FeCl3

[A.R.]

Vs: FeCl3

Veetakse põllule või tehakse mudaravi

Selge, nii arendab mahetootmist.
***
Vanasti oli ju ka nii.
Kaks kasvuhoonet.
Üks, mahetoodang turule, teine omale, et ei peaks ise kallist kraami sööma.

[klm]

Vs: FeCl3

Selge, nii arendab mahetootmist.
***
Vanasti oli ju ka nii.
Kaks kasvuhoonet.
Üks, mahetoodang turule, teine omale, et ei peaks ise kallist kraami sööma.

Kas lugupeetud kaasfoorulmlased üldse loevad enne sõnumi postitamist eelnevaid sõnumeid?

Trükkplaatide söövitamiseks kasutatud raud(III)kloriid ei ole peale sihipärast kasutamist enam puhas vaid segu raud(III)kloriidist ja vaskkloriidist.
Vaskkloriid on aga mürgine, väljavõte ohutuskaardist:

Ohulaused
H302+H312
Allaneelamisel või nahale sattumisel kahjulik.
H315
Põhjustab nahaärritust.
H318
Põhjustab raskeid silmakahjustusi.
H410
Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.
Hoiatuslaused
Hoiatuslaused - ennetamine
P273
Vältida sattumist keskkonda.
P280
Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.
Hoiatuslaused - reageerimine
P302+P352
NAHALE SATTUMISE KORRAL: pesta rohke vee ja seebiga.
P305+P351+P338
SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega.
Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada.
Loputada veel kord.
P310
Võtta viivitamata ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSE või arstiga.

[A.R.]

Vs: FeCl3

Trükkplaatide söövitamiseks kasutatud raud(III)kloriid ei ole peale sihipärast kasutamist enam puhas vaid segu raud(III)kloriidist ja vaskkloriidist.
Vaskkloriid on aga mürgine, väljavõte ohutuskaardist:

Ka puhas raud(III)kloriid on mürgine. Isegi nii mürgine et enne joomist tuleb pesta käsi.
Nii on ohutuslehel kirjas.
Ilmselt lugesid seda eelnevast.

Õige on viia äratöötanud lahus jäätmejaama. Nõus.
AGA
Kui seal saab segu muuta ohutuks siis vast ka näiteks keemialaboris.
Kuidas seda tehakse?
Kas oskad vastata?

[vuss]

Vs: FeCl3

Veidi joogivee puhastuses kasutatavast kloorist:

Kloor on kõige levinum aine,

Krt ma keedusoola homme enam ei julge tomativõileivale raputada. Seal ka hirmus palju kloori sees. Merre ujuma minek tundub täitsa suitsiidne. Aa raud pidi muidu hea olema. Seob seal hemoglobiinis kuidagi hapnikku ja tõstab sportlikku võimekust. Äkki saaks seda kasutatud FeCL3 kuidagi spordijoogiks segada? Mineraalid, need olid porgandis ka. Mis ma tegelikult öelda tahtsin? See 10l raud ja vaskkloriide mis aasta jooksul elektroonikute seltskonna poolt kanalkasse kallatakse on olematu reostus igapäevaste nõudepesuvahendite ja pesupulbrite kõrval, tööstuslikust reostusest rääkimata. Kogused ja kontsentratsioonid on see, mis määrab.

[Svago]

Vs: FeCl3

1. Esiteks küsis teemaalgataja järvevee kohta, seal ju FeCl3-s vaske sees pole. Trükkplaatides oleva Cu võib lahusest välja sadestada Fe (terasnaelad) või galvaaniliselt. Vale ja levinud müüt on lahuse värskendamisest terasnaelte abil. Sellisel juhul me rikume lahuse hoopis ära, söövitusnõu ei tohi olla metallist. Sellele peaks järgnema HCl lisamine ja hapnikuga aereerimine. See on ainult väga aeglane protsess ja tehakse tõmbekapi all. Keegi ei taha ju kokku puutuda gaasilise Cl2-ga, mida kasutati näiteks 1.MS.

FeCl3+Cu => FeCl2+CuCl

FeCl3+CuCl => FeCl2+CuCl2.

CuCl2+Cu => 2CuCl

Terasnaelad (Fe) lahusesse:

2FeCl3 (lahuses alles olevad jäägid) + Fe => 3FeCl2

CuCl2 + Fe => FeCl2 + Cu vask sadeneb välja, samas kasutatakse ära söövitamiseks vajalik raud(2)kloriid.

Õigem tehnoloogia on FeCl3 taastamisel osmoos + elektrolüüs.
Kodus pole mõtet sellega tegeleda, väikese koguse FeCl3 jõuab igaüks osta - tuleb kõne alla alles suurtootmises (näiteks tekstiilitööstus).

2. Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka
keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape):
Cl + H O = HCl + HClO
Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik
HClO = HCl + O
NaCl koosneb tugevast leelismetallist Na ja tugevast happejäägist (H)Cl – seega on neutraalne.
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest e. happejäägist.
(näiteks veel Ca²⁺; SO₄^2-).

[A.R.]

Vs: FeCl3

1. Esiteks küsis teemaalgataja järvevee kohta, seal ju FeCl3-s vaske sees pole.

Teema sai algatatud tänu raamatule, kus soovitati kallata FeCl3 koos vasega fekaalihoidlasse ja mitte kanalisatsiooni.

Otsing Googlis pakkus välja kasutuse Viljandi järves. See oli kõrvaline mainimine.
Siiski on üllatav et, nagu siin välja tuli, jõuab FeCl3 lõpuks seal toiduahelasse.

FeCl3 ohutuskaart ja sealne jutt kätepesust enne joomist pole ka eriti selge jutt.

Tõsi, jäätmejaam on nõus võtma lahuse vastu AGA...
Kes kodusöövitajatest viib oma lahust Jäätmejaama?
Võiks ju teada mis oleks mõistlik ja ohutu lahendus.

Too raamat rääkis ka FeCl3 (isegi kuivanud) jälgede puhastusvahendist.
Kahjuks oli seal toodud ainult selle aine kaupluse numbrikood.
Oleks kasulik vedelik, kui on ikka vedelik.

[Svago]

Vs: FeCl3

Järvega on siis asi korras, selle puhastust jälgivad lausa professorid. Teised professorid panevad igasuguseid kloriide (k.a. raua oma) lausa ravimitesse:

http://rx.ee/a/1682-addamel-n.html?start=2

Ehk, kõik mis ei tapa, teeb tugevaks – kõik sõltub kogustest ja kontsentratsioonist

Ühe mürgisema happe - sinihappe leiutanud keemik oli seda lausa maitsnud. Õnneks vähesel kogusel. (HCN)

Kasutatud FeCl3 võiks kodukasutusel koguda näiteks 2..5l väikesesse kanistrisse (ise kasutan tühja auto aknapesuvedeliku oma) ja ükskord viia jäätmekäitlusesse. (Iga tilga pärast nagu ei maksaks). Samas saab selle vedelikuga väga edukalt naelu või muud vasetada. Kunagi oli vaja vasetada näiteks vanaisa tehtud toolide katete vahetusel kasutatud terasnaelu.

[vuss]

Vs: FeCl3

No ma arvan, et jäätmejaam ei pruugi sugugi öko lahendus olla. Tegelikult ju ei tea, mis sellest seal edasi saab. Tõenäoliselt segatakse pajatäis solki, mida siis püütakse neutraliseerida või siduda mingi kandjaga. Fecl3 ja vaskvitrioli müüdi kunagi aianduspoodides. Ma pole aednik, ei tea, kas peale mädaniku ja hallitustõvede vastu kaitse neil veel mingi hea omadus oli. Igal juhul viljapuid ja põõsaid nendega pritsiti. Samaks otstarbeks kõlbaksid põhimõtteliselt ka söövitusjäägid. No raudteeliipreid ja telefoniposte on läbi aegade immutatud küll vist ZnCl2-ga, aga raua- ja vasesoolad teevad vast sama töö ära. Ja ikkagi, kui järjepidevalt ökolt mõelda, siis sajad tuhanded leibkonnad ostavad supermarketist WC keemiat ja selle asemel, et seda otsejoones jäätmejaama viia, kallavad seda WC potti! 100 elektroonikut, kes samal ajal plaate söövitavad on oma mõne liitri mitte oluliselt mürgisema jäägiga tilk meres.

[Svago]

Vs: FeCl3

Nii ta on, Torusiil on näiteks leelis ja läheb ikka sihipäraselt torustikku. Mõni kasutab ka imeravimina. Juuakse ka pleegitusvahendeid
Tegelikul käib päris suur reostamine tööstuses. Olen ka võidelnud sellega, üks kiri salastati 7 aastaks.
Ühes firmas öeldi, et asfaldi all on minu jaoks piisavalt ruumi.
Kapitali ja võimu vastu on raske võidelda, meil on kõik omavahel tuttavad ning imeline korruptsioon, mis algab rohujuure tasandilt.

[A.R.]

Vs: FeCl3

FeCl3 ja vaskvitrioli müüdi kunagi aianduspoodides. Ma pole aednik, ei tea, kas peale mädaniku ja hallitustõvede vastu kaitse neil veel mingi hea omadus oli. Igal juhul viljapuid ja põõsaid nendega pritsiti.

Mu naabrimees soovitas põõsaid satikate vastu pritsida coca coolaga.
Vast sobib ka trükkplaadi söövitamiseks?
***
Natuke kõrvalt ka.
Sai tehtud kümmekond freesitud plaati.
Tinutamine probleemne, joodis (tina) armastab minna üle raja.
Kui plaat enne tinaga katta ja siis freesida on pärast lihtsam detailidega.

