Tuule abil elekter.

[sebastian]

Siiski on luminofoorlambid (ka nn. säästupirnid) parema valgusviljakusega. Tavaline hõõglamp 18lm/W, valge LED 25lm/W ja lumin.lamp kuni 85lm/W. Need arvud (luumenid vati kohta) on muidugi ligikaudsed...LED on võimeline hoopis rohkemaks, aga valgetel LED-l luminofoorkiht "peegeldab" pooled footonid tagasi kristallile...just see millest Kartul räägib...esialgu siis u. 60lm/W õnnestub ajada. Kui saavutatakse valge LED-ga "maagiline piir" 100lm/W siis läheb asi juba huvitavaks .

[Kartul]

Näed siis :-)

[kal]

Nii, olen poodides veidi ringi vaadanud, kõige väiksemad säästupirnid, mis silma on jäänud, on 3W -150lm 25mA 230V 50Hz
Kuidas siis neid kõige lihtsam toita oleks, kui kasutan 12v akut, ehk kui kehva karakteristikuga vooluga nad töötavad? Mõned aastad tagasi ühe säästupirni kiskusin ribadeks, üllatavalt palju elektroonikat oli seal sees.

PS! nendel konkreetsetel lampidel on siis valgusviljakus 45 lm/W kohta

[elukaz]

Kas need mitte alalisvoolu pealt ei käi?
Dioodsild on seal igatahes sees.

[sebastian]

Säästupirnidel aetakse 220V alla vist 90V peale...autode remondiks kasutatakse 12V > 90V konverteriga toru...sihuke mittetöötav "pulk" mul vedeleb, minumeelest seal sees paar transsi ja pisike trafo. Peabki lahti kiskuma ja veits uurima, kuidas töötab (ja miks ei tööta) .

[pic]

http://www.electronics-lab.com/projects/mo.../027/index.html
äkki asendada säästuka elektrooniline osa sellega?

[kal]

Nii, tõin täna selle 3W pirni koju ja tegin kohe lahti kaa, pildid SIIN .
Tõepoolest on esimene asi peale pistikut kohe alaldi, aga mis seal edasi võiks toimuda, sellest ma praegu küll aru ei saanud.
Pealtvaadates tavaline pirnike aga sees ikka paras keemia :P

[a1]

kunagi oli mul köögis kahene lüliti, kus 1 pool andis toite hõõglambile läbi dioodi, teine otse. kui hõõglamp sai säästukaga asendatud, siis põles mõlema lülitiga täpselt ühte moodi. seega, kui ta just skeemi käivitamiseks mingit vahelduvat impulsi võrgust ei taha, siis peaks töötama ka alalisvooluga. skeemi järgi tundub seal olema vastastakt multivibraator ja veel mõned ahelad (ilmselt stabiliseerimiseks ja käivituskütteks).

[Padasonic]

Säästupirnid töötavad jah alalisvooluga. Pinget ei maksa neile vähem anda - pulsid lähevad pikaks ja gene transid põlevad maha! Käivitatakse tavaliselt dinistoriga (enamasti DB3), kuid olen ka transiga käivituse skeeme trehvanud.
Sebastiani mainitud autoremondi lampe pole trafoga kohanud - seni kõik olnud klassikalised ilma starterita pingekordistiga skeemid. Võimalik, et on ka teistsuguseid olemas.

Edit: pidasin silmas 230V lampe. Läks veidi viltu...

[daddo]

Vs: Tuule abil elekter.

OT:

On keegi seda asja juba omal nahal katsetanud ka või? 35% on küll väga palju, aga ei tahaks olla esimene loll, kellel ujuk, või bensiini voolik ära sulab, või midagi sellist. Lahustub see atsetoon ikka täielikult bensiiniga? Üsna riskantne asi vist ikka.

Ise võtsin julguse kokku oma vanemat sorti auto peal ja tulemus selline:

kui muidu 20l küttega andis kõigevõimsam mulle ~225km, siis 20l + 6ml atsetoniga on olnud kaks tulemust: kord 250 ja kord 275. Mõlemad tulemused võiksid olla ehk pisut veel suuremad, aga lihtsalt polnud pikka maad mida sõita. Ehk sõidu ajal küte otsa ei saanud, küll aga peale paaritunnist seismist taas käivitada püüdes enam kütet paagist kätte ei saanud.

Ehk eeldusel, et 225-lt sain tulemuse 275 peale, oli minu puhul tulemus põhimõtteliselt 22% rohkem kilomeetreid. Ja seda siis loomulikult suure küttekuluga autol. Mõnel tagasihoidlikumal võib tõesti tulemus veel parem olla.

Aga jah, mis koguseid puudutab, siis ei kujuta eriti ette, et 6ml jagu atsetoni, 20 liitri hulgas mingit pahandust suudaks teha...

[kfl]

Vs: Tuule abil elekter.

link

teemakohast lugemist kogu õhtuks...

esimest korda loen teemat
tegelikult ei viitsinud veel lugeda seda linki, aga lähen vaatan ...
praegu minu ettekujutus diy lahendusest ikkagi auto genekal, kus tiibade nurk tuule kiiruse suhtes ja ergutus kontrolleriga juhitav ...
tuulesuunast ümber telje pöörlemne ka vedrupinge ja mootoriga kontrollialla ...
energia salvestamiseks autoaku, soojaveeboiler
tiivalaba pikkus kuskil 3m, selle valmistamine (hankimine, ostmine) koos pööramismehanismiga kõige keerulisem (kallim) ...
kui võimas peaks olema 3m laba korral genekas?

kuskil käis läbi ka mingi velo veidrus, mul tuli kohe idee, et kui kodarad oleks elektrijuhid ja moodustaksid "mähise", raam aga oleks püsimagnet ...

sealt tuli jälle silme ette westernifilmide tuulejõul töötav veepump ja sealt kohe füüsikatundide näitlik seadeldis, kus 2 met plaatidega pleksiklaasist ketast vastassuunas pöörlesid ja mingi laengu klemmiotstel tekitasid ...

[KaruTEC]

Vs: Tuule abil elekter.

Atsetoon puhastas pihustid või karpadüüsid ära. Samuti on selline küttekulu muutus raskestimõõdetav. Sõltub kütusepuhtusest jne jne jne jne.
Nii et ei maksaks ennatlike järeldusi teha, enne on vaja ikka korralikult katsetada.

[Andy]

Vs: atsetoonist

Ja kunagi oli bensujaamades solkbensiini, mis lahustas ära mõnede vene autode kautsukist nõelklapi tihendi. Kardan et atsetoon teeb sama

[vuss]

Vs: Tuule abil elekter.

Talv on meil kõige tuulisem aastaaeg kusjuures ja seega mõte liigub selles suunas, et kütaks õige tuuleenergiaga. Paneks näiteks auto genekale veemahuti soojussalvestiks sappa. Arvestades, et ega ta sisemaal rohkem ei puhu järjest kui paar päeva ja ega neid päevi kus üle 5ms puhub on ka ülivähe, siis et kas üleüldse auto genekaga miski mõned radikatäied vett sooja suudab hoida?

[KaruTEC]

Vs: Tuule abil elekter.

Ei suuda...