Tööstuslik counter?

[A.R.]

Vs: Tööstuslik counter?

XP jaoks oli ka rohtu, tuli lisa draiverid peale installida.

See kogemus pakub huvi. Eriti USB driver.

Samas miks mitte ka DOS-i all asi lahendada, boodib kiiremini üles.

Mõistlik. Sinna ekraanile mahuvad ära nuppude väärtused ja muutmine.
Mul on ka kuskil WIN 1.3. Juhtis kromatograafi.
See nägi välja nagu DOS ja oli asendatav vajadusel WIN 3.1-ga.

Probleemiks võib olla see, kui ühel päeval see laptop OLI väga hea arvuti.
Kust siis uue saab? Kui siis võtta vana desktop ja varuda LPT kaarte.
Vast oleks see mingi garantii?

Muidugi see poleks nii "fäänsi" välimuse poole pealt.

Paneks sinna külge 600 vilkuvat LEDi ja muusikakeskuse.
See kindlasti parandab sae omadusi.

[Eggy]

Vs: Tööstuslik counter?

LPT pordi draivereid XP jaoks pean kodust arvutist vaatama, ei tule hetkel meelde mis see täpselt oli. USB2LPT üleminekute kohta olen niipalju aru saanud, et need valmis kujul enamik ikka printeri jaoks, mitte ükshaaval pinnide lülitamiseks. Selleks olen leidnud netist ka mõned erinevad projektid, kus usb otsa oli atmega või midagi sellist riputatud ja teisel pool printeri port, bitt-haaval lülitatav.

Samas...nüüd hakkab mõte jooksma, et kas on ikka nii palju elu vaja selle kahe nupu ja paari anduri jaoks? Kui saaks nn hardcodinguga numbrid kontrollerisse sisse panna, siis piisaks paarist positsiooninupust ja lõpulülititest, jääks LCD välja, oleks kõvasti pisem, kopaktsem...

[A.R.]

Vs: Tööstuslik counter?

LPT pordi draivereid XP jaoks pean kodust arvutist vaatama, ei tule hetkel meelde mis see täpselt oli. USB2LPT üleminekute kohta olen niipalju aru saanud, et need valmis kujul enamik ikka printeri jaoks, mitte ükshaaval pinnide lülitamiseks. Selleks olen leidnud netist ka mõned erinevad projektid, kus usb otsa oli atmega või midagi sellist riputatud ja teisel pool printeri port, bitt-haaval lülitatav.

Sain selle USB2LPT driveri niikaugele et viis korraga "printerile" ühe baidi välja aga vahetas ära bitid.
Oleks vaja olnud lisada tõlketabel. Aga isu sai jamamisest otsa.

Samas...nüüd hakkab mõte jooksma, et kas on ikka nii palju elu vaja selle kahe nupu ja paari anduri jaoks? Kui saaks nn hardcodinguga numbrid kontrollerisse sisse panna, siis piisaks paarist positsiooninupust ja lõpulülititest, jääks LCD välja, oleks kõvasti pisem, kopaktsem...

Sai tehtud selline väike mänguasi PICi baasil.

Üle USB ja boodi laadib programmi (C- kirjutatud).
Võiks töötada iseseisvalt oma pingega aga hetkel saab toite USB-st.
Siin on väljundis 8 optroni välja. Ühes teises versioonis on sisse ka üle optroni.
Mõõdud määras juveelipoe kõrvarõngaste karp. Ilusti rääkides saab neid niisama. See oli korpuseks.
USB ühendus on omatehtud pistik. Minit siis ei leidnud. Sinna peale läheb pessa 40 jalgne kivi.

Sellise punni puhul võiks kõrguse ette anda nende 2-3 kohta x10 kodeerijatega nt mm-tes.
Kõrval teine kodeerija, mis viib õigele kohale tabeli numbri järgi.

Halli analoogandur ja üks magnet annab määrata ka nurga - väljundpinge 0-5 V.
On olemas ka tööstuslik nurgapunn.

[murphy]

Vs: Tööstuslik counter?

