Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Tuule abil elekter.

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #61
    siin elutseb küll üks "ärapanija"... Usun, et ta saab selliste härradega nagu Kilk, Joller, Jansike ja Oorn hästi läbi kuid suhtumine jätab soovida.
    Mõttetu on rääkida koolipoisile 100k eeku maksvast generaatorist, parem rääkigu lammarist saadavast sõiduauto generaatorist ja selle reaalsest kasutusvõimalusest.

    Lihtne ta ju on, et kui tahad kuskile metsaonni elektrit siis ei ehita eemale künka otsa tuulikut vaid ostad bensu/diisliga elektrigeneraatori - hoiad kokku aega ja raha.
    -

    Comment


      #62
      Ärifoorumis oli üks bensiinigene müügil :lol:
      The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
      Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
      Projektide pildid
      Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
      http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

      Comment


        #63
        primitiivse generaatori saab stepperist, töötavad ka ysna madalate pööretega, eriti 1,8kraadise sammuga ( 200sammu / pöördele ). levinumad on siiski 7,5 kraadise sammuga.
        möned lingid :
        stepperist:
        http://www.techlib.com/electronics/stepper.html
        NiCD laadija:
        http://www.siliconchip.com.au/cms/A_103233/article.html
        päikese-tuule kombi:
        http://www.boydaz.force9.co.uk/solar1.htm

        Comment


          #64
          Originally posted by raivo@Apr 7 2005, 11:32
          primitiivse generaatori saab stepperist, töötavad ka ysna madalate pööretega, eriti 1,8kraadise sammuga.
          Selle peale ei tulnudki. Igaljuhul selle asja proovin küll ära. Mul just ootab üks tuttuus 1.8 kraadine stepper keldris kasutamist.
          Kasutuskohaks tuleb suvila, mere ääres, kus elektri kilbist välja võtame, kui minema läheme. Praegu on mul seal päikesepatereidega väike süsteem töös, mis ööseks valgusdioodid põlema paneb laternate sees, aga talvel valgust vähe ja lumi katab paneelid kinni ka.
          Selle generaatori panpaneks antenni masti otsa, mis on suvila katusel, kokku umbes 6m kõrgusel. Teisi kõrgeid asju ümberringi eriti ei ole, pidevalt on tunne, et on liiga tuuline, niiet tuult selle väikse generaatori jaoks ehk isegi jätkub.

          Aga kuidas ikkagi teha seda, et generaator saaks 360 kraadi vabalt pöörata? Harjad tunduvad kuidagi kahtlased olema, üsna suur hõõrdetakistus vist? Ja kui õrnemalt harjasid suruda, siis tekib suur takistus, või ei anna üldse ühendust.(kliima ka ju muutub, kord niiske siis jälle külmetab) Kangesti tahaks teha ikka selle pooleks lõigatud pallide variandi, nagu ilmajaamades, tundub ikka kõvasti lihtsam, aga kui palju kasutegur sellisel puhul väiksem on?

          PS! ON nagu jäänud kõva, et kõige väiksema õhutakistusega ese on vee tilga kujuline, aga kumb ots ees, kas terav, või kumer? :blink:

          Comment


            #65
            aga ära tee 360 kraadi vabadust, piira ära. vöib ju esineda juhust kus piiriku töttu tiivik jääb kasutusse asendisse aga kui sageli seda ikka juhtub. see kopsikutega ( ehk keegi hea inime tuletab meelde kuidas sellise tiiviku nimi on ?) ilmajaama tuulemöötja on generaatoriks kehva kasuteguriga.
            ps. veetilga kuju on "kompromiss" öhutakistuse, pindpinevuse ja gravitatsiooni vahel, mitte parim voolujoonelisus.

            Comment


              #66
              Originally posted by raivo@Apr 9 2005, 21:37
              see kopsikutega ( ehk keegi hea inime tuletab meelde kuidas sellise tiiviku nimi on ?)
              Savoniuse rootor
              http://www.geocities.com/windy4us/fullres_...onius_Rotor.jpg

              ... ja veel 2 varianti:
              http://www.iwr.de/wind/tech/bilder/VERT_ROT.JPG

              Comment


                #67
                Nii, valisin katsetamiseks välja praegu sellise stepperi:



                Paari valgusdioodiga läheb selle keerutamine juba päris raskeks (ei tea, mis veel siis saab, kui tühja aku sinna külge panen?), aga dioodid lähevad küll ilusti põlema, iga impulsiga vilguvad päris heledalt.

                Aga milline tiivik kõige sobivam oleks, mitme labaga ja mis mis läbimõõduga jne..
                Ei oska kuidagi otsast alustada, päris valet ei tahaks ka teha, kellel kogemusi on, võiks arvamust avaldada.

