Siiski on luminofoorlambid (ka nn. säästupirnid) parema valgusviljakusega. Tavaline hõõglamp 18lm/W, valge LED 25lm/W ja lumin.lamp kuni 85lm/W. Need arvud (luumenid vati kohta) on muidugi ligikaudsed...LED on võimeline hoopis rohkemaks, aga valgetel LED-l luminofoorkiht "peegeldab" pooled footonid tagasi kristallile...just see millest Kartul räägib...esialgu siis u. 60lm/W õnnestub ajada. Kui saavutatakse valge LED-ga "maagiline piir" 100lm/W siis läheb asi juba huvitavaks .
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
Tuule abil elekter.
Collapse
X
-
Nii, olen poodides veidi ringi vaadanud, kõige väiksemad säästupirnid, mis silma on jäänud, on 3W -150lm 25mA 230V 50Hz
Kuidas siis neid kõige lihtsam toita oleks, kui kasutan 12v akut, ehk kui kehva karakteristikuga vooluga nad töötavad? Mõned aastad tagasi ühe säästupirni kiskusin ribadeks, üllatavalt palju elektroonikat oli seal sees.
PS! nendel konkreetsetel lampidel on siis valgusviljakus 45 lm/W kohta
Comment
-
http://www.electronics-lab.com/projects/mo.../027/index.html
äkki asendada säästuka elektrooniline osa sellega?
Comment
-
kunagi oli mul köögis kahene lüliti, kus 1 pool andis toite hõõglambile läbi dioodi, teine otse. kui hõõglamp sai säästukaga asendatud, siis põles mõlema lülitiga täpselt ühte moodi. seega, kui ta just skeemi käivitamiseks mingit vahelduvat impulsi võrgust ei taha, siis peaks töötama ka alalisvooluga. skeemi järgi tundub seal olema vastastakt multivibraator ja veel mõned ahelad (ilmselt stabiliseerimiseks ja käivituskütteks).
Comment
-
Säästupirnid töötavad jah alalisvooluga. Pinget ei maksa neile vähem anda - pulsid lähevad pikaks ja gene transid põlevad maha! Käivitatakse tavaliselt dinistoriga (enamasti DB3), kuid olen ka transiga käivituse skeeme trehvanud.
Sebastiani mainitud autoremondi lampe pole trafoga kohanud - seni kõik olnud klassikalised ilma starterita pingekordistiga skeemid. Võimalik, et on ka teistsuguseid olemas.
Edit: pidasin silmas 230V lampe. Läks veidi viltu...Harjutamine teeb harjutajaks.
Comment
-
Vs: Tuule abil elekter.
Esmalt postitatud kal pooltOT:
On keegi seda asja juba omal nahal katsetanud ka või? 35% on küll väga palju, aga ei tahaks olla esimene loll, kellel ujuk, või bensiini voolik ära sulab, või midagi sellist. Lahustub see atsetoon ikka täielikult bensiiniga? Üsna riskantne asi vist ikka.
kui muidu 20l küttega andis kõigevõimsam mulle ~225km, siis 20l + 6ml atsetoniga on olnud kaks tulemust: kord 250 ja kord 275. Mõlemad tulemused võiksid olla ehk pisut veel suuremad, aga lihtsalt polnud pikka maad mida sõita. Ehk sõidu ajal küte otsa ei saanud, küll aga peale paaritunnist seismist taas käivitada püüdes enam kütet paagist kätte ei saanud.
Ehk eeldusel, et 225-lt sain tulemuse 275 peale, oli minu puhul tulemus põhimõtteliselt 22% rohkem kilomeetreid. Ja seda siis loomulikult suure küttekuluga autol. Mõnel tagasihoidlikumal võib tõesti tulemus veel parem olla.
Aga jah, mis koguseid puudutab, siis ei kujuta eriti ette, et 6ml jagu atsetoni, 20 liitri hulgas mingit pahandust suudaks teha...
Comment
-
Vs: Tuule abil elekter.
Esmalt postitatud bloody-orc poolt
tegelikult ei viitsinud veel lugeda seda linki, aga lähen vaatan ...
praegu minu ettekujutus diy lahendusest ikkagi auto genekal, kus tiibade nurk tuule kiiruse suhtes ja ergutus kontrolleriga juhitav ...
tuulesuunast ümber telje pöörlemne ka vedrupinge ja mootoriga kontrollialla ...
energia salvestamiseks autoaku, soojaveeboiler
tiivalaba pikkus kuskil 3m, selle valmistamine (hankimine, ostmine) koos pööramismehanismiga kõige keerulisem (kallim) ...
kui võimas peaks olema 3m laba korral genekas?
kuskil käis läbi ka mingi velo veidrus, mul tuli kohe idee, et kui kodarad oleks elektrijuhid ja moodustaksid "mähise", raam aga oleks püsimagnet ...
sealt tuli jälle silme ette westernifilmide tuulejõul töötav veepump ja sealt kohe füüsikatundide näitlik seadeldis, kus 2 met plaatidega pleksiklaasist ketast vastassuunas pöörlesid ja mingi laengu klemmiotstel tekitasid ...viimati muutis kasutaja kfl; 10 m 2006, 17:30.
Comment
-
Vs: Tuule abil elekter.
Atsetoon puhastas pihustid või karpadüüsid ära. Samuti on selline küttekulu muutus raskestimõõdetav. Sõltub kütusepuhtusest jne jne jne jne.
Nii et ei maksaks ennatlike järeldusi teha, enne on vaja ikka korralikult katsetada.
Comment
-
Vs: Tuule abil elekter.
Talv on meil kõige tuulisem aastaaeg kusjuures ja seega mõte liigub selles suunas, et kütaks õige tuuleenergiaga. Paneks näiteks auto genekale veemahuti soojussalvestiks sappa. Arvestades, et ega ta sisemaal rohkem ei puhu järjest kui paar päeva ja ega neid päevi kus üle 5ms puhub on ka ülivähe, siis et kas üleüldse auto genekaga miski mõned radikatäied vett sooja suudab hoida?Хоть я сразу не понял что это, ну почуствовал что для полного счастья это как раз вот уменя не хватало.
Comment
Comment