Pealekasvavad elektroonikud

[vanemleitnant]

näinud elktroonika nurka koos skeemide ja õpetustega ... ensv aegsetes ajakirjades tehnika ja tootmine ning sots. põllumajandus

Eks väike vahe on ENSV aja ning sots põllumajandusega see ka, et siis olid kõik skeemid diskreetsetel elementidel, aga tänapäeva mikroprotsessori parandamise õpetust tõesti ei lisata. Aga mu lapselaps käib robootika ringis ja seal panevad küll igasugu vidinaid kokku.

[pic]

üks tähelepanek. ons keegi tänastes eestikeelsetes tehnikaajakirjades näinud elktroonika nurka koos skeemide ja õpetustega, mis olid olemas ensv aegsetes ajakirjades tehnika ja tootmine ning sots. põllumajandus?

Viimane kord kui midagi sellisele kirjeldusele vastavat nägin oli ajakirjas "Praktiline Arvutikasutaja". Kunagise aktiivse kaasfoorumikasutaja "felch" kirjasulest loodud artikkleid oli alati põnev lugeda ja järgi proovida ehitada.
Paraku see ajakiri lõpetas 2009 aastal ilmumise.
Enda arusaama järgi on 2 asja vahepeal juhtunud: sotsiaalmeedia plahvatuslik levik ja odava (samas tihti küllalt võimeka) hiina hobi-elektroonikatoodete pealetulek.
Esimene lõhkus vanade lihtsate ja töökindlate foorumite kasutajaskonna ja teine muutis paljude huviliste...huvi pinnapealsemaks.

[Svago]

Elektroonikaga tegeledes rikkaks ka saab ?
See võib olla üks põhjus, mõeldakse oma finants olukorra peale, sest miks õppida 10+ aastat oma aju suitsema ja teenida alla 1k kui ehitusel isegi abitööline teenib rohkem.

Kui on hea äriidee ja teed oma ettevõtte, siis teenib päris hästi. Kui suudad ka mujal maailmas läbi lüüa, siis eriti.

Aga jah palgatööga rikkaks ei saa, eriti meil. Elu on näidanud, et tippspetsialiste juhivad ilma erihariduseta keskharidusega keskpärased onupojad. Ei jaga nad elektroonikast ega ka juhtimisest midagi. Lisaks on kohutavalt kadedad ja hoolitsevad kiivalt selle eest, et sa neist rohkem ei teeniks.

Aga ma parandan siis oma eelmise kirjutise. Kindlasti on ka sündides teatud anded. Õpetaja ülesandeks ongi need üles leida ja huvi tekitada.

Pole kerge juba lapsena teada, milleks kõigeks sa suuteline oled. Nii juhtub, et kellegi võimed on kaua avastamata, kellelgi on neid nii mitmesuguseid, et raske õppima minnes õige valik teha ja hiljem selgub, et valik oligi vale.

Kõik, kes diplomi saavad, ei tööta õpitud huvitaval erialal. Praegu on koolides puudus noortest reaalalade õpetajatest. Ameti võib igaüks ära õppida, aga igaüks ei sobi sellele tööle! Praegu on populaarne õppida ärijuhtimist, majandust või juurat. Nende teadmiste ja oskustega loodetakse rikkaks saada ja siis lahedalt elada.

Mõtlen näiteks oma 9. klassi – vaid paar õpilast teadis, et kuhu nad lähevad pärast keskkooli lõpetamist edasi õppima või mida nad tahavad elus üldse teha.

[Elektrik]

üks tähelepanek. ons keegi tänastes eestikeelsetes tehnikaajakirjades näinud elktroonika nurka koos skeemide ja õpetustega, mis olid olemas ensv aegsetes ajakirjades tehnika ja tootmine ning sots. põllumajandus?

Leidub praegugi arhiivis.
Samuti leiab neid raamatukogust.

http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/

http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page347.htm

Uusi selliseid ajakirju minu teada pole, elektroonika pole huvitav noortele enam.

Jah, aktiivsus suht kadus peale Tevalo foorumi "kadumist".
Tol ajal käisin veel raamatukogus internetis, et foorumit lugeda.
Hiljem lasin neti koju panna.
Siis oli vägev. BMW Klubi foorum ja Tevalo foorum olid koguaeg lahti brauseris.

Tol ajal 2002-2005 istusid enamus foorumit sirvides takisti käes.
Keegi koguaeg tegi midagi, foorumi teemad olid huvitavad ja iga teema oli põnev.
Ajad olid muidugi teised. Inimesed teised jne.

Nostalgia:
https://web.archive.org/web/20021216...i-bin/YaBB.cgi

[Starfish]

Millest üldse see pealekasvu vähesus välja paistab ?
Et siin fioorumis on vähe tegemisi ?
Kelle palju teha ei ole aegagi interneti jaoks.
Blogi on tegelt mõistlikum,..saab vinguvaid kommentaare vältida.

Head õppemateriali on küll ainult väljamaiseid raamatuid.

http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page347.htm

Siit leiab selle värvimuusika skeemi, selle sisendahelad enne filtrit tekitavad ainult küsimärke ???

[radiotehnika35]

------

[A.R.]

Eks teaduses olegi inimesed kes katsuvad teha seda mille kohta kõik teavad et nii ei saa.
Kui mõõteriist ei sobi ja sellega mõõta ei saa siis tuleb uus otsida.

Meil oli FI-s kunagi probleem et spektromeeter signaali ei näita.
Lõpuks uus riist ja see näitas et signaal oli 700 MHz ja vana mõõtis kuni 500 MHz. Juhtub.
Elu õpetab tasapisi hakkama saama.

