Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Meie Riigi IT&ID

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Meie Riigi IT&ID

    Meil oli siin jutuks, et ID kaart ei tööta suure osa brauseritega. Nüüd tuli meelde veel üks kummalisus meie ülehaibitud IT Kohta:
    https://tartu.postimees.ee/7930784/p...-bussipiletiks. Selle kohta on kogemus enne Jõulu Stockholmis, kui sisenesin sadamas bussi, viibutasin oma pangakaarti ja masin tegi piiks. Ma polnud end kusagil isikustanud: viipevõimalusega pangakaart töötas. Töötas ka hiljem metroos. Päeva pärast oli pangaarvelt maha läinud u. 7 EUR-i (tegelikult piiksutasin rohkem kordi aga seal oli värk,et üks piiks kestab 70 minutit. Kui nüüd mõtiskleda, siis suure linna transpordivõrgu IT teenendus suudab fikseerida, meeles pidada ja aega lugeda iga pangakaardi ule. Tartlased hõiskavad kui uuendust? Veel mingi iskustamisega? Ehk tartlased kommenteerivad? Mind on süüdistatud virisemises aga meie juhtide eneskiitus IT kohta haiseb. Kena aasta jätku!

    #2
    Vanarahvas teab, et tühja tünni kõmin pidi kaugele kostma ....

    Comment


      #3
      Mille üle sa nüüd täpsemalt kurdad? ID-ee lehel ütleb, et toetatud on Chrome, Firefox, Edge ja Safari. Google ütleb, et see teeb mingi ~95% netibrowserite turust...et peaks siis tegema kordades rohkem tööd, et oleks veel see ülejäänud 5% ka toetatud? Ja Stockholmis töötab, tore...meil tehakse ka, aga sulle ei sobi midagi? Mis, miks? Öeldakse, et uuendus ja ongi Tartu bussitranspordi uuendusega tegu siiski ju, ei ole mainitud, et maailma esimene, ainulaadne jne..

      Comment


        #4
        Ma ei kurda vaid annan teada. Ja pangakaart ja ID kaart on eri asjad.

        Comment


          #5
          Mittemidagi ei saa aru. Kas, erinevalt Tartust, saab Rootsis ID kaardiga maksta otse bussis? See oleks vanainimestele plastkaartide omanikena edasiminek, võrreldes nutiseadmes olevat virtuaalset pangakaarti isikustatud bussikaardina kasutada.
          Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

          Comment


            #6
            Esmalt postitatud martk poolt Vaata postitust
            Mittemidagi ei saa aru. Kas, erinevalt Tartust, saab Rootsis ID kaardiga maksta otse bussis? See oleks vanainimestele plastkaartide omanikena edasiminek, võrreldes nutiseadmes olevat virtuaalset pangakaarti isikustatud bussikaardina kasutada.
            mina saan nii aru et rootsis pole muid täiendavaid kaarte vaja kui aint pangakaarti ja mingit täiendavat isikustamist sammuti pole vaja (pangakaart on niigi isikustatud).

            Comment


              #7
              Tuttavad räägivad, et nad juba vähemalt 3a Tartus nii pangakaardiga saanud bussiga sõita, pole mingit isikustamist vaja olnud.

              Comment


                #8
                Esmalt postitatud Eggy poolt Vaata postitust
                ... pole mingit isikustamist vaja olnud.
                Ja sellega on teenusepakkujale tekitatud korvamatut kahju, ANDMED jäid saamata.

                Ma pole elektriauto kasutaja, aga põgus vaatlus laadimiseks annab teada: "registreeri ennast kasutajaks".
                Minu jaoks täiesti arusaamatu, igasse võimalikku tanklasse registreerin ennast kasutajaks?
                (kliendikaartide hullus seda muidugi ju eeldab)

                ps! jälgisin mõnuga ETV ostukorvi ülevaadet, kus külaline täiesti süüdimatult (ja poekettide hammastekrigina saatel) teatas, et ta käib erinevates poodides oma korvi täitmas.

                Comment


                  #9
                  Kas, erinevalt Tartust, saab Rootsis ID kaardiga maksta otse bussis? Selgelt kirjas, et PANGAKAART. ID kaardil pole ju raha. Rootsis kohalikud kasutasid mingit nutika äppi mida näitasid bussis. Ilmselt on neil mingi äpp, kuupileti sarnane.

                  Comment


                    #10
                    Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
                    Ma ei kurda vaid annan teada. Ja pangakaart ja ID kaart on eri asjad.
                    Sa ei saa ju eeldada, et kui midagi kirjutad, siis suur enamus rahvast sellest ka aru saab; see nii ju ei ole (üle 70% rahvastiku fenomen).

                    Võibolla tõesti, ent kui me ammune kord svenskas olime, tundus see küsitud hind suht krõbe, arvestades et pead maksma kogu suure kaasas oleva pere eest korraga. Ma ei teagi, tollel korral oli seal miski asjapulk ja see ütles et pead maksma iga pea pealt eraldi ja miskit perevärki teenust pole- tea kas asjad on ka selles suhtes paremaks läinud?