PC ? rakitäis servereid oleks vb parem? vb peaks igaks juhuk veel mõned rackid clustrisse panema? 1 biti lülitamiseks kulub rämedalt CPU powerit. Ma saan aru et adobe on popp tänapäeval aga no see ei tähenda et temast eeskuju peab võtma.
Ma olen veendunud et kui encoodrit pole ajamil ei pole positsioonist mingit kasu. Paned encoodri ja kontroll ahela siis lase kasvõi 100x 2 positsiooni vahel ikka on esimene ja viimane samad. Ajaga asja lahendades hakkab oleks pidevalt driftima mingis suunas, st viga akumuleerub sest tagasisidet pole. Eh kui ütled masinale mine 5mm, tegelikult kuna aeg on suhteline, ülekande määrde temp kasvõi annab kiiruse tõusu, siis oletame isegi et kui kõik arvesse võtta saad 5,01mm liikumist. Pole paha 0,01mm mööda. Ok aga nüüd liigutame asja 100x edasi tagasi. Alati on +0,01. 100x pärast oled tervelt 1mm mööda. Tegelikkuses arvan et ajaga saad max 5% täpsust.

[A.R.]

Vs: Tööstuslik counter?

PC ? rakitäis servereid oleks vb parem?

On võimalik võtta midagi valmis tehtut või ehitada ise.

On võimalik teha see seade arvutiklassist välja visatud ja prügimäele viidava PCga.
On võimalik kasutada mingit muud seadet.
On võimalik ehitada ise nullist loogika baasil.
Saab nii ja naa.

Tegelikkuses arvan et ajaga saad max 5% täpsust.

Elementaarne on kasutada "nulli" kalibreerimist.
Sõidetakse ülesse piirajani -> stopp nupuni ja sealt mõõdetakse allatulek.
See oleks nö arvutiväline operatsioon.
Lihtsalt öeldakse et mine ülesse ja oodatakse natuke.

Näiteks siin

http://www.youtube.com/watch?v=bzIlZTB_R5I

ei ole pooleteise aastaga nullikaotust tekkinud.
(Iga partii algul läheb korraks mõlema telje järgi nulli. )

PC juhitav freespink hoiab ka kenasti oma 12,6 um täpsust.

[murphy]

Vs: Tööstuslik counter?

ma eeldan et su CNC pink pole asünkroon mootoritega. Stepper on enamlevinud.
Lisaks 0 positsioon pole alati täpne, näinud selle põhiseid pinke piisavalt. Vahet pole mis sorti lahendus lõpu anduriks(lüliti, opto, magnet) on peale uut 0-imist asi mööda. Lisaks sõltub 0 positsioon kiirusest. Ehk CNC-st rääkides kui poob kinni pingi ja steper üle käib. Siis viska töö prügikasti. Uuesti täpselt samale kohale 0 saada suht impossible. Uue pingiga võid sa seda saada. Lisaks täpsus ja korratavus on 2 eri asja.
Mu pingil on täpsus 2um. Aga iga kord uuesti 0-ides on kuni 0,5mm varjatsiooni. Encoodriga DCservo süsteemiga, poob kinni, asi läheb konstanse jõu reziimi, kui nüüd vabastada jõu alt mootor siis liigub asi õigele positsioonile tagasi. Lisaks kas üles alla ketramine mitte meeletult aega ei võta. Eesmärk oli tööd kiirendada mitte aeglustada.

[Eggy]

Vs: Tööstuslik counter?

Eesmärk oli tööd kiirendada mitte aeglustada.

Nullpositsiooni oleks ise ka kasutanud. Kui sul see paika ajamine käib 1-2nupu vajutamisega ja seal sees on ka nullimine, siis ajavõit on kindlasti. Kahjuks pole reaalselt asja näinud ja nii väga keeruline midagi täpsemat öelda. Mõiste "käib suht kiiresti" on ka väga suhteline...ja täpsusega sama teema. Eks tööstuslik kontroller VS väike kontroller VS PC oleneb kõik ka rahalisest poolest.

[A.R.]

Vs: Tööstuslik counter?

ma eeldan et su CNC pink pole asünkroon mootoritega. Stepper on enamlevinud.

Jah Frees on 5 faasi stepper. Kahepoolsete plaatide freesimisel sai puuritud algul üks auk nulliks. Freesisid ära.
Keerasid ringi, punkt ja joon fikseerisid plaadi, sõitsid augu juurde ja tundub et uus null sai mõistlikult paika.
0,5 mm oleks märganud. 5 faasiga saaks teha ka pool ja veerandsamme aga kas on vaja.
Vint mootori otsas võiks olla suht loksuvaba. Aga pole ekstra testinud.

