Tuule abil elekter.

[saformo]

Olen kuulnud, et Eestis ei reguleeritagi tipptundidel ja nende vahepeal elektritootmist, kuna generaatorid olid omal ajal liiga võimsad ehitatud. Tipptundidel tekkivat võimsuse vajakajäämist pidavat kompenseeritama hüdroelektrijaamadega (vist olid Lätis kui ei eksi), neid saab kiiresti sisse/välja lülitada.

Aga alternatiivenergia on aktuaalne juba sellepärast, et Eesti saab kasutamata saastelimiidi müügist kena kasumi ja nii veel mõningad aastad.

Aastaid tagasi Pealtnägijas näidati ühte tuulegeneraatorit, metallitöömees ise nokitses teha. Aga see on riigi seisukohast (tsiteerin tunnustatud kirjanikku) nagu sääse sitt väikses väinas.

[KaruTEC]

Jah, reguleerimisvõimalus on aga väidetavalt on "kõikuvenergia" limiit Eesti energiasüsteemis 100MW. Mitte vähe kuid mitte ka väga palju. Üle selle tekib probleem. Ei jõuta nii kiiresti katlaid üles kütta ja noh ega Lätist ja Venemaalt ka nii dünaamiliselt juurde ei saa. Kaabel Soome parandab asja.

Minu arvates tuleks Eestisse teha uut laadi tuumajaam - kiirendiga katalüseeritav "solgikatel", mis kasutaks kütuseks tooriumi. Sellise reaktori ajakonstant on minutites ja eelised ning ohutus kordades paremad tavatuumajaamast. Aga noh minu arvamus veel nii palju ei loe.

[a1]

kes pole märganud, siis eestikeelne link (ja vaadake teema aastaarvu&#33
http://www.hot.ee/raadiotuba/aglotg.html

päris edeva asja saaks, kui genekaga laadida UPSi akut ja UPSist toita säästupirne B-)

[Kartul]

Heh heh, KaruTEC on siin peale selle, et tal kõikvõimalikud huvitavad asjad toas vedelevad ka paar päris head pointi välja öelnud.

Nimelt, olen minagi suur autonoomsete süsteemide fänn. Kuigi, tuuleenergiat ma kahel käel, justnagu ka tuumaenergiat just ei toeta. Esimest selle pärast, et need tööstuslikud tuulegeneraatorid (pean silmas kogu kupatust koos tiivikute ja postidega) on tohutult energiakulukad nende valmistamisel.

Eeskät sellepärast, et seal on vaja väga kvaliteetseid ja kõrgtehnoloogilisi materjale. Lisaks veel ekspluatatsioonikulud jne.

Olles ise suhteliselt madala tootlikusega, pole ma kindel, kas see energia, mis nendesse masinatsse algselt pandud on, ka kunagi tuulest täiel määral kätte saadakse ja kas lisaks sellele ka mingit kasumit energeetilises mõttes oodata on.
Peale selle on nad suured ja looduspilti rikkuvad. Turbulentsist, vibratsioonidest ja muudest keskkonnamõjudest teatakse kaunis vähe veel.

Miks tuumakad mulle ei meeldi, ei hakka ma teema segaseks ajamise vältimiseks mainima.

Samas, omaks otstarbeks ja teadmiste ammutamiseks on soovitav taoliste asjadega tegeleda küll. Mina isiklikult voovitan tutvuda näiteks päikese energia kasutamise võimalusega. Suvekuudel saab päikese energiat pea 80% kasuteguriga ära kasutada näiteks vee (eel)soojendamiseks ning seda vett siis täiendavalt elektriboilerisse lastes, saame eelsoojendatud vee pealt tugeva säästu.

Loomulikult, suvilates võib täiesti ka ilma elektrita läbi ajada. Vahe seisneb selles, et pilvisel päeval lihtsalt sooja vett ei saa :-P

Süsteem iseenesest lihtne: päikesekollektorid katusel soojendavad vett, mis pumbatakse läbi mahupaagi. Selles omakorda paak tarbitava vee jaoks. Mida suurem on mahupaak, seda suurema hulga soojust saab päeva jooksul akumuleerida.

Tagasi elektri juurde tulles, avastasin just hiljuti ühe huvitavaidee.

Idee seisneb siis selles, et ei aeta ringi suurt rootorit, mis tänu staatori ja magnetitele vajab suurt jõudu, vaid keerutatakse lihtsalt magnetit, mis sunnib poolide südamikes asuvaid magneteid end ringi pöörama ning sellega elektrit tootma.

Kui uurid seda lehekülge, siis leiad veel teisigi huvitavaid ideid katsetamiseks.

Põhimõtteliselt on võmalikud süsteemid, milles suure osa tööst tehakse magnetite energiast, ning väike osa energiat võetakse juurde, et süsteem nullpunktist (surnud punktist) üle saada.

AFAIK pole tänasel päeval veel selline süsteem teada (avalikustatud) kus saaksid oma elamise täielikult energeetiliselt autonoomseks teha (kui just ise biodiislit ei tee), kuid energiat on võimalik siiski juurde ammutada. Sellised süsteemid on siis enamasti sellised, kus laetakse akusid (päeval ja/või tuulega) ning kasutatakse siis seda kasulikult (ntx säästulampide põletamiseks).

