Otsfreesi kiiruse regulaator

[rainadov]

Vs: Otsfreesi kiiruse regulaator

Kas frees ise töötab! Pane see sümistor lühisesse ja peab toimima. . Kui ei, on asi juba freesis! Sellisel vidinal, (roheline plaat) läheb tavaliselt sümistor (triak)! Diaki asemele, see sinine kahejalgne võid ka asendada huumlambiga või kahe järjestikuslülituses stabilitroniga8 (üks ühtepidi, teine teistpidi) , milliste läbilöögi=tõõpinge on ~60-70V!

[Radiool]

Vs: Otsfreesi kiiruse regulaator

Ära sa nüüd diakki ehk dinistori kahe stabilitroniga küll asendama hakka, tegemist on põhimõtteliselt erineva pooljuhiga - peale läbilöögipinge saavutamist langeb pinge diakil peaaegu nulli (kuni voolu jätkub), stabilitronil seda ei juhtu. Elfas ka täiesti olemas, DB3 peaks seal ahelas täiesti töötama:Trigger diode DO-35 28. . .36 V









Toote nr17020498Sortiment
Breakover current≤50 ?A


TüüpDB3
Breakover voltage28...36 V


TootjaST
Korpuse tüüpDO-35






Ladu1699Saadavuse laadimine ...




1 +EUR 0,13

[rainadov]

Vs: Otsfreesi kiiruse regulaator

Õigust räägid! Sain aru, et teema algataja ei leidnud sobivat dinistorit=diaci, ega ka türistori=triac-i! Hädalahendusega kõlbab paremini veel huumallahenduslamp, muutub natuke türistori avamisnurk + lisana ballasttakistus juhtahelas. Igal poolperioodil toimub kondeka laadimine ja türistori avanemisel tühjenemine. Muud ei midagi! kui, et numbrid regulaatoril saavad teiseks, samadel pööretel! Elektrivõrgu pinge on niigi meil uue standardiga muudetud suuremaks!

[A.R.]

Vs: Otsfreesi kiiruse regulaator

Kas siin on nii et muudetaks mootorile antavat vooluja
selle tulemusena muutub kiirus?

Kas sellist "muutmist" ei saa teha autotrafoga, nn LATR-iga?
Või siis sagedusmuundajaga? Kui tegu on vahelduvoolu mootoriga.

[olavsu1]

Vs: Otsfreesi kiiruse regulaator

Frees ise töötab. potekal on lüliti sees mis MAX asendis sisetulevad otsad (mustad juhtmed) lühistab, seega fees töötab MAX kiiruusega.

[rainadov]

Otsfreesi kiiruse regulaator

Seal pole ju midagi keerulist. Mootor on korra, see on põhiline. Üldjuhul 3-4 vidinat ongi,mis "otsad" annavad. 1) Sümistor, 2)dinistor ja haruharva ka kondekas või regulaatori potentsiomeeter.! Kõik nad on on asendatavad!

Kas siin on nii et muudetaks mootorile antavat vooluja
selle tulemusena muutub kiirus?

Kas sellist "muutmist" ei saa teha autotrafoga, nn LATR-iga?
Või siis sagedusmuundajaga? Kui tegu on vahelduvoolu mootoriga.

; Jah saab ka nii, siin asi tehakse ära võrgu pinge suhtes sünkroonis sisselülimisega. Lihtne ja odav! Sisselülimise viivis tehakse RC ahelaga igal poolperioodil. Sellega muudetakse poolperioodi energia hulka, mis läheb tarbijasse. Antud juhul on tulemuseks mootori kiiruse, pöörete muutus. Asünkroonmootoril see nii lihtsalt ei käi, nagu kollektormootoriga. Seal on vaja muuta sagedust. Olen näinud ka seal mootoril pöördejõu muutuse tegemist pingega, aga see tee on libedal olek. SEST MOOTOR LIHTSALT LIBISTATASE PÖÖRDEJÕU SUHTES. Jääb mootor seisma, (koormus ei võimalda enam pöörlemist) ... põleb mootor maha, kui kaitse ei jõua rakenduda! Olen kindel, et antud juhul on tegemist kollektormootoriga. Seega praktiliselt alalisvoolumootoriga! Sellega seda seiskumise probleemi nii lihtsalt ei teki! Kuna türistoriga sisselülimine on järsk, siis tekitab antud skeem töös olles suuri raadiosageduslikke häireid. Lülitiks sümistor, mis on avatud igal poolperioodil mingi aja ja sulgub, kui võrgu pinge läbib ajas pinge nulli (muutub poolperioodi voolu suund). Alalispinge puhul tuleks kasutada türistori sulgemiseks teistpidi lühikest pinge impulsi, katkestust ahelas või sümistori korraks lühistamist!i Kõik need variandid on seadmetes kasutusel. Sisselülimine-väljalülimine antud seadmel toimub iga poolperioodiga ehk 100 korda sekundis, 50Hz võrgusageduse korral.