Tuule abil elekter.

[reuter]

ehi8tamiseks oleks ilmselt mõistlik mingi alalisvoolugeneraator, millel on suur kompenseerimine, st väljundpinge ei sõltu eriti pööretest. see tagatakse ergutuse reguleerimisega. venelastel oli mingi gene 2 taktilise mootoriga - plönniks kutsuti. see andis välja 24V nimipinget ja pöörded ei mõjutanud suurt asja. loomulikult võimsuse erinevus on.
tavagenekate puhul tuleb loomulikult panna rõhku ülekandele, sest 200p/min ei anna normaalne gene mitte midagi välja ja tuulega on see 200 juba keeruline saavutada

[eltonno15]

oleks küsimus küsijale et miks sul seda vaja teha on?mõte on suht hea et nii elektrit saada kuhugile,aga teostamisega võib jamasi tulla.

[KaruTEC]

Ülekanded on ajalugu, tänapäeval on aeglased gened. Mul on siin laua peal 5kW ja 200rpm jurakas.

[kreeklane]

selline elekter on siis kulla hinnaga.tuulegeneraator on kena asi,kui suvila või maakodu on kuskil liinidest kaugel.paned mõned akud laadima ja ei mingit muret.generaatoriks sobib kõige paremini (juba oma odavuselt)autogeneraator.
alustada tuleb ikkagi tiivikust ja ülekandest,pluss veel automaatne põõrete regulaator.see peab jälgima et tiivik oleks vastavalt tuule kiirusele õige pinnaga tuules.kui selline asi juba valmis-siis muidugi määrab raha, et kui suur ja võimas generaator külge tuleb.nii et ehitamisel on generaator see kõige pisem ja viimasem mure.

[a1]

Originally posted by Elektrik@Mar 30 2005, 15:58
Kui tõsisem huvi, on yks 50 a vana raamat: Amatöörelektrik, ... Saab ehk netti üles visata.

Oleks tänulik.

Mulle sellised ideed meeldivad ja ise olen plaaninud sellise ehitamist juba ... 20aasat B-) ehk jõuan kunagi ka tegudeni. Kunagi sai norma mänguauto mootorile tiivik otsa pandud ja tormiga sai taskulambipirni hõõguma.

Tiivikust meenus variant, kus 200L vaat oli pooleks lõigatud ja külgepidi vertikaalsele teljele keevitatud. Sellise tiiviku eeliseks on, et ta on alati tuulesuunas, pole vaja pöörata.

[tiit]

Originally posted by marcor1@Mar 30 2005, 13:41
Jalgratta "dünamo" on lihtsalt alalisvoolu generaator .
Ei ole eraldi generaarorit ja dünamot.

Terminitest niipalju et dünamo on ALALISVOOLU generaator
Mis puutub aga tuuleenergia püüdmisse siis olen ka asja uurinud ja alalisvoolu genet kasutaksin ma ainult kuskil suvilas kus muu võrguühendus puudub.
Kui aga elektrivõrk olemas siis sobib genekaks tavaline asünkroonmootor mis ühendatakse otse võrku. Kui tuult ei ole siis ajab mootor tiivikut ringi (selleks ajaks tark välja lülitada ) Kui aga tuul hakkab mootorit tõukama kiiremini kui selle nimipöörded, siis võrgusagedus teda kiiremaks ei lase vaid mootor muutub generaatoriks ja hakkab elektrit tootma. Vaja on ainult mähistele mingi mahtuvus tekitada (konded). Nagu juba eelkõneleja mainis on gene ehitamine väga lihtne võrreldes ülejäänud mehhaanikaga.

[murphy]

Endalgi plaanis midagi sellist see suvi ehitada, sai genekadki valmis otsitud, kaks 1,2Kw 12V genekat. otsustasin 2 labalise kasuks ja laba pikkuseks 2-3m laiuseks 20-30cm. on nagu pidev tuul aga muutuva suunaga max 90 kraadi. ei suuda ära otsustada kas harjad või paindjuhtmed. Harjadel on suur takistus a selle eest kui saba teha võib 360 kraadi pöörata, paindjuhtmed aga omavad väikest takistust

[kreeklane]

tee kolme labaga tiivik.tuleb stabiilsem.ja käi konsulteerimas mõnega,kel selline asi juba valmis on.hulk vigu jääb tegemata.mul toaaknast paistab tuulegeneraator.mees jändab juba mitu aastat, aga korralikult käima pole saanudki.

