Vesinikauto

[6p45s]

Vs: Vesinik auto

Muide on olemas üks üsna eksootiline ja huvitav soojusmootor.....

Vanu (1983..87) ajakirju ,,Tehnika ja Toomine" lapates jäi kunagi ka midagi taolist silma, numbrit ja lehekülge kahjuks ei mäleta. Seal töötas mingi kunstkiud ning energiat muundati rihma kuivatamise-niisutamise teel.

[kpihus]

Vs: Vesinik auto

See on vist midagi siia teemasse: http://www.youtube.com/watch?v=YIgOn1kRw5s

ja see: http://en.wikipedia.org/wiki/Water_fuel_cell

[rüperaal]

Vs: Vesinik auto

ei jõua ära oodata millal läbimurded saabuvad

[moi]

Vs: Vesinik auto

Jäädki ootama, kuna see veega-sõitev-auto oli pettus ja läheb energiajäävuse seadusega vastuollu.

[reuter]

Vs: Vesinik auto

iseenesest ei oleks ju halb. ma ei väida oma kehaosi panti pannes, et mõni neist asjadest võimalik ei ole, aga enne reaalselt tõestust jään mina siiski kehtivate füüsika seaduste pooldajaks. paberil kokkusirgeldused ei ole tõestused...
jäävusseadused ei kehti ainult virtuaalsuses. nt raha saab teha raha jne. päris asjadegta paraku see võimalik ei ole

[commander]

Vs: Vesinik auto

kui sa laksu käid siis sa lased kõik õhku oma autoga ....

[reuter]

Vs: Vesinik auto

millise autoga. vesinikautosid hetkel ei ole ja kui ka oleks, siis see vesiniku kogus oleks kaasas piisavalt pisike ja piisavalt turvaliselt, et vaevalt seal midagi pauguks läheb. bensiinimootoriga autod ju ei plahvata, miks vesinikuga peaks. ballooni purustamiseks peab ikka kaljult alla lendama, see ei ole mingi kõksuga tehtav

[kpihus]

Vs: Vesinik auto

arvutasin natuke. Olen ise näinud taoliselt ehitatud elektrolüüsi massinat, mis samamoodi impulsside abil vett lõhustab. Tolle tootlikus oli 1,5 liitrit gaasi 8 minutiga. Arvestame, et vesi koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust, seega 8 minutiga 1 liiter vesiniku.. Masin töötas 12 voldi pealt, seega ca 120 Wh. 1Wh=3600J (õigus?) meil oli aga 8 minutit seega 16 Wh mis teeb 57600 J vesiniku tihedus on 0,08988 g/L seega 57600 J energiat kulutades suutsime toota 0,08988 g vesiniku. vesiniku energia tihedus peaks olema ca 120 MJ/kg, ehk siis 0,12 MJ/g kohta, ehk 0,08988 g vesinikus on energiat 0,0107 MJ ehk 10700 J. kulutasime 57600 J ja asemele saime 10700 J. Ok, tollel masinal ei olnud sagedus täpselt paigas, noh 5 korda paremaks ta igaljuhul ei lähe ja kui lähebgi, siis sisepõlemismootoris kaob väga palju soojuseks, see natuke mis alles jääb, tollest tuleb uuesti piisav kogus energiat elektriks muuta, ning autot kah edasi liigutada. On mu arvutuskäik õige ?

[tomat]

Vs: Vesinik auto

Ma arvan, et teema pealkirjaks sobiks "vesinik-hübriid auto". 100% vesinikul töötav on tavainimesele veel ulme.

Samas kui ringi vaadata, siis eriti Ameerikamaal käib juba usin äriajamine autodele mõeldud vesinikugeneraatoritega. Asi on tõepoolest pealtnäha naeruväärselt lihtne, kuidas 10 minutiga muuta oma auto hübriidautoks, osaliselt vee baasil (Vesiniku hapniku seguga) töötavaks. Juttude järgi sobib nii bensiini kui ka diiselautodele jne. jne. Kütuse kokkuhoid kuni 50%, vaiksem-puhtam mootor jne. Toksige eBay oksjonil sisse "Hydrogen" ja saate rohkem aimu nendest generaatoritest. Seda täidad destilleeritud veega nädalas umbes korra. Kas HHO voolik tuli vist susata auto õhuvõttu (air intake?) või kuskile voolikusse ühendada? Sellest ma ei saanudki lõpuni aru.