Lisaks 0 positsioon pole alati täpne, näinud selle põhiseid pinke piisavalt. Vahet pole mis sorti lahendus lõpu anduriks(lüliti, opto, magnet) on peale uut 0-imist asi mööda. Lisaks sõltub 0 positsioon kiirusest. Ehk CNC-st rääkides kui poob kinni pingi ja steper üle käib. Siis viska töö prügikasti. Uuesti täpselt samale kohale 0 saada suht impossible. Uue pingiga võid sa seda saada. Lisaks täpsus ja korratavus on 2 eri asja.

Eks see ole kõvasti vajadustest kinni. Kui ei sobi, siis on IT poistele natuke tööd
Mitte ei usu et see on ülesaamatu ülesanne.

Mu pingil on täpsus 2um. Aga iga kord uuesti 0-ides on kuni 0,5mm varjatsiooni. Encoodriga DCservo süsteemiga, poob kinni, asi läheb konstanse jõu reziimi, kui nüüd vabastada jõu alt mootor siis liigub asi õigele positsioonile tagasi. Lisaks kas üles alla ketramine mitte meeletult aega ei võta. Eesmärk oli tööd kiirendada mitte aeglustada.

Vaataks natuke mis ja kuidas see töö seal käib ja kui sageli vahetatakse.
Või õigemini loeks mis Eggy räägib. Tema ju seda asja lahendab.

[erku]

Vs: Tööstuslik counter?

See viidatul lingil on ikka paras "mögedi" küll; ei kontrolleri juhtpaneeli/ kiiruskontrolli ajamit, ei hüdraulilist tõste ja detaili lukustusmehanismi, ei ettenihke ajamit jne.

Milleks on vaja sellisele peale mingit PC-d või kõrvale serverit? Seda tehti viimati 80ndatel, kui polnud mõistlikku PLC valikut. Nüüd on PC peal siis, kui annad pingile joonise ja see arvutab ise "töö" välja. Aga et raamsaele on vaja PC peale panna, on "tule taevas appi!" tüüpi käsitlus.

Mis saab olla lihtsam kui: korrektne juhtkilp koos PLC-ga ja sagedusmuunduriga, + moodulekraan ja mõned juhtnupud. € on, võib ju panna nöör-enkoodri (ca 800€ ja üles), kui pole siis 4 induktiivandurit (mootori lugem, null, alum ja ülem avarii).
Laksad masina käima, pressid Null lülitit (liigub üles, siis liigub nagu pöörane ja siis hästi vaikselt kuni peatub nullil; kõik progetav PLC-l ja sagedusmuundur on käsutäitja).
Valid ekraanil parameeter ja pressid lülitit Positsioon (sama nagu nullimisel) ja seisabki nagu kukupai õigel kohal.
Valid eelsalvestatud (mõni funtsioonklahv, ekraaniklahv, väljatoodud lüliti, vms) ja jälle õigel kohal (lisaks võib ka seada ekraanile reaalse kuvatava kõrgusnäidu reaalajas) .
Saab määrata reziimi (üles-alla jõnksutamist) kui on tegemist raskesti saetava materjaliga, saab määrata saagimis kiirust, saab määrata kust-kuhu maani saetakse, jne.

Need on muidugi IMHO, siiralt kahju kui teisitimõtlejad ennast "teisiti" tunnevad

[A.R.]

Vs: Tööstuslik counter?

See viidatul lingil on ikka paras "mögedi" küll; ei kontrolleri juhtpaneeli/ kiiruskontrolli ajamit, ei hüdraulilist tõste ja detaili lukustusmehanismi, ei ettenihke ajamit jne.

Kui kedagi selline seade rahuldab ju siis saab ka ilma kiiruskontrollita laud pooleks saagida.
Allkirja andmiseks ei pea ka ilmtingimata hanesulge või ID kaarti kasutama.

Milleks on vaja sellisele peale mingit PC-d või kõrvale serverit? Seda tehti viimati 80ndatel,

Tõsi, enne 80-ndaid oli raske PC kasutada. Lihtsalt neid veel polnud. Sain esimese tööstusliku 85. Töötab siiani.

Aga automatiseerida sai 70-ndatel suurema EC tüüpi arvutiga ja TTL loogikaga ning
vahetusel juba EL-60 ning Inteli kividega.

60-ndate algul tuli kasutada elektronlampe ja kümnendi lõpuosas transistoreid.

55-ndal lugesin esimest korda sõnu "küberneetiline seade".
See kirjeldus oli tavaline mehhaaniline äratuskell, mille helisemisnupu külge oli pandud pesulõks.
Kui kell helises siis nupp pöördus ja vajutas krohvipealse elektrilüliti nuppu. Tegu oli ühe eestikeelse trükisega.
Ikkagi Taimer!

