juua sedasama elavhõbedat.
Pidi oma raskusega kõik sooled sirgeks vajutama.

[Shele]

Vs: FeCl3

Metalliline elavhõbe sissevõetuna on kahjutu: tuleb varsti välja. Kahjulikud on elavhõbeda aurud, reageerides hapniku niiskusega,... muutuvad mürgiks. Häda selles. kui kraadiklaas maha kukub, siis pisikesed piisad lendavad laiali, paituvad ja jäävad aurama. Pisikeste piiskade kogupindala on suur ja pika aja peale tekitavad mürki küll.

[radiotehnika35]

Vs: FeCl3

Metallilisena on elavhõbe küll kahjutu kuid nagu märgitud (üsna rumal mõte!) neelates seda ei ole mitte vähimatki lootust, et mürgitus jääks saamata. Aurustumine on alati ja aurud on mürgised.
Hg on mõned sajandid tagasi kasutatud ka haiguste otseseks ravimiseks. Näiteks piraadid ja ka vist Tudoriaja inimesed ravisid sellega süüfilist.
Seda siis manustati nii suukaudselt kui ka süstimise teel (haigestumist tekitavasse süüorganisse ) . On teada juhtusid kui surnud nakatunud inimest lahates on organismi kudede lõikamisel leitud elavhõbeda "maardlaid" kus loksunud vedel elavhõbe. Anatoomiateemalistes raamatutes olen ka ise kohanud niisuguseid juhuseid anatoomia ajaloo osas. On näiteks süstitud elavhõbedat haigele jalga, hiljem surnut lahates loksus elavhõbe jalaluu ümber.
Lisaks on uuritud, et ravitava ja ravijate tervisele see ei saanud kuidagi hästi mõjuda. Ruumid kus "ravi" toimus olid tihti tuhandeid kordi ohutut väärtust ületava elavhõbeda aurude kontsentratsiooniga.
Inglismaal töötati mingilajal välja vaha ja elavhõbeda segu salvina mis on üllatavalt hästi käsitsetav kuid salvi uurides leiti samuti, et see tekitab soojas (nahale määrituna) elavhõbedaaurude lubatavat määra ületava kontsentratsiooni umbes 4000-5000 korda.

Siiski on elavhõbedaga vaja väga ettevaatlikult ümber käia. Vette on seda ka kunagi uhatud, täiesti ekslikult, tuginedes sellele, et Hg on väga raske ja sügaval meres kuhugile ei kao. Lähiajaloos on palju letaalseid juhtumeid mille peasüüdlane on inimtegevuse tagajärel teadmatusest merre ladestatud Hg.

On vast üks kõige julmem kemikaal millel on sellega seoseid. Sellega tegelemisel on tarvis väga erilist kaitsevarustust ja iga liigutust peab järgima. Kui oli soov vajalikku kaitsevarustust hankida, hakkas probleeme ilmnema selle saamisega. Tänapäeval kipub, et ka koolis on tõsisem keemia kuidagi unustusse vajunud ja toodetakse sooja õhku ja tõsistel teemadel ei tohi rääkida, ühend siis (CH3)2Hg

[klm]

Vs: FeCl3

Ootasin kah, kuna keegi vasest juttu teeb (telefonis kahjuks elfafoorumi paroole pole ja varem vastata ei saanud)

Raud(iii)kloriid peab minul küll juba aastaid vastu - kui radu joonistan siis jätan võimalikult vähe tühja, markeriga katmata ala.


Kaheksakümnendatel veeti galvaanika jäätmed lihtsalt loodusesse - tean Ulila rabas kohta kuhu veeti autokoormate kaupa galvaanikas kasutatud kemikaalide jäätmeid, hiljem lükati auk lihtsalt siledaks.

[Svago]

Vs: FeCl3

Raud(III)kloriidi lahus - Koagulant joogivee ja heitvee käitlemiseks.
Madal pH väärtus (happeline) on peamine keskkonna oht, enne kanalisatsiooni valamist tuleb neutraliseerida või suures koguses vees lahjendada.

Eks Viljandi järve puhul sadestatakse ka koagulandiga hõljuv mass põhja ja pumbatakse seejärel välja. Samas hoitakse vee pH õiges piires, et vähem saastuks vetikatega.
Ka ujumisbasseinides on väga palju igasugust keemiat, rääkimata tänapäevasest toidust – joogist.

Veidi joogivee puhastuses kasutatavast kloorist:

Kloor on kõige levinum aine, mida hakati veepuhastuses kasutama alates 1930. aastast kaitseks infektsioonide eest. Ent siis ei teatud veel, et see ei olnud kaugeltki ideaalne lahendus. Ühelt poolt saadi küll võitu epideemiatest, kui teisalt ilmnesid haigused (kõrge vererõhk, allergia, onkoloogilised ja endokriinsed haigused, ka impotentsus), mille üks põhjus oli orgaanilise kloori mõju tervisele. Meetodi täiuslikumaks muutmiseks kasutatakse söeplokke, kuid tsentraliseeritud veevarustuse puhul seda moodust ei praktiseerita, pealegi ei ole see odavate killast.

Kloor on kõrge aktiivsusega halogeen, mis astub reaktsioonidesse mitmesuguste vees olevate orgaaniliste ainetega. Kloorimisel muutub suurem osa neist kloororgaanilisteks ühenditeks, mis läbivad liivafiltri ja lähevad veevõrku. Kloor on samuti üks efektiivsemaid desinfitseerimisvahendeid, ta hävitab suurema osa baktereid ja viiruseid, kuid esineb ka selliseid baktereid, mida ei hävita ükski antibiootikum, kõnelemata kloorist. Olles küll üks odavamaid joogivee patoloogiliselt ohutuks tegemise võtteid, ei ole ühisveevärgi vee kloorimine kaugeltki nii süütu vahend, nagu teadmatuses arvatakse. Kloori kogus valitakse olenevalt vee reostuse astmest katseliselt, pärast koaguleerimist ja setitamist tarbijani jõudnud vee jääkkloori sisaldus ei tohi ületada 0,5 mg/l.
Vees olev lahustunud kloor kaitseb ka veetorustikke saastumise eest. Seisev või vähe liikuv vesi saastub ruttu.

Eraldi teema on raud(III)kloriidi lahuse taastamine pärast vaskfooliumiga trükkplaatide söövitamist.

[A.R.]

Vs: FeCl3

Eks Viljandi järve puhul sadestatakse ka koagulandiga hõljuv mass põhja ja pumbatakse seejärel välja.

Ja mis saab siis sellest koagulandist edasi?

[Svago]

Vs: FeCl3

Veetakse põllule või tehakse mudaravi

http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Teema 6 - Veepuhastus.pdf