Kunst ja elektroonika ?

[reuter]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

teisalt vaadates läheb see päris kunst seetõttu ehk rohkem hinda ja kunstiga tegeleja ei pea lisaks maalimisele enam oma närve kultuurkapitaliga sõdimisele kulutama. mina teen traadist mudeleid, et aega surnuks lüüa. sõber väitis, et see on kunst. mina ise päris nii ei arva. aga päris kunstide vähenemisel äkki hakkavad rohkemad inimesed selliseid harrastusi kunstiks pidama...

tegelt on kunst inimeses. ei ole ju nii väga vahet, kuidas seda avaldatakse ja välja elatakse. fotograafiat on ka kogu aeg kunstiks peetud, kus seal see inimese suur käeosavus paistab? ikka on oskus valitseda tehnikat ja leida see nurk, valgus ja moment, mida tasub teistega jagada

[felch]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

"Zed'i" jutus on mõte kindlasti olemas, back nupule vajutamise võimalus nagu...süvendab pealiskaudsust meie moodsas maailmas. Ja kõike, mis sellega kaasneb.
Aga...aeg läheb edasi, kõik areneb ja ... ainult ladina keel säilitab algse kuju sest pole enam rahvast tema taga. Esperanto vist ka samadel põhjustel. Paratamatus? Loodusseadus?

[tehnofriik]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

Selle jutuga tuli meelde Tartu Sensatsioonilise Kevadbändi (kus üks mu sõber kitra keevitab) laul "Kunst on ohus", millele ka video treitud

[zed]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

Fotograafia käis seoses digiga ka natuke alla. Kõigil on kas mingi seebikas või kogunisti digipeegel olemas. Ja päris paljud pildistavad automaatrežiimis oma lolle lõustu ja kutsuvad seda fotoks, popp ja noortepärane nimi on reidikas vms (ei ole rate kasutaja, ei oska öelda täpselt). Ja ka võimalus teha ühest motiivist nii palju võtteid kui süda lustib ja sobimatuse korral see ära kustutada süvendab samuti pealiskaudsust. Filmile pildistades pead kõik täpselt ära määrama või uuemate kaamerate puhul oma aparaati täielikult usaldama. 36-kaadrine filmi saab küll heal juhul juba paari-kolmekümne krooniga kätte aga ilmutus jms maksab ka. Ja kui ilmutad filme ja pilte ise on sellele tegevusele kuluv aja- ja närvikulu tohutu ning sa lihtsalt annad endast kõik et kaader raisku ei läheks.
Ja nüüd sama lugu kunstiga ka. Harva näeb kedagi tuubist värvi paletile pigistamas ja sobivat tooni segamas. Kõik ikka digitaalselt, kus sa saad kerge vaevaga värvi ära määrata. Ja kui käsi vääratabki, klõpsad undo ja asi korras. Kui maalides käsi vääratab on selle jama parandamine hoopis raskem- tihti peab ootama millal vigane koht ära kuivab ja siis ettevaatlikult selle õige värviga ära katma ja vaatama et ikka ühtlane jääks. Endal aegajalt ikka juhtub.
Ning maalikunst pole hinnas isegi harulduse pärast. Põhiliselt liigub ringi ikka digitaalne meedia. Galeriideski näeb igasugu moodsaid asju. Kunagi üks tüüp kergendas ennast purki, pani tolle purgi tabureti peale ja ütles et see on kunst. Tal oli õigus ka tegelt, tema jaoks oli see kunst.
Ma ei ürita seega digitaalset kunsti maha materdada, kellegi jaoks on ka see kunst aga mina ei kuulu nende hulka.

[fre]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

Fotograafia käis seoses digiga ka natuke alla. Kõigil on kas mingi seebikas või kogunisti digipeegel olemas...
... 36-kaadrine filmi saab küll heal juhul juba paari-kolmekümne krooniga kätte aga ilmutus jms maksab ka. Ja kui ilmutad filme ja pilte ise on sellele tegevusele kuluv aja- ja närvikulu tohutu ning sa lihtsalt annad endast kõik et kaader raisku ei läheks...

