Muundur

[W@ldur]

Vs: Muundur

Maanteedel tõsteti osadel lõikudel piirkiirus 110km/h peale, aga siin saab pasunasse kordades kiiremini.
Kui on teada, et automaadid on 10A, aga seade plaanib võtma hakata 16A, on üsna õigustatud küsimus, kuidas asja lahendada.
Ja 3x10st teha 1x16 või rohkem on ka täiesti tolereeritav. Kas kõige optimaalsem, aga mõistlik.
Vähesed jagavad ära, et C10 lubab ülekoormust viidatud mahus jne. Seda võiks teada, aga vastu lõgemeid kihutada kohe, kui selle peale pole tulnud, on veidi lühinägelik.

[martinj]

Vs: Muundur

Aga miks mitte selline lahendus ?

[martinr112]

Vs: Muundur

Nupu kinnihoidmine ei häiri automaadi rikke rakendumist. Vähemalt korralikel automaatidel.

[radiotehnika35]

Vs: Muundur

... vastu lõgemeid kihutada kohe...

Pole see asi niihull ühti, lihtsalt eks inimesed ütlevad erinevalt.
Teemaalgataja ise ei defineerinud oma probleemi ka päris selgelt, kui sai tehtud esimene post siis peale seda oli nagu kohe näha selge hääletõste. Minumeelest küll asi niisugust laadi, et sellega kas saab iseseisvalt hakkama (ilma foorumist küsimata, loogiliselt lihtsalt mõteldes) või siis ei saa ja vaja kutsuda vastava ala asjatundja.
Oleme meie siin sinugagi neid piike murdnud aga mida aeg edasi seda rohkem ma pean nõustuma sinu kunagiste ütelmistega, et rumalust on lihtsalt liiga palju ja parem on tihti kui jätta kriitilised momendid asjatundjate pärusmaale Ju ei olnud rumalust piisavaltsuurel määral väikeses kohas ette jäänud, et sinisilmselt sai usutud adekvaatsesse mõistusesse mõni aastake tagasi.

[elukaz]

Vs: Muundur

Kui see vedru natuke allapoole kinnitada siis töötab. Aga kuskil garaazhist edasi on peakaitse nii et kahe faasi trafo oleks mõistlik.

[martinj]

Vs: Muundur

Aga loll küsimus, kuidas see keevitusaparaadi primaarpool tehtud on. Äkki on impolsstoiteallikas ? Siis kasuta lihtsalt kolmefaasilist alaldit .

[murphy]

Vs: Muundur

3F10A saab 1F 16A. Proovitud.
selleks tuleb 3F trahfo ühendada ka neutraaliga. Siis võib 1F koormata ilma et kaitse rakenduks. Sekundaar peab olema kolmnurka ühendatud ja primaar tähte. Sellise lahenduse korral on garanteeritud et faasipinged on võrdsed. Paraku eeldab et elamisse tulevad sisse võrdsed faasipinged.
Koormus ühendatakse endiselt neutraali ja faasi vahele trahvo primaarmähise juures. Asja point on selles et 2F keskmine on 3. faas.

A ja lisaks peab see nö converter trahvo primaar mähis olema arvestatud min 16A.

[elukaz]

Vs: Muundur

Pilti ühendusest?
Ja miks see parem on kui lihtsalt kahe faasi vahele trafo panna? Sealt saab ka 16A nii et faasivoolud jäävad 10A peale.

Aga jah, võiks keevituse sisse piiluda, minetea kui lihtne võib see olla otse 3f peale ühendada.

[murphy]

Vs: Muundur

Parem on selle poolest ei siis ei pea just 380-230 trahvo olema. Ma kasutasin 24V väljundiga trahvot. Sama asi töötab ka 3 eraldi trahvoga. Lihtsustatult kuidas asi töötab.
Sul on 2 trahvot mis teevad 220->24 primaarid on kumbki eri faasi peal ja neutraali vahel (2 õlga tähest). Väljundid aga jadas (2 õlga kolmnurgast). 3. trahvo väljund on 3F võrdse sisendpinge korral võrdne nendega mis jadas. Kui aga 1 erineb siis hakatakse 2 faasi koormama ja 3-ndas pinget tõstma. Selle lahenduse eelis on veel, et juhtmeid vahetama ei pea. Lisaks kui majapidamises kaob 1 faas on võimalik see tagasi tekitada. Samamoodi kompenseerib see neutraali kadumise. E ükskõik milline traat 4 katki(3F+N) siis kompenseeritakse. Ma kasutasin sellist lahendust tööruumi elektrikütte jaoks, see oli 8kW 2 faasi vahelt, seega kui majas pliidi veel järgi lükkasid lendas 25A peakaitse välja. Trahvo lisamisel võis isegi keevitust kasutada.