                Comment


                  #68
                  alustada võiks ju mõne kergema asjaga, näiteks anemomeetriga nagu mina. kui huvi on võib edaspidi millegi tõsisema peale mõtlema hakata.

                  http://www.pilt.ee/view/381730/

                  konkreetne julla valmis 2 aastat tagasi nädalavahetus projektina. Töötab ikka edasi!
                  valmistamiseks kulus: 2 plast kuusepuu ehet, alumiiniumist vanaema sukavardaid, arvuti kõvaketta(vist) mootori kuullaagrid ja saastamarketist soetatud jalgratta kompuuter. Mõõtmistäpsusega on nagu on, aga ikkagi sai auto spidoka järgi ära kalibreeritud

                  Comment


                    #69
                    on kunagi arvutisse jäänud link:
                    http://www.rauge.ee/energiapark/index2.php?id=stend

                    Comment


                      #70
                      Originally posted by kal@Apr 11 2005, 15:36


                      Paari valgusdioodiga läheb selle keerutamine juba päris raskeks (ei tea, mis veel siis saab, kui tühja aku sinna külge panen?), aga dioodid lähevad küll ilusti põlema, iga impulsiga vilguvad päris heledalt.

                      Pane dioodidega takisti jadamisi. Põhus selles, et diood (kui pinge ületab avanemispinge)on ülejäänud skeemi jaoks peaaegu lühis.
                      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                      Comment


                        #71
                        pane tavaline diood ja siis konde otsa nt 25V. keera seda stepperit mingi 10 sek ringi ja mõõda pinge ära, siis saad takisti arvutada. mida suurem tiivik, seda väiksema tuule pealt ta tööle hakkab, samas ei kannata suured tiivad palju pööret. selle stepperi otsa võid ju aretada alguses vineerlabadega 0,5m läbimõõduga 2 labalise tiiviku. labad ca 45° alla. katsetamise käigus saad ise mingil hetkel teada, mida sul vaja muuta on.
                        Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                        Comment


                          #72
                          V6taks veidike s6na tuuleturbiinide koha pealt. Darreuse turbiini ei soovita nii väikese projekti jaoks kasutada, kuna see eeldab väga suurt tuulekiirust ja üpris suurt konstruktsiooni piisava tootlikkuse tagamiseks ning ei ole isekäivituv (tööle hakkamiseks peab turbiin juba mingi kindla algkiirusega pöörlema). Sama kehtib ka Darreuse H-rootoriga turbiini kohta, mis on klassikalise darreuse turbiini modifikatsioon.
                          M6ned aastad tagasi sai 6pitud semestri Saksamaal ühes tehnika6ppeasutuses, milles tegeleti üpris p6hjalikult alternatiivenergeetikaga (tuul, vesi, päike, kütuselemendid, biogaas jne) ja seal rääkis 6ppej6ud ühte huvitavat lugu Darreuse turbiinidest.
                          H-rootoriga versioone olevat lääne-saksamaal mitmetes kohtades kasutatud, ent puuduseks oli labadel m6juvad j6ud, millede suund pidevalt muutus ning ühes tuulepargis oli vähe k6vema tuulega mitu megavatist seadet, mis olid juba üle 6 aasta töötanud, laiali lennanud "metalli väsimusnähtude t6ttu rootorikonstruktsioonis" (j6u suund muutub iga pöördega 180 kraadi). Pärast seda juhtumit ei ole vähemalt Saksamaal enam antud konstruktsiooniga uusi suuremaid seadmeid enam püstitatud.

                          Samas peaks savoniuse rootor olema isekäivituv ning ei vaja tuule suuna järgi korrigeerimist.

                          Kui teed tavalise konstruktsiooniga tuuliku, siis ei ole tingimata vaja täielikku pööramisvabadust (tee kindlaks p6hiline tuulesuund ja pane piirikud), saad lahti harjadest. Suurtel tuulikutel kasutatakse ka täieliku pööramisvabaduse juures kaableid, ent seal valvab ülaosa pöörlemise järgi kontroller (et kaablit katki ei väänaks näiteks).
                          Samas saaks väga kergelt käiva harjadesüsteemi ehk välja nokkida m6nest vanemast autogeneraatorist, mida suure haamri ja relakaga veidi modifitseerida tuleks .

                          Comment


                            #73
                            Keerdumise vältimiseks võib kasutada ka vedru, mis hakkab jõudu avaldama alles peale paari pööret.

                            Comment


                              #74
                              Edasi vaadates tekkis küsimus, millist valgusallikat kõige targem kasutada oleks? Kumb siis lõpuks sama energiahulga eest rohkem nähtavat valgust annab, valgusdiood, või migid "säästupirnid", või veel midagi muud?

                              Comment


                                #75
                                Kui ma ei eksi, siis enim valgust 1 W kohta annab LED. Paraku ei õnnestu leida taskukohase hinnaga LED-lampe.. Muidugi, just lugesin uudist selle kohta, et on leiutatud tehnoloogia, mis LED-ides footonite neelduvust vähendab. See omakorda viib selleni, et LED-id muutuvad veelgi efektiivsemaks ja seega on nende võidukäik valgustite turule alanud :-P

                                Seega jäävad tänase seisuga üle siiski säästukad, mis vähemalt 5 korda vähem energiat tarbivad sama valgustootlikuse juures kui seda hõõglambid teevad.
                                To boldly go where no man has gone before.

                                Comment

                                Working...
                                X