Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

igiliikur

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Kreeklase mõtteviis on ka minumeelest õige. Keegi auväärt kodanik kunagi väitis, et "teadlased on nagu täissöönud haned, iga uus idee hirmutab neid...". Igiliikur, kas puht teoreetiliselt ei ole see siiski võimalik? Samuti ei saa väita, et näiteks valguse kiirusest suuremaid kiiruseid pole olemas. Kes relatiivsusteoorias veidigi kodus on, teab millest jutt. On lükatud ümber palju muidki seaduseid ja ega energia jäävuse seadus pole selles suhtes mingi "püha lehm", kuigi see tundub nii vääramatuna. Kõik pesitseb inimeste kõrvade vahel ja kes julgeks väita, et see reaalsus just kõige õigem on.

    Comment


      #32
      See kes vähegi relatiivsusteoorias kodus on, teab tõesti millest jutt.
      Relatiivsusteooria ja standartmudeli järgi osakese kiiruse lähenedes c-le läheneb tema mass lõpmatusele, teatud massi korral muutub osake mustaks august ja on edaspidi isoleeritud universumist - või siis Hawkinsi viimaste arvutuste kohaselt plahvatab ja muutub osakestepilveks millel puudub otsene seos algosakesega. Ehk algosake hävineb.
      Tahhüonid jms. kiired tegelased on matemaatilised lahendid, reaalsuses on neist vähe abi kuna meie maailm koosneb kvarkidest.

      Puht teoreetiliselt ? Ei ole võimalik. EI ole võimalik. Termodünaamika seadused makroskoopilises maailmas on seni ümberlükkamatud. Kvantmehhaanikas mitte, kuid see ei puutu hetkel asjasse.

      Comment


        #33
        Kui kõik oleks nagu KaruTEC, siis oleks vist maakera tänini lapik ja seisaks kolmel elevandil ning universum tiirleks ümber nende elevantide

        Comment


          #34
          Siiski, siiski. Raadiusvektori mõttelisel "keerutamisel" saame me tema "otsa" joonkiiruse kuitahes suure, seda siis piisavalt suure nurkkiiruse ja vektori pikkuse korral. Tegu pole küll füüsikalise liikumisega ja praktikas pole meil sellest kahjuks suuremat kasu.

          Teisalt - vastastikmõjud levivad koheselt. Inimene pole oma karvast käppa veel virtuaalosakeste maailma küllalt kindlalt surunud ja see valdkond on (sub?)elementaarosakeste füüsikutele uurimiseks paras maiuspala. Usun, et gravitoni olemuses selgusele jõudmine oleks suur hüpe edasi, selle nähtuse praktikasse rakendamisega (a la gravitatsiooni ekraneerivad sulamid ulmeromaanidest jms. :P) ei pruugi inimkond oma eksistentsi jooksul muidugi toime tulla.

          Universumi ehitus on küll keeruline masinavärk ja loodusseadused kui aamen kirikus, kuid laps minus usub (ja loodab), et me näeme vaid jäämäe tibatillukest veepealset osa.

          EDIT:kirjavead

          Comment


            #35
            Kunagi juhtusin lugema kuskilt...
            1800-ndate kanti oli üks meister ehitanud asja, mis ehk võinukski olla igiliikur, kui tal vaid laagrid oleksid hõõrdumatud olnud. Tal oli veetünni otsa pandud pump ja vesiratas. Vesiratas ajas ringi pumpa, mis omakorda andis vett sellesamale vesirattale. Lisaks oli selle küljes käiaketas. Mingi nädala jagu see asjandus töötaski, aga ühel päeval lihtsalt seiskus, kuna laagrid olid kuumaks läinud ja jooksid kinni.

            Comment


              #36
              Originally posted by paadikapten@Feb 16 2005, 18:07
              Kunagi juhtusin lugema kuskilt...
              1800-ndate kanti oli üks meister ehitanud asja, mis ehk võinukski olla igiliikur, kui tal vaid laagrid oleksid hõõrdumatud olnud. Tal oli veetünni otsa pandud pump ja vesiratas. Vesiratas ajas ringi pumpa, mis omakorda andis vett sellesamale vesirattale. Lisaks oli selle küljes käiaketas. Mingi nädala jagu see asjandus töötaski, aga ühel päeval lihtsalt seiskus, kuna laagrid olid kuumaks läinud ja jooksid kinni.
              Kui laagrid oleks hõõrdumatud, siis tõmbaks sellele samale laagrile võlli peal hoo sisse ja jätaks käima.

              Comment


                #37
                see selle asja iva ongi, kui leiutataks hõõrdumatud laagrid, saavutatakse täielik vaakum jne, siis ei ole meile enam ju igiliikurit vaja. elektriauto sõidaks nt 1000km ühe AA elemendiga, mis maksab 5 EEK
                igiliikuri mõte olekski selles, et saada kuskilt "tasuta" energiat kõikide segavate ja piiravate jõudude kompenseerimiseks
                Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                Comment


                  #38
                  Kuulge lõuapoolikud, ma olen 100 korda niipalju asju ehitanud kui teie siin kokku. Kaagutage pealegi oma igiliikurist edasi ja sõimake teisi kivipeadeks. Võtke jootekolb ja mathcad jms, mitte ärge istuge päev otsa rates ja delfis ja foorumites. Süda läheb pahaks, lasteaed täielik. Tevalo foorum on suhtluskoht mitte aju aseaine aga sellest mõned aru ei saa. Huvitav kuidas mina oma asjad valmis saaks kui iga 3 sekundi tulutu mõtlemise järel kohe foorumisse idikaid küsimusi topiks.
                  Ma olen ammu juba seisukohal et haridussüsteem sakib täiega, vaata milliseid kivipallureid see sünnitab.

                  Comment


                    #39
                    Igiliikur kui omaette liikuv süsteem on võimalik nähtus aga kui juhtmed sinna külge lüüa ja tahta et ta töötaks suurema kasuteguriga, st et toodaks ntx voolu lisaks enda tööshoidmisele, siis on hambad. Kas TTÜ's või TÜ's, seal kuskil on mingi süsteem olemas, kus mingi laeng juba mitmeid aastaid ringleb. Sama asi, kui juhtmed külge lüüa, siis on kööga, mõõdetakse olemasolu mingite väljade mõõturitega.
                    -

                    Comment


                      #40
                      Igiliikur on paha sõna. Füüsikud defineerivad seda kui masinat, mille kasutegur on suurem kui üks. Kui kasutegur on 1 siis on jah "igiliikur" talupoja loogika järgi.
                      Selle igavesti ringleva vooluga on nii, et isegi mõõtmine tegelikult vähendab tema väärtust, küll hästi väheke. Elektrivoolu energia on teatud mõttes juhti ümbritsevas väljas. Ma kaldun arvama et neid mõõtmisi võib miljon tükki teha, enne kui midagi oluliselt muutub.

                      Comment


                        #41
                        >> Kunagi juhtusin lugema kuskilt...
                        1800-ndate kanti oli üks meister ehitanud asja, mis ehk võinukski olla igiliikur, kui tal vaid laagrid oleksid hõõrdumatud olnud. Tal oli veetünni otsa pandud pump ja vesiratas. Vesiratas ajas ringi pumpa, mis omakorda andis vett sellesamale vesirattale. Lisaks oli selle küljes käiaketas. Mingi nädala jagu see asjandus töötaski, aga ühel päeval lihtsalt seiskus, kuna laagrid olid kuumaks läinud ja jooksid kinni.

                        Nädal aega - võimatu. Kui siis ainult tänu suurele veemassile mis oli eelnevalt üles paaki aetud. Mõnes mõttes petab niiviisi ära küll. Vett peab aga väga palju olema - 1tonn vett 1 meetri kõrgusel annab ainult 2.7vatt-tundi.
                        2.7vatti sellise süsteemi ringiajamiseks igatahes ei piisa. Seega järeldus: vend käis öösel vett juurde kallamas.

                        Comment


                          #42
                          pm saab ülijuhti lasta mats sisse ja sinna see jääb. sellega oleks nagu lihtne, aga paraku ei ole veel keegi leidnud/leiutanud ülijuhti toatemperatuuril. absoluutse nulli lähedal muutuvad pea kõik metallid ülijuhiks, paraku jahutamine on kallis. iseasi kas selist juhti, milles laeng sees püsib, ka igiliikuriks nimetada saab
                          Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                          Comment


                            #43
                            Originally posted by jan@Feb 16 2005, 17:32
                            vastastikmõjud levivad koheselt.
                            Ega see juhuslikult kirjaviga ei ole?
                            Tõsi ei ole ta kohe kindlasti.

                            Comment


                              #44
                              Gravitatsioon võib levida koheselt. See ei ole eriti kindel. Gravitatsiooniosakesi - gravitone - ei ole veel leitud, võimalik et polegi olemas. Samas on gravitatsiooniväli totaalselt erinev elektromagnetväljast nii et kui ta ka levib hetkeliselt, on seda praktikas suht võimatu rakendada.

                              Comment


                                #45
                                Ka gravitatsioon ei saa levida koheselt, muidu poleks mingit mõtet nn. gravitatsiooni laineid otsid. Lainetena levimine iseenesest eeldab levimise lõplikku kiirust.

                                Comment

                                Working...
                                X