[erku]

Soomes on asjad samad nagu siin. Doktorikraad näiteks ei taga "turn per volt" teadmist.
See on alati olnud teemaks, et kuipalju ja mida võiks kellegile õpetada. Igal pool maailmas on asjad totaalselt erinevad (kuigi võiks ju olla samasse auku). Nii et suheldes EU-s ja mujal maailmas võib saada päris üllatavaid ja väga erinevaid seisukohti. Igal ühel on oma tõde, millest ta ei tagane.
Mina arvan jätkuvalt, et põhiline on pseudol ja reaalsusel vahet tegemine, ehk suutlikus vahet teha. Selleks on vaja terve elu õppida ja ainult õpetajatest ei piisa (kuigi mingi tõuke võib õpetaja anda). Ja siis see "tõde" ka muutub kogu aeg veel.
Siit ma väga õpetajaid tänapäeval ei süüdista, kui midagi valesti või tagurpidi; sest kus kohast ta need teadmised saab või peaks siis saama.
Kõige elementaarsemad asjad on kadumas, sest enamus tahab hirmsasti "tarka panna"; kuigi mitte kõik, paljudel on siiras soov aidata. Nii näiteks helistab murega tänapäeva noor ja talle öeldakse "lükkasid juhtme seina?". Ja ta ei saa aru mida ta valesti tegi või tegemata jättis.

[Elektrik]

Siit leiab selle värvimuusika skeemi, selle sisendahelad enne filtrit tekitavad ainult küsimärke ???

Nu eks skeem on aastast xxxx midagi.
Ma ise panin Ta kunagi kokku, tegin trükkplaadigi jne.
Töötas mäletamist mööda vägagi hästi.

Kui tavalised skeemid netis on kehvakesed, tuled vilguvad pool juhuslikult, siis Felchi skeemis tuled vilkusid tõesti muusika järgi.
Vedeleb see projekt mul garaazis lahtiselt kuskil kotis või kastis. Korpust polnud, radikaid ka mitte. Suht ligadi logadi. Suur tahe oli kokku panna ja näha, et asi töötab.
Jäin rahule ja asi jäi seisma.

Plaanis aja leidmisel uuesti asi kätte võtta. Jupid välja võtta vanast plaadist ja teha uus korralik plaat ja lõpetada antud projekt.
Sisendi saab alati ümber teha.

Filtrid töötasid ta skeemis hästi.

[Starfish]

See skeem töötabki kindlasti.
Asi on selle sisendi tugevuse reguleerimises ja DC nihke kompenseerimises.
ma lihtsalt eeldaks kõrgkooli füüsikult ikka paremat skeemide mõistmist, ega ma tegelt pole uurinud mis tema eriala on, äki polegi elektriga seotud nii tihedalt või pole võimendus tema teema.

[Svago]

Heal värvusmuusikal peab ees olema kompressor, sest lampide dünaamiline diapasoon on vaid 20dB.
(Ma antud skeemi ei vaadanud, lihtsalt märkusena).

[A.R.]

Kes on elektroonik?
Kas see mees, kes vahetab TV ära plaadi või
see kes leiab plaadilt ülesse mahtuvuse kaotanud konde?
Või äkki kena neiuke, kolb käes ja paneb tina.
Või see kes suudab näitamise lõpukella panna pikemale ajale?
Katsun leida elektroonikut

[olavsu1]

Kes on elektroonik?
...

nuu vormistage sellest nüüd küsitlus....

[Svago]

Küsimus on laiem. Elektroonikal on ka palju erinevaid harusid – umbes nagu ka erinevaid arste.

Meenub suures firmas trablede töö. Nimetasid ennast kõvadeks elektroonikuteks ja käisid ninad püsti.
Kui mobla plaat ei töötanud, siis läks see testimismasinasse – nõelad kontrollpunktidesse ja arvuti soft leidis rikkis detaili. Jäi üle vaid määratud detail vahetada ja plaat uuesti testida.
Päris tihti küsis trable, et mis detail see roheline on. Skeemi nad ei kasutanudki, rääkimata skeemi tööprintsiibi teadmisest.

Näiteks mikroskeemi vahetuseks kasutati päris kallist seadet, mis demonteeris mikroskeemi ja hiljem paigaldas uue. Ülitäpne asukoht määrati kaamera abil. Kuuma õhuga jootmiste jaoks tuli protsessiinseneril teha vastav temperatuuriprofiil – et mikroskeem jääks ellu ja jootmine oleks kvaliteetne, ka trükkplaat jääks pärast remonti kahjustamata.

Mul oli vanasti kriteeriumiks, et õige elektroonik peab ise ka mõne asja valmis ehitama– näiteks võimendi otsast otsani ise ehitama ja korralikult häälestama.
Ja veel parem, kes suudab ise töötava skeemi välja mõelda ja käima panna.

Enamus elektroonikuid olid ju teoreetikud, kes ise midagi ei suutnud ehitada. Ja nagu elu näitab, siis ilma praktikata õiget teooriat kaua meeles ei pea.
Meenusid 2 elektroonikafirma elektroonikut, kes „projekteerisid” ühe toiteploki, kus ma avastasin 34 viga. Oleks ma algse variandi kokku jootnud, siis oleks ikka kole palju suitsu tõusnud ..
Ilmselt teadsid nad ka ise, et võib olla vigu ja ei antud seetõttu montaažitsehhis tootmiseks.

[radiotehnika35]

------