Vesinikauto

[elukaz]

Vs: Vesinik auto

Et lükkad näpuga hoogu ja asi saavutab "almost 5000rpm"?

[kpihus]

Vs: Vesinik auto

Lugesin selle pika teema läbi ja mõned mõtted mis tekkisid:

1) puugaasi autod olid 2 maailmasõja (või oli see 1. ajal) ajal täitsa usinasti kasutuses ja toimisid

2) kui uskuda isand Raukase või mõne muu seda laadi targa inimese kirjutisi, siis jätkub naftat veel vähemalt 100 aastaks, lihtsalt leiukohad lähevad ulmelisemaks, sellega seoses leidmine ja pumpamine raskemaks, ning kallimaks. Seega kodanikud, kes tänasel päeval on võimelised siin foorumis kirjutama võivad enda jaoks nafta otsalõppemise probleemi unustada.

3) OPEC on välja arvutanud, et kui nafta barreli hind on alla 80 taala, siis ei ole alternatiivsete kütuste leiutamise kallal töötamine kolmandaele osapooltele kasulik. Üle 80 taala läheb see juba kasulikuks. Miks on hetkel hind üle 80 taala ? Paljuski on seal süüdi muidugi OPEC'i liikmesriikide omavaheline läbisaamine ja muu tegurid, nagu pensionifondid, troopilised tormid jms.

4) free energy & eBuy - vana tõde, kui sa tahad saada miljonääriks, siis kirjuta raamata teemal kuidas saada miljonääriks, ning raamatus räägi sellest, et kui tahad saada miljonääriks, kirjuta raamat teemal kuidas saada miljonääriks. Ehk siis ebuys müüakse igasugu müstilisi asju. Paljusid saab osta ka meie kodumaisest select kataloogist. Ei maksa aga usuda, et kõik mida müüakse ka milleksgi kasulik on.

[moi]

Vs: Vesinik auto

Et lükkad näpuga hoogu ja asi saavutab "almost 5000rpm"?

Selle peaaegu 5000 saavutas väike magnet.

[raivo]

Vs: Vesinik auto

biosfääri võime siduda päikeseenergiat on utoopiliselt pisike, midagi 0,03% . samas suurusjärgus on inimkonna poolt põletatavate fossiilsete kütuste energia, etumbes niiaplju kui naftat pumbatakse, sütt kavandatakse ja ahjus(mootorites) ära põletatakse, niiaplju ka ladestub taimedes põletamiseks sobivat materjali. wikis on energibilansid kirjas, aga ei viici praegu otsida.
seega, isegi kui kogu maakera künda üles biokütuse toorme kasvatamiseks, ikkagi ei jagu. samas on ka kõige kehvem päikesepatarei mitu suurusjärku parema KT-ga. seega, reaalset tulevikku omab plaan ehitada ekvatoriaalsetesse aladesse päikeseenergia jaamad, midagi aafrikasse ka plaanitakse. põhjamaadele aga sobib energiaplatvorm keset ookeani, kust päikeseenergiaga toodetud metanooli tankeritega kodumaale veetakse.
teine täiesti vaba energia allikas on neutriinod, ca 50W /m2 on kogu aeg olemas, aga püüa kinni !
igasugused hoorattad mis resonantsi arvel energiat toodavad jne on BS. mingi sait müüs ka energiakonvertereid, kus mootorist ja generaatorist käkk tootis generaatorist rohkem energiat kui mootor tarbis.
mskipärast aga ei tohtinud teha kaskaadi mitmes sellisest perpeetumist.
ning, kõik ongi tõde: mootori poolel mõõdeti aktiivenergiat, generaatori poolel aga mõõdeti aktiiv+reaktiivenergia , leidus lolle kes isegi ostsid.

[kpihus]

Vs: Vesinik auto

Ahjaa väike vahemärkus veel keskonna säästmisekohta nafta põletamise kontekstis autodes. Nimelt tekib 90% kasvuhoonegaasidest kariloomade pidamise tagajärjel. Ülejäänud 10% on inimtegevus, millest 4% on autod. Seega kui keskonda tahate säästa, siis visake hamburger nurka ja närige porgandit.

[elukaz]

Vs: Vesinik auto

Nafta ei saa kunagi otsa, see ei tähenda aga et järgmised põlved saaks sama reipalt bensiiniautodega ringi kimada. Otsa saab odav nafta sest juba praegu on nõudlus suurem kui suudetakse välja pumbata ja uued leiukohad pole enam nii magusad vaid suur osa kätte saadavast energiast kulub sellesama nafta pinnale toomiseks. Edasi tuleb juba nõudmine-pakkumine kus väheneva pakkumise tingimustes peab tekkima nõudluse vähenemine ja tasakaal võib saabuda üsna ulmeliste hindade juures.
See tähendab et keskmine inimene ei teeni nii palju kui kulub iga päev 50..100km läbi sõitmiseks ja tema ongi nõudlejate ringist väljas või siis tarbib ainult pisukese.
Suurem probleem on see et ka toiduainetes sisaldub energiat millest saab autokütust ja selle hind hakkab tõusma samas rütmis ja kui süüa enam osta ei jõua siis on juba bensust savi.
Kes viitsib see loeb: http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewto...er=asc&start=0



Aga see ketta asjandus pole siiski eriti veenev. Võrreldes näpuga antud hooga hakkab asjandus oluliselt kiiremini pöörlema.
Hooratas seda iseenesest teha ei saa.
Resonants seda teha ei saa, sest tema ainult võimendab aga kui energiat juurde ei anta, pole midagi võimendada.
Impulsi jäävuse seadus ka ei saa sest nii suur kui ka väiksed rattad liiguvad kiirenevalt, mitte ei anna ühe aeglustumine teisele oma impulssi edasi.
Ja kui nüüd väita et näe, pärast pandi ju kaks väikest seisma ja sellest tekkis lisakiirendus siis nemad andsid oma impulsi hoopis pidurdaja näppude kõrvetamiseks.
Pealegi kolises kogu see asi päris kõvasti mis tähendab mitte väga väikest hõõrdumist mis tuleb samuti ületada.
Aga toimemehhanismi võiks mõni uskuja ju ära seletada ja mitte nii et see on hirmus segane ja ma ise täpselt aru ei saa, aga kuskil on hästi pikalt ja keeruliselt see vist ära tõestatud.