[reuter]

kunagi telekast näitas, kuidas üks mees asja valmis ehitas. tal kulus vist 5 aastat selleks, aga tal olid ka sellel mingid muud asjad järgi. sellel oli masti otsast toodud transmissioonvõlliga ülekanne tuppa, kus siis vastavalt vajadusele lülitas otsa tripingi või generaatori. vb oli midag veel, aga ma ei mäleta. see kõik oli muidugi õndsal nõukogude ajal, kus oli kõiki asju võimalik pudeli eest saada. mina nt arvan, et see mehhaanika pole ka ületamatu, on ju võimalik osta igasuguseid põllumajanduslikke ülekandeid. probleemi näen mina vajaliku kõrguse saavutamises, et ümbritsevad objektid tuult ei takistaks ja seega suht pidev tuul tagatud oleks.

[kulminaator]

tuul ise on tegelikult suurem probleem kui rahvas tavaliselt arvab.

enamus eestimaa kohti oni tuule energia tootmiseks t2iesti kasutud kuna tuul on lihtsalt liiga n6rk.
ainukesed kohad kus on selliste 'm2nguasjadega' m6tet j2nnata on l22ne eesti, haapsalust sindini ning saared.
seal tuleb mere pealt otse tuul ning pisike kalda t6us isegi grammi v6rra v6imendab tuule kiirust (vaadake kuidas teinekord suure maja nurga peal on tuul tunduvalt tugevam kui 15m eemal, sama effekt).

kui tuulekiirus on vastuv6etav elektri energia tootmiseks siis v6ib jah hakata oma ylekande probleemidele lahendust otsima

ps. google's otsides wind electricity generatori peale leiab palju huvitavat lugemismaterjali ning kusagi l www.neti.ee kaudu otsides leidsin isegi kord yles kellegi l6put88 tuulekiiruse teemal eestis

[Padasonic]

Kusagilt sai kunagi loetud, et tuulegeneraatorile on parim kettülekanne. Pidavat kõige väiksema tuulega käima minema. Nii et poodi maastikuratta juppe ostma. Saab katsetada, milline käik on parim
Parematel jooksudel saab hammasrattaid ükshaaval või hulgi maha kruvida, et siis ainult see õige komplekt käima jätta, kui kaal on oluline.

[reuter]

koduseks kasutuseks leiab peaaegu igalt poolt piisavalt tuult. asja mõte on muidugi majanduslikult olematu. siin tuleb mängu tegemise rõõm ja hiljem sellest tulenevad pisihüved, nagu enamuse isetegemise korral.
kui on olemas kõrge mast, siis tasub metallimehel asi kindlasti ära ka, kuna tiivik ja pöördpea ei ole sellisele probleemiks. gene ja akud ei maksa sinna juurde juba suurt miskit.

[KaruTEC]

Te siin räägite võimsustest sada vatti.
Muuseas, tiivikuid saab täitsa ebayst osta, vaadake alternatiivenergeetika sektsioonist. Mul on kolm tükki riiuli peal.

[kreeklane]

mis puutub generaatori masti, siis parim lahendus on betoonist kõrgpingeliini mast.ei tea mis ta praegu maksab, aga mast mul akna taga läks talumehele natuke üle 10tuhande maksama(koos paigaldusega)seda muidugi 7-8 aastat tagasi.

küsimus suurele ringile:MIKS ON MEIL VABARIIGIS TUULEENERGIA TOOTMISEGA RASKUSI?
(õige vastus-kõik paremad tükid on KARUTECi riiulis)

[KaruTEC]

Tuuleenergia:

- keskmine võimsus on 1/3 geneka võimsusest
- kui ei ole tuult siis ei ole energiat
- kui on tuul siis jälle ajab üle ääre

Taanis oli tormi ajal nii et ühel hetkel oli koguvõimsus 3GW ja paari minuti pärast, kui tuul läks tugevamaks ja genekad lülitusid välja, oli võimsus 50MW.
Mida üks normaalne energiasüsteem siis tegema peaks ? Kokku kukkuma.
Seetõttu on Eestis tuuleenergia üle vaidlemine suur haip ja keskkonnasäästu ei pruugi saada kuna soojuselektrijaam peab hoidma suuremat kuuma reservi.
Küll on põhjendatud lokaalne tuule kasutamine näiteks kütmiseks. Energiat saab salvestada kuuma vee kujul keskküttesüsteemi mahutites. Keskmisel eramul kulub kütteks ~1000 liitrit 70 kraadist vett ööpäevas nii et vee soojusmahtuvus on suur ja samas on selline salvestus väga odav (paak koos isolatsiooniga on ~7k)