Mind huvitab, kas keegi on Eestis ka selliseid asju proovinud. Oodatud on eelkõige nende kommentaarid, kes oskavad midagi asjalikku öelda O2 anduri, MAF-i (õhulugeja) ja MAP-i (õhu rõhu andur) ärapetmise teemal seoses vesinikugeneraatori lisamisega oma autole. Mõned lingid ka:
http://www.savefuel.ca/hydrogen/smal...id=carproducts
http://www.water-4-fuel.com/
http://www.youtube.com/watch?v=N102QyMuJas

[KaruTEC]

Vs: Vesinik auto

Katsu aru saada, et tegemist on 100% bullshitaga.

[reuter]

Vs: Vesinik auto

teoreetiliselt võiks asi ju isegi toimida, aga kindlasti mitte nii lihtsalt. asjal peaks olema mingi intelligentsus, mis lagundaks vett ainult siis, kui mootori ressurssi piisavalt ülearu on. generaatoril peaks ka enam võimsust olema. ei ole ju väga vahet, kuidas energiat vahepeal salvestada, kas elektriks või põlevaks gaasiks. 50% kütusekulu kokkuhoidu loota muidugi mõtet eriti pole, sellise kokkuhoiu võib saada ehk hübriidajami ja sõiduvõtete koosmõjul. enamus muid hübriidajameid annab tegelikult suht pisikese kokkuhoiu ja nt Toyota Priuse puhul on masin isegi raskemal tallamisel janusem, kui sama klassi uud masinad sama mootori suurusjärgu juures.
heitgaaside andureid ei tohiks asi häirida, kuna mootori õhu-kütuse tasakaalu ei häirita: kütus(vesinik) ja selle põlemiseks vajalik hapnik on juba tasakaalustatuna olemas ja heitgaasides on lihtsalt tibake veeauru.
pidevas toimimises olev vee lagundamine on lisa röövel, mis tarbib. teatavasti vee lagundamisel kulub sama energia, mis hilisemal plahvatusel tekib. paraku mõlema protsessi juures tekib omajagu soojust, mida me kinni ei suuda püüda.
mootori puhtuse küljest võib iva tõesti olla, nt vanematel karpamootoritel sai ikka vahel vett karpasse kallatud ja pärast oli mootoril hoopis teine hingamine. paraku selline teguviis oli soovitatav ainult enne õlivahetust, sest mingi osa sest veest jõudis paraku ka karterisse...

[KaruTEC]

Vs: Vesinik auto

Reuter, millise teooria alusel see võiks toimida ?

[Arol]

Vs: Vesinik auto

Mul teooriaid ei ole, vaid pigem praktiline kogemus. Igatahes mina olen kasutanud sellist asja, et vabalt hingavale mootorile (zigulli karburaatormootorile) pistsin lisaks juurde veepudeli voolikuga, mis tõmbab sisselaskes vaakumiga jagaja süüte nurka varajasemaks. Igatahes minek oli teravam kohe tuntavalt. Samamoodi toimib see asi juba vähesel määral, kui õhus on hästi palju niiskust (udu, hommikune ja õhtune õhk). Vabalt hingav mootor on erksam, vähemalt V8 mootori puhul.
See veepudeli lisamine pidi olema juba vana rallimeeste nipp. Eks ma proovisin ka 15 aastat tagasi selle oma hingusele mineva zigulliga ära.
Kusjuures kunagi oli ühismajandi töökoja juures mootorite mehhaanik, kes lasi pea tervel masinapargil aegajalt pudeli täie vett käimise ajal mootorist läbi. Tema teooria järgi võttis see rõngad lahti juhul, kui need olid kinni jäänud ja puhastas mootorit. Sest siis kasutati ju bensiini A-76 ja A-72, mis oma kvaliteedilt ei hiilanud.

[Shele]

Vs: Vesinik auto

40 aastat tagasi sõitsin Jawaga Tartu vahet. Suurepärane oli minek kas hommikuse kaste aurumise ajal või peale vihmasapsakat. Mootori hääl oli hoopis teine (kahetaktilisel eiti hästi kuulda) Ainult, et vesinikuga pole siin suurt tegemist: veeauru effekt, nii nagu eespool korduvalt kirjeldatud.

[vax]

Vs: Vesinik auto

Veeaur laguneb ka kuumuse mõjul vesinikuks ja hapnikuks.
Äkki tasuks mootori töötamisel kaasnevat kuumust hoopis ära kasutada, et "lisa kütust" tekitada veest?
Edit:

http://pesn.com/2004/07/09/6900033_Solar_Hydrogen/