[kpihus]

Vs: Vesinik auto

sest juba praegu on nõudlus suurem kui suudetakse välja pumbata

Kui ma nyyd ei eksi, siis veel täna piiratakse OPEC'i poolt (niipalju kui nad suudavad) nafta tootmist. St suudetaks toota rohkem, kuid see viiks hinna alla, mis omakorda ei ole hea.



Muuseas, kas seesamune puugaasil auto kilomeeter tuleks bensiini/diisli autost odavam, arvestades, et puidu ostame keskmise turuhinnaga ? On meil siin keegi pädev inimene, kes suudaks seda objektiivselt hinnata. Auto ehitamise maksumuse jätaks välja.

[Max27]

Vs: Vesinik auto

Elan metsas, käitlen seda pidevalt ja ühtteist oleks öelda küll. Lehtpuust klotsikeste valmistamine ja puugaasi tootmine on hädavõimalus, kui enam alternatiive pole või on need kättesaamatult kallid. Metsamaterjali hind tõuseb koos kõikide teiste hindadega pidevalt, pealegi on Eestis üleraiumine suurem kui praegu uue metsa pealekasv tihumeetrites (tm.) Suht rämpsu küttepuu hind on juba 450.- ruumimeeter ja enamgi ning korralike kasepuude eest tuleb loovutada 600-700EEK. Kvaliteetne tüvepalk maksab 750-1400EEK tm. Ma usun et tulevikus on maapiirkondades (ka Eestis) suuremates taludes mõeldav biokütuse tootmine nii metsa all leiduvast okka- kui ka käbipurust, kuluheinast, olmejäätmetest ja kõigest sarnasest. Nimelt ei ole biodiisli ainukesed tooraine materjalid ainult raps ega teravili, vaid ka palju muud maakolkas leiduvat. Igaljuhul pidi Räpina Aianduskoolis (tehnikum) olema õppekavas vastav biokütuse tootmise algõpetus sees, eks näis kas tulevikus on igas maakohas, igal matsil oma kütusevabrik olemas.

[rüperaal]

Vs: Vesinik auto

ehk keegi oskab anda linke ja rääkida reaalselt töötavatest igiliikuritest kui neid üldse esisteerib. Igiliikur teeb ka tööd ja ületab hõõrdejõudu mingil määral ja talle peab mõjuma mingi jõud

Hakkas huvitama kas see lind kes nokib vette. etv saade füüsikute öö või midagi sellist seal üks professor seletas et kui neid linde mere äärde nokkima panna saaks tasuta energiat teatud hulk

[jyrs]

Vs: Vesinik auto

professor seletas et kui neid linde mere äärde nokkima panna saaks tasuta energiat teatud hulk

Männiku maxima ees on terve hulk "inimlinde" kes nokivad päevast päeva ilma mere abitagi (see-eest küll mitte ilma liitrise Tauruse abita, kuid tasuta präänikut ju ei saa).

[denry12]

Vs: Vesinik auto

... seal üks professor seletas et kui neid linde mere äärde nokkima panna saaks tasuta energiat teatud hulk

Need tahavad ju kuuma vett kui ma ei eksi?

[moi]

Vs: Vesinik auto

ehk keegi oskab anda linke ja rääkida reaalselt töötavatest igiliikuritest kui neid üldse esisteerib.

Ei eksisteeri, järelikult ei ole ka linke ja keegi ei oska neist rääkida.

[vax]

Vs: Vesinik auto

Saa aru et EI OLE vesinikku mida kasutusele võtta. Vesinik on ainult energiasalvestusvahend.

Sõltub, kus.
Kosmoses on seda puhtal kujul üsna palju. Wikipedia sõnul lausa 75% universumi massist. Kuid seal on seda va hapnikku jälle vähevõitu.

[vax]

Vs: Vesinik auto

Muide on olemas üks üsna eksootiline ja huvitav soojusmootor.
Tegu on nimelt "mäluga metalli" ehk Nitinol traadist tehtud võruga, mis jookseb üle kahe ratta. Ühes otsas metalli soojendatakse ja teise külmutatakse. Soojas otsas traat püüab oma esialgset kuju taastada ja tekitab sellega motoorse jõu.

http://www.winstonbrill.com/bril001/html/article_index/articles/1-50/article12_body.html

http://www.imagesco.com/articles/nitinol/10.html

Viimasest lingist saaks ka hea idee, kus seda kasutada - merel, kuna meri on teatavasti enamasti ümbritsevast õhust soojem (tuul jahutab), saaks temperatuuri erinevuste rakendamisel "tasuta energia".

[reuter]

Vs: Vesinik auto

meri on soojem enamasti öösel, kui päike ei paista. päeval kipub jälle vastupidi olema. sel juhul tuleb seda mootorit kogu aeg ringi keerata ja vaevalt selliste pisikeste temp erinevuste juures olulist energiakogust suudetakse tekitada.

vesinikust kipub ka teema juba kaugele