Head lugemist ja vaatamist ühe minu kauaaegse tuttava tegemistest:
http://web.mac.com/tennolembit/iWeb/...elcome%20.html
Vaadake näiteks kuidas on omavahel seotud suure plaatkaameraga tehtud kõrgresolutsiooniga fotod ja kaasaegne elektroonika. Artiklite ("Articles") alt leiab põhjalikumat seletust.

[zed]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

Kasulik lugemine kindlasti. Seda pooldigikunsti ma juba pooldan, kuna algus tehakse siiski veel klassikalisel meetodil ja arvutit on põhimõtteliselt vaja vaid väljatrükiks ja sisseskänniks.

[mudasiil]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

elektrooniku pehme mänguasi....


http://img.feels.ru/uploads/new4/406/01.jpg
http://img.feels.ru/uploads/new4/406/02.jpg
http://img.feels.ru/uploads/new4/406/03.jpg
http://img.feels.ru/uploads/new4/406/04.jpg
http://img.feels.ru/uploads/new4/406/05.jpg
http://img.feels.ru/uploads/new4/406/07.jpg
http://img.feels.ru/uploads/new4/406/08.jpg
http://img.feels.ru/uploads/new4/406/09.jpg

[A.R.]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

Julgeks lisada ka paar omatehtud pilti ajaloost:



Need siin on elektroonselt joonistatud Lissajous kujundid.
http://en.wikipedia.org/wiki/Lissajous_curve

Selle elektronmaali(?) tekitamine nõudis natuke teadmisi elektroonikast ja vast ka kunstil oli siin oma pisike osa. Neid, erinevaid kujundeid, sai vastavalt arvuti soovile paigutada ossillograafi ekraanile 1024x1024 erinevasse punkti. Loodan, et need kujundid meenutavad ka teile midagi natuke tuttavlikku.
Aasta oli siis - 1970.


Tekitas neid aga selline tehnika:


Kah üsna omamoodi kunsti pärane. Kui nüüd, 2008, vaadata.

[freeze]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

[mudasiil]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

Can crushing
http://tesladownunder.com/CancrushingRedBull4labels.jpg

[reuter]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

ma ei leidnud viimasest postist ühtki iva, mis võõrkeelsena oleks tabavam olnud, kui meie omas keeles.
kui postitaja juhtumisi ei suutnud asja tõlkida, siis milleks panna üles teksti, millest ise aru ei saa

milleks peab välismaist reklaami oma allkirja lisama

[OSX]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

See tundub olema robotpostitus...

[mudasiil]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

http://tesladownunder.com/CanCrushing.htm
vabandust tõesti ei viitsinud tõlkida
induktsiooni abil mõjutavad metallist purke jms

[martinj]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

Siin teemas oli tõesti üks robot.

[Henzzman]

Vs: Kunst ja elektroonika ?

Need induktsioonkuumutid on juba vana asi.Mul garaažis laua peal seisab ka üks selline lauaventilaatori sarnane soojendi,mis sisselülitades hakkab keskel olevat mähist kuumutama ja kumer metallhajuti suunab selle laiali.Võimsus oli sellel vist midagi 1,5kW kanti ja asi pärineb vene ajast.
Asja põhimõte on lihtne.Lühikese aja vältel lastakse metallspiraali kõrgema pingega kondekast tugev vooluimpulss.Selle tagajärjel see sama purk nt surutakse magnetvälja tõttu oma telje kohapealt niivõrd kokku,et ta hakkab kuumenema.Sama kehtib ka muude juhtide kohta.Aga jah,kondekad peavad üsna võimsad olema,st kõrgepingelised.Kes tahab teha sellist asja,peab minema kohaliku alajaama või mõne muu energiaasutuse kallale.