Kas tinaga kaetud vaske annab ka söövitada?
Mingi muu keemiaga näiteks.

[Svago]

Vs: FeCl3

http://www.novate.ru/blogs/030215/29857/

http://www.novate.ru/blogs/280315/30612/

A.R. natuke meenutuseks kooli keemiast:

http://keemia.yolasite.com/resources/Keemia_põhiteadmised/9Metallidraudvara.pdf

http://miksike.ee/docs/elehed/8klass..._pingerida.htm

[klm]

Vs: FeCl3

Ühte ka Viljandi järvest leitud ohtliku kemikaali tahetakse keelustada:

Selline üleskutse:

Keelustagem divesinikoksiid!
Divesinikoksiid (DVO – tuntud ka kui divesinikmonoksiid ja vesinikoksiid) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu kemikaal, mille tõttu sureb igal aastal tuhandeid inimesi.
Enamiku surmadest põhjustab DVO juhuslik sattumine kopsudesse, kuid kemikaali ohud ei piirdu sellega.
Kestev kokkupuude selle aine tahke vormiga tekitab tõsiseid kahjustusi organismi kudedele.
Kemikaali sattumine seedetrakti põhjustab tugevat higi- ja uriinieritust ning vahel ka turset, iiveldust ja oksendamist.
Sellest ainest sõltuvusse sattunu jaoks tähendab DVOst loobumine kindlat surma.
Divesinikoksiid:
• on happevihmade oluline koostisosa;
• soodustab kasvuhooneefekti;
• võib põhjustada ränki põletushaavu;
• tekitab erosiooni;
• kiirendab paljude metallide korrosiooni;
• võib elektrisüsteemides põhjustada lühiseid;
• võib vähendada autode juhitavust.
DVOd on leitud pahaloomulistest kasvajatest.
DVOd on kõikide mandrite veekogudes – peaaegu igas ojas, jões ja järves.
Seda on palju meredes ja ookeanides.
Reostus on sõna otseses mõttes ülemaailmne – seda kemikaali esineb koguni Antarktika jääs.
DVO on viimastel aastatel tekitanud ülisuurt kahju nii keskkonnale kui ka majandusele kogu maailmas.
Riskidest hoolimata kasutatakse divesinikoksiidi sageli:
• tööstuses lahusti ja jahutina;
• tuumaelektrijaamades;
• tulekustutusvahendina;
• loomkatsetes;
• pestitsiidides (isegi pärast pesemist jäävad tooted selle kemikaaliga saastunuks);
• põllumajanduses (kuigi kemikaal suurendab tunduvalt paljude kultuuride saagikust, satub see paratamatult lõpptoodangu koostisse);
• alkoholi tootmisel.
Paljud kompaniid juhivad suures koguses DVOd jõgedesse ja meredesse.
Takistada neid ei saa, kuna selline tegevus on siiani juriidiliselt korrektne.
Divesinikoksiid on meie koduplaneedi loodusele avaldanud juba tohutut mõju.
Seda ei tohi enam eirata!
Veel ei ole hilja keelustada see nähtamatu tapja!




PS.
Ja ka see, mõnede jaoks fataalne kemikaal on läbitöötanud raud(III)kloriidi lahuses.

[fre]

Vs: FeCl3

Kurb, aga ka mina olen sellest sõltuvuses - no ikka üle liitri päevas,
vähemaga kuidagi ei saa, pinguta kuidas tahad...

[rainadov]

FeCl3

Selline üleskutse:

Keelustagem divesinikoksiid!
Divesinikoksiid (DVO – tuntud ka kui divesinikmonoksiid ja vesinikoksiid) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu kemikaal, mille tõttu sureb igal aastal tuhandeid inimesi.
Enamiku surmadest põhjustab DVO juhuslik sattumine kopsudesse, kuid kemikaali ohud ei piirdu sellega.
Kestev kokkupuude selle aine tahke vormiga tekitab tõsiseid kahjustusi organismi kudedele.
Kemikaali sattumine seedetrakti põhjustab tugevat higi- ja uriinieritust ning vahel ka turset, iiveldust ja oksendamist.
Sellest ainest sõltuvusse sattunu jaoks tähendab DVOst loobumine kindlat surma.
Divesinikoksiid:..

Kui ülipuhast divesinikoksiidi manustada mõned kilogrammid korraga, on suure tõenäosusega manustajale kindlustatud fataalne lõpp!

Teema sai algatatud tänu raamatule, kus soovitati kallata FeCl3 koos vasega fekaalihoidlasse ja mitte kanalisatsiooni.

Fekaalihoidlasse oleks lõbusam visata paras kogus pärmi, neutraliseerimisprotsessi kiirendamiseks! Paraja koguse hulk tuleb leida katsetamise käigus!

[Arvi]

Vs: FeCl3

Kui juba etkettide uurimiseks läks: