Tuule abil elekter.

[saformo]

Vs: Tuule abil elekter.

Kaod nii suures ulatuses on seotud vahelduv/alalis muunditest nii eesti kui ka Soome poolel ja sõltuvalt just koormusest.
Aga see võimaldab ühendada probleemivabalt erinevate sagedustega võrke.

[murphy]

Vs: Tuule abil elekter.

Tahad öelda et impuls muundi on nii madala kasuteguriga, 100Kw mootori driveril visatakse max 5KW põõsase, muidu põleks see asi maha lihtsalt.
ma arvan ka et paar mega köetakse soojuseks. Kytavad pool eestit selle soojusega ära talvel.

[reuter]

Vs: Tuule abil elekter.

tundub, et see vist ongi selle muundi eripära, et tal on omatarbimine suur. ma siin mõned päevad olen huvi pärast neid pilte vaadanud ja see kadu ei ole vist kordagi ületanud 10MW. ca 400MW ülekandel pole see enam nii väga hull kadu ka.
samas ma tahaks oma silmaga näha muundit, mis 5...10MW põske pistab . ilmselt on sel torud küljes ja väiksema asula kütteprobleemid on lahendatud, suvel saab lisaks veel teine asula sooja vett

[mesilane]

Vs: Tuule abil elekter.

Kaod nii suures ulatuses on seotud vahelduv/alalis muunditest nii eesti kui ka Soome poolel ja sõltuvalt just koormusest.
Aga see võimaldab ühendada probleemivabalt erinevate sagedustega võrke.

Muundurite kasutegur on kõrge nt. 98..99%, aga ESTLINKi täisvõimsusel on see mõned megavatid kaovõimsust. Alalisvoolu eeliseks võrreldes vahelduvvooluga on liinide kadusid põhjustava reaktiivvõimsuse puudumine, samuti pole erinevaid faase, mille vahel koormust ühtlustada. Alalisvoolulinke saab edukalt kasutada ka koormuste ühtlustamiseks ja pingekvaliteedi parandamiseks madalpingevõrkudes
http://www.tu-cottbus.de/einrichtung...5_Weinhold.pdf
http://www.life-needs-power.de/2006/...wer%202006.pdf
http://www.ip-building.de/index.php5...cle_view&ID=64
või kai ääres seisvate laevade elektrisüsteemide paralleeltööks elektrivõrguga.

[KaruTEC]

Vs: Tuule abil elekter.

Trafo südamiku kaod ei sõltu koormusvoolust, draiverite juhtkaod ei sõltu koormusvoolust, jahutuskadu ilmselt sõltub, kuid ka seal on oma miinimum..
Ilmselt ei ole lahendus just suurem asi, kuna selle käimasaamine võttis kõvasti lisaaega.

[Shele]

Vs: Tuule abil elekter.

Karu on eksiteel. Elementaarne eletkrotehnika kursus oleks asjakohane

[mesilane]

Vs: Tuule abil elekter.

tahaks oma silmaga näha muundit, mis 5...10MW põske pistab . ilmselt on sel torud küljes ja väiksema asula kütteprobleemid on lahendatud, suvel saab lisaks veel teine asula sooja vett

Seda pole lihtne teostada, kütteks on vaja kõrgemat temperatuuri, transistoride temperatuur seevastu tuleb hoida madal.

[RaunoK]

Vs: Tuule abil elekter.

Seda transistorit tahaks küll näha.

[Henzzman]

Vs: Tuule abil elekter.

Venemaal,siberis lähevad 1.5MV suurused alalisvooluliinid.Seal ongi vaja seda eelist,et puuduksid reaktiivkaod,mis tekivad vahelduvvoolul,et edastada energiat väga kaugele võimalikult väikeste kadudega.Iseasi on muundamine tagasi vahelduvvooluks.
Ja ega see asula kütmise mõte on küll mõttetu.Nagu öeldud tuleb hoida transistorite temperatuur madalal ja vesi torudes,mitte mingit ulmelist tehnoloogiat.Kui tegu on kõrgepingega,siis tuleb kasutada transistorite jahutuseks hoopiski õlisarnast vedelikku,nagu step up trafodes ja alajaama trafodes ringleb.

[KaruTEC]

Vs: Tuule abil elekter.

Karu on eksiteel. Elementaarne eletkrotehnika kursus oleks asjakohane

oleks küll asjakohane. Sinule nimelt. Või oskad peale suva prääksumise enda juttu ka argumenteerida ? Mitu jõuelektroonikaseadet sa oled ehitanud ?

Teistele: sellises rakenduses on radika temp 60..80 kraadi, veega kütmiseks täitsa paras.

[igiliikur]

Vs: Tuule abil elekter.

Plaanis oleks üritada teha väike tuulegeneraator auto geneka abil. Tiivik oleks siis PVC torust ja asetseks horisontaalselt. Ülekanne oleks kettülekanne. Teise otsa paneks pingeregulaatori ja jadamisi kaks auto akut. Sinna otsa paneks näiteks selle http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-b...?artnr=800-173 . Plaanis oleks toita vannituba: 300W põrandaküte ja valgus 100W. Ainuke väljaminek oleks asja juures inverter+oma töö. Tuule pärast ei muretseks, tuult on. Mida arvate, kas asi hakkab reaalselt tööle? Siinseid vastavaid teemasi lugedes ma nagu päris selgusele ei jõudnud.....

[GU50]

Vs: Tuule abil elekter.

Plaanis oleks üritada teha väike tuulegeneraator auto geneka abil.

Sa oled kindlasti kursis, et auto genekas töötab 2x kõrgematel pööretel kui väntvõll. Keskmisel koormusel teeb auto mootor enamasti 2000-3000 rpm, geneka tööks vajalikud pöörded seega 4000-6000 rpm. Otseveoga tuuletiivikuga ei ole võimalik selliseid pöördeid saada. Mis need väiksemate tiivikute pöörded hea tuulega võiks olla, 200-300 rpm? Sellest tuleb siis vastavalt ka ülekanne tekitada. Aga tõenäoliselt ei jaksa tiivik sellise ülekandega genekat käivitada, vähemalt siis mitte, kui sellel on koormus taga.
Auto genekad on tänapäeval 1kW ringis võimsustega. Neid tuulega käitades tuleb arvestada heaks tulemuseks, kui 100W kätte saad.

[reuter]

Vs: Tuule abil elekter.

sa tahad vist ruumi ennast ka selle muunduriga kütta.
300W pole eriline küttvõimsus ja selle jaoks pinget muundada pole kindlasti mõtet. sellise võimsuse juures leia parem rakendused, mida saad muundamatta kasutada. nt madalpinge valgustid.
tööle vast hakkab ikka, aga see muundur pistab tuulevaikse ilmaga akud nahka ka siis, kui tarbimist ei ole.
kui võimalik, ära muunda. muundamine=kadu

[igiliikur]

Vs: Tuule abil elekter.

GU50: Seda genekat kasutaks ju ainult aku laadimiseks. Ja genekas laeb ju auto tühikäigul ka, st. 700-800 pööret...
reuter: Suuremalt jaolt võtaks selle projekti ikka ette uudishimust, mitte mingi energi kokkuhoiu pärast(kui asi toimiks, saaks kokku ka hoida, see oleks ka hea).

[GU50]

Vs: Tuule abil elekter.

GU50: Seda genekat kasutaks ju ainult aku laadimiseks. Ja genekas laeb ju auto tühikäigul ka, st. 700-800 pööret...

Kui auto tühikäik on 800 rpm, siis teeb genekas 1600 rpm. Tuulegeneka tiivik ei pöörle iial selliste pööretega. Ja autogeneka antav võimsus tühikäigul on üsna väike, kaugel maksimaalsest. Pigem isegi kõigub "laeb - ei lae" seisundi piiril. Aku laadimiseks on vaja ka voolu ja mitte just väga väikest, nii 10A võiks ikka olla, et aku korralikult täis saaks. Seega 14,5V laadimispinge korral vajatakse võimsust 145W, lisa siia veel geneka ergutusele minev u. 35W (u. 2,5A vool), kokku peaks genekas tootma 200W, et asjal jumet oleks. Tee nüüd ise ka natuke matemaatikat, mis tingimustel auto genekas sellise võimsuse välja annab.