igiliikur

[fre]

Vs: igiliikur

Pole üldsegi "igi", kuid täitsa sobiv on algajale käeharjutuseks
üks ühe transistoriga skeem, mis hoiab pendlit võnkumises
vast ikka mitu kuud järjest. Kui see ergutaja hästi ära peita,
võib justnagu "igi" küll välja paista. Ma kunagi tegin, magnet
rippus niidi otsas seinariiuli nurga küljes laua kohal, skeem
koos taskulambipatareiga oli aga peidetud laua sisse.
Nii mõnelegi külalisele oli siis nuputamist, miks küll pendel
seisma ei jää... Skeem siin venekeelses artiklis:

http://boni.narod.ru/s3/bel-265.html

PS. Tõlgin igaks juhuks sealt viimase lõigu tolle pooli kohta:
Elektromagneti pooli võib mähkida plastmassist või paberist
(?) alusele siseläbimõõduga 20mm, välisläbimõõduga 48mm
ja paksusega (kõrgusega) 8mm. Mähkida kaks traati korraga
kuni aluse täitumiseni. Mähisetraadi läbimõõt 0,09...0,1mm.
Pärast on vaja (igaks juhuks) kontrollida, et pole omavahelist
lühist kahe saadud mähise vahel. Siis ühendatakse mähised
jadamisi, ühe lõpp teise algusega ja seesama ühenduspunkt
läheb kokku transistori emitteriga.

Soovitav on kasutada mõnda tavalist germaaniumtransistori
(vanadest raadiotest saab) ja väikest germaaniumdioodi,
nendel on pingelangud väiksemad ja töötab kauem. Minu
pool oli (on siiani säilinud) veidi suurem, paksusega 17mm
ja sees on pehmest rauast (rauatükk ahjus punaseks aetud
ja koos ahjuga maha jahtunud) treitud südamik, mis ühest
otsast ulatub umbes 5mm pikkuselt poolist välja. Arvasin
et selline südamik tuleb kasuks ja nii ta igatahes töötas.

[A.S.]

Vs: igiliikur

Noh tähendab siis pluss ja miinus need väljad ju samatugevad mismoodi see liikumine siis toimub.

Rootori püsimagnetil jah need väljad sama tugevad, aga staatori magnetväli ju pidevalt muutub, vahelduvvool ikkagi. Ja kuna faase ning staatorimähiseid on lausa 3 tükki, siis tekib selline efekt, justkui magnetväli pöörleks ringiratast, pannes sellega ka rootori pöörlema.
Alalisvoolu puhul peaks staatori voolu (või rootori oma kui staator on püsimagnet) pidevalt katkestama ja suunama voolu järgmisesse staatorimähise harusse või muutma mähises voolu suunda.

E: http://www.magnet.fsu.edu/education/...tor/index.html

[aixi]

Vs: igiliikur

Ja kuidas ta alguses keerlema tööle saada

[A.S.]

Vs: igiliikur

Tuleb lihtsalt mähis(t)ele pinge peale anda. Torkad näiteks pistiku pistikupessa ja lauaventilaator hakkabki tööle, pole midagi keerulist.

[A.R.]

Vs: igiliikur

http://emsa.gastli.net/Chapter6/pm_motor.pdf

[aixi]

Vs: igiliikur

Mh töötamise ajal peab siis vool ikka järgi olema või.

[A.S.]

Vs: igiliikur

Ja millise energia arvelt see siis sinu arvates töötama peaks? Bensiin? Gaas? ...?
Elektrimootor töötab ju ikka elektriga, traditsioon on selline.

[aixi]

Vs: igiliikur

Kuid kas selliseid nii väikseid soojuspumpasi on olemas mis 100W käima läheksid

[A.S.]

Vs: igiliikur

On olemas, enamasti neid nimetatakse külmutuskappideks, külmikuteks, sügavkülmikuteks. Küsid emme käest, ta näitab sulle.

[aixi]

Vs: igiliikur

No aga see soojuspump aurumasin skeem on reaalne või. Kusagil mingit toimivat süsteemi ka kirjeldatud on.

[maidor]

Vs: igiliikur

Igiliikurit usun ma alles siis, kui see müügil kõigile saada on. See on muidugi tõsi,et Maa ja taeva vahel on palju energiat, aga kahjuks ei suuda seda kergelt püüda.

[A.S.]

Vs: igiliikur

Momendil aixi ei leiutagi igiliikurit, vaid vedurit, mille saab väntamisega liikuma panna.
Vedur ei liigu igavesti, vaid ainult senikaua, kuni aixi viitsib vändata.

Soojuspumba kasutegur on kolm-neli.

Tuleb teha jalgratas.
Inimene väntab, võimsus 100 W.
See töö käivitab soojuspumba. Saame 400 W energiat.
Sellega käivitame aurumasina.
Aurumasinaga paneme käima suurema soojuspumba.

Nii veel paar astet ja saame veduri.
Vedur paneb maakera keerlema.
Juba Archimedes otsis toetuspunkti et Maakera kangiga paigast liigutada.

MEIE TEEME SELLE ÄRA!!!!!!

[aixi]

Vs: igiliikur

Ja kui vahetustega panna siis on etem aga tegelikult mõte siis selle esimese lüli kohta et võiks ju ka 100W elektrimootor olla.

[A.S.]

Vs: igiliikur

Aga milleks elektrimootor, las parem soojuspumba poolt käima pandav aurumasin väntab soojuspumba tööle.

[A.R.]

Vs: igiliikur

esimese lüli kohta et võiks ju ka 100W elektrimootor olla.

Muidugi võib, kui kuskilt 100 W toidet saab.
Sellised mootorid koos soojuspumbaga on autodes
konditsioneerid, külmkambrid.
Diiselmootor on ka natuke sinna kanti riist.
Neid võib igaüks poest vabalt osta.

See soojast elektri saamine on natuke keerulisem.
Aga on võimalik. Põlevkivist ju saadakse sooja ja elektrit.

Miks me siis niiviisi elektrit toota ei saa?
Ilmselt pole keegi selle peale tulnud.
Või on asi ikkagi kuskil mujal peidus?
***
Kunagi oli selline tore raamat (?)
"Füüsikud teevad ...." peaks sealt vaatama.

P.S.
Seal ..... kohal oli nalja