[elukaz]

Vs: Muundur

Sellega võib elektrikke tappa. Tõmbad kaitse välja aga vool ära ei lähe.

[radiotehnika35]

Vs: Muundur

Põhiliselt need pisemad, 120-200A inverterid väga-väga sarnased kõik võrguelektri sisestuse osalt. Paar tükki ka käepärast ja natuke uurisin. Erilist vahet pole, mõned komponentide vahed - nominaalid erinevad. Üldpilt on suht üks ja üpris lihtsakoeline.

Jupp skeemidest:

[mati1]

Vs: Muundur

Tere. Küsimus radiotehnikale. Kuidas muudab aeglase v kiire karakteristikuga kaitselüliti väljalülimist aktiivtarbija ehk kütteseadmed???

[radiotehnika35]

Vs: Muundur

Siinkohal jääks ilmselt täpne vastus võlga.
Ei ole isiklikult olnud tarvidust energianäljasemate kütteseadmete teemal - isiklikult elektrikütet ei kasuta ja pole olnud ka muudmoodi olulist vajadust elektriosa neil seadmetel näppida. See jämedam pool ei paku isiklikust vaatepunktist ka erilist praktilist huvi.
Ehk kui isiklikult on see küsimus probleemne siis annab mõningat infot alljärgnev:

https://library.e.abb.com/public/8fabbb562b544502c12579560041dcb9/Madalpinge%20kaitselylitite%20selektiivsus.pdf

Mis aga neid keevitusi, invertereid puudutab siis nendega on ikka probleeme olnud. Igal kevadel tavaliselt hakkab neid rikkega seadmeid ilmuma ja tekkima - pisikeste inverterite tööhooaeg hoogustub ja kipub olema, et ka aeg on faktor mis nende juures oma jälje jätab. Näiteks juhuseid kus sügisel seisma pandud seade kevadel kasutussevõttes ilma tööd tegemata maha suri jne.
On mõnedes maades ka päris palju uuritud neid ja rikete levinumad põhjused välja selgitatud, ainult vaja palju otsida ja mõnel puhul tälkida arusaamatut keelt.
Korralikumate inverterkeevituste käivitamine pole probleemiks ka isegi suvalisest 16A seinapesast ja aparaadid töötavad isegi 200-250A vooluga, mõtlen siis juba tööstuslikuks kasutuseks mõelduid. Näiteks ülalpool vihjatud CEA Matrix, Kemppi Master seeriale muidugi jääb see alla kuid näiteks alumiiniumi TIG ehk vahelduvvoolurežiim on tal küll väga asine, lisaks on aparaat pea poole odavam soetada ja peab ütlema, et töökidnel.
Nende mõnetuhandeste aparaatide hea külg on, et neil PFC olemas ja see ka oluliselt lubab paremaks teha seadme kasutamist tavalises koduses elektrivõrgus. Suured ja odavamad, ilma PFCta inverterid kipuvad tõrkuma ja kui kohalik võrk on viletsa läbilaskvusega siis võib aparaat kasutamise käigus lihtsalt pingekõikumise tõttu maha surra.
Väikeste inverterite puhul on paaril korral tekkinud tõrkeid võrgu pingekõikumisest, muidugi kui ka kaitse jääb piiripeale siis pole kahtlust, et seal kontaktid kuumenevad ja tekib veel ebasobival hetkel kaitsme rakendumine. Või mingi poolevinnaline reaktsioon - tulemuseks on olnud inverteri muunduriosa suremine.
Pisemad inverterid on peaaegu kõik toodetud kompromisse tehes. Mõned, isegi hiinakaid nähtud, mis veidi modides võivad töötada üsna rasketes tingimustes aastaid, näiteks jahutus on vilets, mõnel juhul kogu ülesehitus ebaloogiline aga seejuures on aparaadi töö näiteks stabiilne ja vahel võrreldav kordades kallimate profiriistadega.