                    See jah, inimeste hindamine väärtuse alusel. Kui esimest korda nutikassas maksin, pärnus, siis lihtsalt läksid ja maksid, probleemi pole. Aga edasi pandi poodidesse skännerid, nii et kui klient oled ja skänneri saad oled väärtuslik klient ja kui kliendikaarti pole.. sisuliselt tähendab see "tõmba uttu" vms varianti. Niipalju siis "iga klient on tähtis" värgist ja lahenduste välja töötajate ajumahu suurusest, või mingist sarnasest omadusest üldse mingit suuremat pilti kuvada sellest mida ta teeb (siin võib ka olla mõne kitsama kingaliistu kandja viga, kes on "otsustaja").

                    Seda nutitelefonidega makse- ja tuvastusterminalides vehkimist sai vaadatud juba internetist videoid üle 10 aasta tagasi. Eks ta vaikselt imbub ka siia.
                    Seda et siiani maailm käib oma rada ja meil on digiboksid ja muu säherdune, mis on ajast lihtsalt maas või ei vasta maailmas levivatele üldnormidele, pole vist ka suurem uudis.

                    Viidatud "e-uudis" on minuarust üle ootuste sisukas, sest ära on toodud ka kogu asja olemuse juurpõhjus: ca 27k€ kuus + KM ja 5 aastat, ehk siis 1620k€ +.
                    Minuarust, millega tehingul mööda pandi, on iga-aastane inflatsioon, mida artikkel ei näita et keegi oleks seda ka arvestanud.
                    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                    Comment


                      #11
                      Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
                      maailm käib oma rada ja meil on digiboksid ja muu säherdune, mis on ajast lihtsalt maas või ei vasta maailmas levivatele üldnormidele
                      Kas see digiboks on ka ajast maas ja ei vasta üldnormidele?
                      Apple TV 4K. Our best audio and video quality. Dolby Vision, HDR10+, and Dolby Atmos. Works seamlessly with Apple devices, services, and smart home.

                      Comment


                        #12
                        Sa ei saa ju eeldada, et kui midagi kirjutad, siis suur enamus rahvast sellest ka aru saab; see nii ju ei ole (üle 70% rahvastiku fenomen).

                        Ma olen siiani eeldanud, et siin foorumis on arukad inimesed kes saavad aru suht lühikeset kirjeldusest. Tundub, et eksisin: vabandust, ei tahtnud kedagi solvata ega lollitada. Kahetsusväärselt on kogu jutt eemaldunud algteemast. Ma enam ei tee. Olge tublid!

                        Comment


                          #13
                          Lisan ühe lõbusama noodi ka siia - esmalt teema pealkirja väikselt nähes lugesid silmad " Meie Riigi ITSID" , nagu oleks mingi täht viimase sõna eest puudu jäänud...

                          Aga teemakohaselt - ma jagan Shele seisukohta et kohalik IT ja ID käivad suht koperdades, polegi väga vahet kas (kommertstarkvaraline) brauser on vana või just äsja uuenduse saanud.
                          Ja pareerin nüüd nende väidet et SmartID jms. ju töötavad küll ja küll, asi pole selles, sest ID kaart on Eestis ainuke kohustuslik elektrooniline identifitseerimsvahend. Ja kui on kohustuslik, siis peab kohustuslikus korras ka toimima.
                          Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                          Konfutsius

                          Comment


                            #14
                            Esimene post näib viitavat nagu id kaardi mittetoimimises on tartu it süüdi. Ja kuskil keegi haiseb. Et suht arusaamatu teemapüstitus. ID kaardi mittetoimimises oleme me vist peaaegu kõik ühel meele aga seda teemat võiks niimoodi sõnastada et ka aru saaks. Samas kui kuskil keegi midagi arendab on ju positiivne? Teemast sain aru et tehakse midagi valesti? Aga mis on valesti?

                            Comment


                              #15
                              Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
                              ... sisenesin sadamas bussi, viibutasin oma pangakaarti ja masin tegi piiks. Ma polnud end kusagil isikustanud: viipevõimalusega pangakaart töötas. Töötas ka hiljem metroos. Päeva pärast oli pangaarvelt maha läinud u. 7 EUR-i (tegelikult piiksutasin rohkem kordi aga seal oli värk,et üks piiks kestab 70 minutit. Kui nüüd mõtiskleda, siis suure linna transpordivõrgu IT teenendus suudab fikseerida, meeles pidada ja aega lugeda iga pangakaardi ule.
                              Sõidusoodustuse saamiseks tuleb soodustusele kvalifitseerujal sõidukaart isikustada ja vajadusel kanda sellele ka sõidusoodustuse liik ning kanda bussi sisenedes kaasas tasuta sõidu õigust tõendavat dokumenti.

                              Bussis on üksikpileti hind Ühiskaardiga makstes 1,50 € ja sularaha eest ostes 2 €. Näiteks kui Sul on kaardile kandmiseks 10 € ja tahad selle raha eest ka pileti osta, siis bussijuht laadib summa kaardile ja sõitjana ostad kaardiga üksikpileti.

                              Kui Sul ei ole Ühiskaarti või Sa pole jõudnud sellele märget sõidusoodustuse kohta teha, aga Sul on dokument, mille alusel on Sul õigus sõita tasuta, siis väljastab bussijuht Sulle paberpileti maksumusega 0 eurot ehk nullpileti.

                              Kangesti tahetakse paraleelraha süsteemi.

                              Comment

                              Working...
                              X