Vs: igiliikur
Pole üldsegi "igi", kuid täitsa sobiv on algajale käeharjutuseks
üks ühe transistoriga skeem, mis hoiab pendlit võnkumises
vast ikka mitu kuud järjest. Kui see ergutaja hästi ära peita,
võib justnagu "igi" küll välja paista. Ma kunagi tegin, magnet
rippus niidi otsas seinariiuli nurga küljes laua kohal, skeem
koos taskulambipatareiga oli aga peidetud laua sisse.
Nii mõnelegi külalisele oli siis nuputamist, miks küll pendel
seisma ei jää... Skeem siin venekeelses artiklis:
PS. Tõlgin igaks juhuks sealt viimase lõigu tolle pooli kohta:
Elektromagneti pooli võib mähkida plastmassist või paberist
(?) alusele siseläbimõõduga 20mm, välisläbimõõduga 48mm
ja paksusega (kõrgusega) 8mm. Mähkida kaks traati korraga
kuni aluse täitumiseni. Mähisetraadi läbimõõt 0,09...0,1mm.
Pärast on vaja (igaks juhuks) kontrollida, et pole omavahelist
lühist kahe saadud mähise vahel. Siis ühendatakse mähised
jadamisi, ühe lõpp teise algusega ja seesama ühenduspunkt
läheb kokku transistori emitteriga.
Soovitav on kasutada mõnda tavalist germaaniumtransistori
(vanadest raadiotest saab) ja väikest germaaniumdioodi,
nendel on pingelangud väiksemad ja töötab kauem. Minu
pool oli (on siiani säilinud) veidi suurem, paksusega 17mm
ja sees on pehmest rauast (rauatükk ahjus punaseks aetud
ja koos ahjuga maha jahtunud) treitud südamik, mis ühest
otsast ulatub umbes 5mm pikkuselt poolist välja. Arvasin
et selline südamik tuleb kasuks ja nii ta igatahes töötas.
Pole üldsegi "igi", kuid täitsa sobiv on algajale käeharjutuseks
üks ühe transistoriga skeem, mis hoiab pendlit võnkumises
vast ikka mitu kuud järjest. Kui see ergutaja hästi ära peita,
võib justnagu "igi" küll välja paista. Ma kunagi tegin, magnet
rippus niidi otsas seinariiuli nurga küljes laua kohal, skeem
koos taskulambipatareiga oli aga peidetud laua sisse.
Nii mõnelegi külalisele oli siis nuputamist, miks küll pendel
seisma ei jää... Skeem siin venekeelses artiklis:
PS. Tõlgin igaks juhuks sealt viimase lõigu tolle pooli kohta:
Elektromagneti pooli võib mähkida plastmassist või paberist
(?) alusele siseläbimõõduga 20mm, välisläbimõõduga 48mm
ja paksusega (kõrgusega) 8mm. Mähkida kaks traati korraga
kuni aluse täitumiseni. Mähisetraadi läbimõõt 0,09...0,1mm.
Pärast on vaja (igaks juhuks) kontrollida, et pole omavahelist
lühist kahe saadud mähise vahel. Siis ühendatakse mähised
jadamisi, ühe lõpp teise algusega ja seesama ühenduspunkt
läheb kokku transistori emitteriga.
Soovitav on kasutada mõnda tavalist germaaniumtransistori
(vanadest raadiotest saab) ja väikest germaaniumdioodi,
nendel on pingelangud väiksemad ja töötab kauem. Minu
pool oli (on siiani säilinud) veidi suurem, paksusega 17mm
ja sees on pehmest rauast (rauatükk ahjus punaseks aetud
ja koos ahjuga maha jahtunud) treitud südamik, mis ühest
otsast ulatub umbes 5mm pikkuselt poolist välja. Arvasin
et selline südamik tuleb kasuks ja nii ta igatahes töötas.
Comment