Muuses, umbes samal ajal ilmusid lehes artiklid et küberneetika kui teadus juhtimisest on väärõpetus.
Ja siis asutati Tallinnas ka Küberneetika Instituut.
Seega juhtida võib mitut moodi ja alati ei pea tegema nii nagu
näeb ette partei ja valitsuse määrus
või ütleb keegi kes täpselt teab kuidas tegema peab.

Naabrimehel on masin millega ta teeb puust suvalisi kausse ja vanne. Kas seda juhib PC? Lähen ja küsin.
Minul on saag, mis lõikab liiste. Ilma arvutita.

Samas, kui lugesin selle probleemi 1. kirjet, oli esimene mõte et kõrguse võiks anda ette mobla ja SMS.
Katsetamine oli just pooleli.

Igale oma.
***
Need Jaapani mõõteseadmed mille hooldaja olin käivad siiani koos PC-dega.
Ja saage sobiks ju juhtima olematu hinnaga vana arvuti.

Mis saab olla lihtsam kui: korrektne juhtkilp koos PLC-ga ja sagedusmuunduriga, + moodulekraan ja mõned juhtnupud. € on, võib ju panna nöör-enkoodri (ca 800€ ja üles),

Üks lihtsam variant oleks panna sae alumise lõpulüliti ja lõpupinna vahele vajaliku paksusega plaat või lauajupp.
Kinnituseks võiks seal olla üks väike magnet. Hind ? €.

[murphy]

Vs: Tööstuslik counter?

800euri encoodri eest on ilmselgelt väga ülemakstud, Ebayst saab VÄGA täpseid encoordeid 20-40 euri eest.

[erku]

Vs: Tööstuslik counter?

800euri encoodri eest on ilmselgelt väga ülemakstud, Ebayst saab VÄGA täpseid encoordeid 20-40 euri eest.

See on muidugi huvitav informatsioon
Ehk paned siis lingi ka, kus selline kvaliteetne digitaalne "wire encoder" saadaval on, millega saaks tööstusliku täpsusklassiga pikkust/kaugust mõõta. Mul samuti läheb vähemalt kahte tulevikus vaja.

[A.R.]

Vs: Tööstuslik counter?

tööstusliku täpsusklassiga pikkust/kaugust mõõta

Mis suurusjärgus need täpsused ja pikkused tööstuslikus puidutöös on?

[murphy]

Vs: Tööstuslik counter?

ei satu ühtegi silma hetkel.
Defineeri täpsus ka.
Otsida ei viica, see rohkem silma peal hoidmine sest hea kaup läheb kähku. Kiire vaatluse põhjal lineaar encoodreid seal palju.
Ma sain näiteks PCB YAGlaser pingi jaoks hiljuti pöördencoodrid 5000p/r ja max 6000RPM. 20$ eest. Tutikad. Väidetavalt lao jääk.
Nöörencoodrite kohta oli mingi hiina sait mida enam ei leia. Müüsid seal päris odavalt neid. Hinnad olid sinna 100 USD kant.
Mõningad vähem täpsemad ka odavamad. Ise ei ostnud sest puudus vajadus. Pöördencoodrid on seni asja ära ajanud.
CNC pingis on 1um resuga magneetilised lineaar encoodrid.
Siis on veel olemas diginihiku sarnased lineaar encoodrid. Seal 1PCB riba liigub sees. Üsna lollikindlad ja odavad. Täpsust on neil piisavalt enamuste asjade jaoks paraku aga suhteliselt aeglased.
Encoodrtite hinna määrab põhiliselt resulutsioon ja max kiirus.

[A.R.]

Vs: Tööstuslik counter?

http://www.kuebler.com/english2/prod-sen-linear-Miniaturseilzugsensor.html

Vaatasin sellist ja silma jäi üks küsimus.
Öeldakse et
Measuring range 2000mm
Accuracy ±0,1%

Mõõteriistade puhul antakse täpsuse % skaala max väärtusest.
Kas siin see tähendab et viga on +- 2 mm?
Suvalise väärtuse juures?
Vast ongi, 2 m horisontaalset trossi vajub ju looka kah.

Vaatasin neid pakkumisi ja kuskil oli kirjas et neil on maailma madalaim hind.
Paarisaja €-stel oli hind juures. Aga palju oli ka hinnatuid. Tea siis kummale poole.