Kõige levinumad rikete osas vist Telwin ja CEA, hiinakaid vähe nendekõrval aga olemuselt olnud nad samad. Põhiskeemilt on inverter ikka inverter. On olnud käejuures ka selliseid kus näiteks muunduris surnud maha poolsillas kõrge signaalitaseme muunduritransistor ja ühel juhul oli see siis juba kellegi poolt asendatud - suvalise, ettejuhtunud väljakaga (originaalis pidi olema IGBT) - aparaat oli isegi natuke töötanud, enne kui uuesti maha suri.
Lisaks üks kõige olulisem asi inverterite juures mida vist kunagi ka ühes teemas sai mainitud - mitte kunagi ei tohi neid kasutada pikendusjuhtmeotsas. Levinud praktika on, et kusagil garaažiuksejuures on vaja sumpat keevitada natuke ja aparaat veetakse rullikaabliga töökohani, samas rullist kasutatakse mõni meeter ja ülejäänu jääb rulli, see on ilmselt 50% või rohkem, levinud põhjus inverteri tapmiseks. Mõnes asisemad remondimanuaalis on isegi tootjad märkinud seda, et kunagi ei tohi jätta kaablit täies ulatuses lahti rullimata. Kui võimalik, tasub pikka jätkukaablit vältida aga kui ilma ei ole võimalik siis kindlasti tuleks kaabel lahti rullida kogu ulatuses.
Huvitav on, et näiteks ei ole mina kohanud kasutusmanuaalis sellekohta silmatorkavaid viiteid, mõnel juhul ei ole kasutusjuhendis üldse seda mainitudki kuid sama aparaadi tootja remondimanuaalis on see mõnel puhul korduvalt märgitud materjali ulatuses.
Ühel jaapani inverteril olid isegi tehtud ossinäitude pildid voolukõveratest ja piikidest mis jõuavad muunduritranssidele, rullis kaabel ja lahtirullitu olid kaks eri asja.

OK, nüüd läks otsesest teemast välja aga ehk tähelepanekuid vähemalt tulevikuks.

[mati1]

Vs: Muundur

Oh ei, pole hullu, et teemast väljas. Ei lugenud seda pikka juttu läbi. Tegelikult ei oma üldse pmt vahet kes tootja, kui remondid seaded, vôtad asja ette ja hakkad skeemi tuletama, juhul kui pole netist miskit môistlikku leida. Aga kiitus neile, kes viitsivad veel tänapäeval tegelda seadmete , eriti tööstuslike (mis küll suht mõttetu majanduslikult), remondiga.

[radiotehnika35]

Vs: Muundur

Ei tea, ma usun (enda vaatenurgast!), et see on isegi juhul kui ei ole majanduslikult rikkakstegev, mõistlikum kui poetaga õlle libistamine või kuskil urkas nõela veenisurumine.
Kui kõik need tehnikaasjad peaksid olema über-tulusad siis mis oleks elu mõte?
Näen iga päev omavanuseid kes näpivad mingeid õliseid mootoreid ja teevad sumpsituuninguid, irvitavad ja ironiseerivad "isekat, mittemehelikku, ajutegevust nõudvat" elektroonikateemat - lõpptulem on, et p..es maki või lohvivõimuga kraabitakse ikka ust, et aita ja tee.
Ma pigem kisun lahti asja mida lõunaosariigis keegi teine teha ei viitsi, kulutan kasvõi oma aega ja saan sealt ka mõne oma mõttejaoks teadmisi kui istun tühja arvutiees ja mängin mingeid jaburaid arvutimänge, tauriinipläsku kõrval...
Kui kõik asjad oleks majanduslikult tulusad siis ilmselt ei peaks nurisema - tänane töö ühe PA digivõimu kallal millele Tartu ümbruses toimetajat ei leidunud, pole skeemi, pole midagi - toide, võim ise surnud, kulus mõni tund aega, töötab Mujal maailmas oleks see tööaeg neelanud uue samasuguse võimu letihinna - mis teha, hulle peab ka olema, missioonitundega hulle.
Kõik näikse aina rääkima, et robotid võtavad üle. Oli siin päev-kaks tagasi uudislugu, et robot laduvat 1000 tellist tunnis. Et huvitav kas see robot tuleb koosteliinilt ja liigub ilma kõrvalise ütlemise/juhenduseta kohe nagu mõttejõul objektile ja võtab tellised teepealt kaasa? Tea kas ta segu segab ise ja kas kui mingi jama tekib siis remondib end ise, või teeb ise ka ladumiseprojekti valmis? Krt...palju tarku inimesi oleks vaja, kes masina nii targaks sünnitaksid... aga ma kardan, et kui see maailma veel kestab siis meie silmad niitarku masinaid oma elueal veel ei näe . Mis muidugi ei tähenda, et loomisele kaasa ei võiks aidata - ehk aitaks saada majanduslikku tulusust

OK, näib, et teema tuleks juba lahku tõsta - nood viimasemad ironiseerivad lollijutu osised probleemist lahku?