[KaruTEC]

Tuulegenekas ei ole kuigi hitech värk, eriti asünkroongenekas. Asünkroongeneka kilovati hind on ~1000krooni nii et päris odav.
Energia mis kulub geneka tootmiseks - vasktraadi tegemise energia, korpuse valmistamine, rootori magnetite valmistamine.
Ei ole hullu midagi.

See jalgrattaga leht on muidugi marketingibs, samas teine leht on huvitav. Endal plaanis mõned katsed teha. Siiski olen skeptiline, kuna paljud kirjeldus lõpevad järeldusega "peaaegu juba tuleb kui natuke veel arendade" või "veel pole sobivat materjali".
Tuumaenergia, kui seda toota kiirendi kaasabil, oleks vägagi ohutu ja keskkonnasõbralik. Elame-näeme.

[KaruTEC]

Üks mõte veel, pole viitsinud läbi arvutada: teha mahuti, kus asuvat vett suvel soojendada päikesekollektoriga ja talvel vett siis kasutada. Arvutuste aluseks võib võtta 1000 liitrit @ 70'C ööpäevas keskmiselt.
Arvutused teeb raskeks just isolatsioonimaterjali optimumi leidmine ja paagi sobivaim maht.
Kes viitsib, tegelegu. Mahuti tegemine on odav, selle isoleerimine on juba raskem.

[marcor1]

Tuulegenekas ei ole kuigi hitech värk

ma olen vist millestki valesti aru saanud - "propelleri" valmistamine (modellerimisest valmisproduktini) ei tohiks küll nüüd mingi lowtech "värk" olla?
(loomulikult ei räägi "külatuulikutest")

[qt]

http://www.postimees.ee/040405/onlin...sed/161924.php

[reuter]

see nn külatuulik ajas omal ajal ringi veskikivi, mille käitamiseks kasutatakse mõnekilovatist elektrimootorit. pinnasileduse ja laba kuju muutinsega võib saada selle energia kahekordseks.
need valged juraksa, mis meil mõnedes kohtades püsti on, veits teine jutt, ag siinsetest kasutajatest pole vist kellelgi plaanis hakata otsest konkurentsi pakkuma eesti energiale ja seega võib selle kasutegur ka madalam olla, kui tööstuslikel. oluline on nendest lihtsalt miskit kätte saada

[KaruTEC]

Propeller on ka lowtech, kõik on lowtech mis paarkümmend aastat tagasi välja töötatud.

[raivo]

möned ajad tagasi kohtasin saiti, millel tutvustati vöimsaid termopaare, diiselmasina heitgaasidest saadi 1KW @12V !
katlasse, ahju, pliiti monteerituna oleks igati asjalik hädaabi energiaallikas .

[marcor1]

diiselmasina - st auto oletatavasti - päris ükskõik ju, kas tal on 85 või 86 kW, tuulikutega pole siin miskit seost.

[reuter]

tuulikutega pole siin tõesti seost, aga mõtle sellele, kui termopaarid võimaldaksid koobuda generaatorist, siis tekiks selle arvelt juba paar kilovatti lisavõimsust ja väheneks tühikäigu kütusekulu. seega see pole kaugeltki mitte ükskõik,
sellepärast on ju ka kasutusel turbo-compound mootorid, kus turbost järgi jäänud heitgaaside survejõud kantakse vastava turbiini abil väntvõllile ja saavutatakse sellest mootorile 4...6 lisahobust. Sinu mõttekäiku jälgides ei ole seda 300hj diislile vaja... ometi on see lahendus kasutusel pea kõigis moodsamates veokimootorites.

vabandage kui teemast mööda panin, ...lihtsalt informatsiooni mõttes

[Kartul]

Seoses autodega tuli meelde, et viimane mood on panna auto kütuse hulka väike kogus atsetooni. See pidi parandama bensiini (või diislikütuse) aurustumist ning seega on põlemine täielikum. See omakorda annab pikema läbisõidu sama kütusekoguse juures -35%.

Paranema pidid ka mootori töö tühikäigul ja muud taolised asjad.

Vahekord atsetooni manustamiseks oli vist 1:5000 - 1:3000

Täpsem jutt siin.

Eks proovige järele, kes autot omab.

Konsulteerisin ka keemikutega, kes ei osanud atsetooni keskkonnakahjulikkuse kohta midagi eriti öelda. Täielikult põlemisel jääks sellest teadagi vaid vesi ja süsihappegaas, kuid taoliste eritingimuste kohapealt ei oska keegi erilist kosta. Looduses on atsetoon kaunis levinud ühend, tekib see muide ka inimese organismis teatud põhjustel.

Muide, paljud tänapäevased ja popid toiduained sisaldavad baaskomponentidena atsetooni ja väävelhapet :-P

[kal]

Originally posted by Kartul@Apr 5 2005, 08:43
Seoses autodega tuli meelde, et viimane mood on panna auto kütuse hulka väike kogus atsetooni. See pidi parandama bensiini (või diislikütuse) aurustumist ning seega on põlemine täielikum. See omakorda annab pikema läbisõidu sama kütusekoguse juures -35%.

OT:

On keegi seda asja juba omal nahal katsetanud ka või? 35% on küll väga palju, aga ei tahaks olla esimene loll, kellel ujuk, või bensiini voolik ära sulab, või midagi sellist. Lahustub see atsetoon ikka täielikult bensiiniga? Üsna riskantne asi vist ikka.